Sa oled siin

Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring (2020)

Uuringu raport

 

Kokkuvõte

  • Justiitsministeeriumi tellitud värskelt valminud uuringust selgus, et 67% noorte hinnangul ei räägita nendega seksuaalse väärkohtlemise teemal piisavalt palju. Veerand noortest leidis, et nendega räägitakse sel teemal piisavalt.
  • Uuringust selgus, et elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks internetis või väljaspool internetti langenud 45% 16–26-aastastest Eesti noortest.
  • Esimese juhtumi ajal on ohvri keskmine vanus 15,7 aastat.
  • Enim soovivad noored seksuaalse väärkohtlemise kohta saada infot koolist (49%) ning seal toimuvatest ennetusprogrammidest (40%). Neljandik lastest tahaks sel teemal rääkida oma vanematega. 

Tutvu uuringu raportiga siin.

Visuaalne ülevaade uuringutulemustest

RUS: Исследование мнения и опыта детей и молодёжи в вопросах сексуального насилия

ENG: A study of attitudes and experiences of sexual abuse of children and young people

Mida teha seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks?

Abivõimalused

Mida lapsele või noorele öelda ja kuidas teda aidata, kui arvad, et ta võib vajada abi?

  • Kõige olulisem on hetk, kui laps või noor proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
  • Kui näed, et lapsel või noorel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
  • Kuula rääkijat tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
  • Ütle lapsele või noorele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Usu last. Sageli võib väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps või noor ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
  • Lastele ja noortele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).

Lasteabitelefon 116 111

Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub helistada numbril 116 111. Lisainfo: www.lasteabi.ee.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Hädaohus olev laps võib olla näiteks üksi elav laps; vägivalla ohver; tõsiselt haige laps; enesetappu üritanud
laps; tugevas alatoitumuses olev laps; süüteo toime pannud laps. Hädaohus olevast lapsest tuleb teatada hädaabi numbril 112.

Veebikonstaablid

Veebikonstaablid on internetis töötavad politseinikud. Nad vastavad inimeste interneti teel esitatud teadetele ja kirjadele ning koolitavad nii lapsi kui täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel.

Veebikonstaablitega võtavad inimesed ühendust nii erinevate portaalide kui ka e-kirjade vahendusel. Mõned küsimused lahenevad ainult nõu andmisega, kuid on ka neid, mis edastatakse vastava piirkonna jaoskondadele informatsiooniks või menetlemiseks. Vanusepiire pole ning eelistatud on eesti-, inglise- või venekeelne kirjavahetus. Kirjadele vastatakse esimesel võimalusel või hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. 

Milliste muredega veebikonstaablite poole pöörduda?

  • Kui soovid politseilt nõu
  • Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi
  • Kui soovid saata politseile vihjet või teadet
  • Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all
  • Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks
  • Kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest

Soovitav on saata oma küsimus või kiri ühele veebikonstaablile, mitte kõikidele korraga.

Veebikonstaablite kontaktid

Andero Sepp
Facebook: Veebikonstaabel Andero
E-mail: andero.sepp@politsei.ee

Jana Frolova
Facebook: Veebikonstaabel Jana
VK: yana frolova veebikonstaabel
Odnoklassniki: Яна Фролова
E-mail: jana.frolova@politsei.ee

Ville Ränik
Facebook: Veebikonstaabel Ville
E-mail: ville.ranik@politsei.ee

Lastemaja

Lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Lastemajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemajateenuse meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi. Lastemaja poole võib pöörduda ka tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Teenusele saab pöörduda lapsevanem või laps ise.

Anna Frank-Viron (lastemajateenuse juht), 5361 1602, anna.frank-viron@sotsiaalkindlustusamet.ee

Lilia Tkatš (Põhja lastemaja peaspetsialist), 56477879, lilia.tkats@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kai Hallik (Lõuna lastemaja juhtivspetsialist), 51969511, kai.hallik@sotsiaalkindlustusamet.ee

Ave Kasenõmm (Lõuna lastemaja peaspetsialist), 53072533, ave.kasenomm@sotsiaalkindlustusamet.ee

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad professionaalset ööpäevaringset abi seksuaalvägivalda kogenud inimestele.  Siia võib igaüks tulla kas ise või koos saatjaga, mistahes kellaajal ja ilma saatekirjata. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha.  Oodatud on nii naised kui mehed; lapsed, noored ja täiskasvanud, kes on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustavad seda.

Vaata, millist abi pakuvad seksuaalvägivalla kriisiabikeskused.

Vihjeliin

Vihjeliin on MTÜ Lastekaitse Liit poolt pakutav veebipõhine tasuta teenus www.vihjeliin.ee, mis võimaldab interneti kasutajal edastada teavet internetis levivast ebaseadusliku sisuga materjalist – laste seksuaalne väärkohtlemine, laste kaubitsemine (inimkaubandus). Teabe saab edastada anonüümselt ilma teavitaja isikuandmeid välja selgitamata ja salvestamata.

Koolipsühholoog

Ei ole olemas inimest, kellel poleks kunagi muresid. Vahel on mured suured, vahel väikesed. Kuid me ei pea olema üksi ning alati ei saa ja ei pea me kõigega ise hakkama saama. Kui mured liiga kauaks lahenduseta jäävad, siis on hiljem neid ka keerulisem lahendada. Ära jää oma murega üksi! Tule ja räägi ja küsi nõu. Koolipsühholoog ei räägi Sinu muret teistele ega hakka andma arvustavaid hinnanguid. Ta on lihtsalt keegi, kellega oma muret jagada ja nõu küsida.

Kes on koolipsühholoog?

Koolipsühholoog on haridusasutuses töötav vaimse tervise spetsialist, kes aitab muredega toime tulla. Koolipsühholoog lähtub lapse heaolust ja parimatest huvidest. Koolipsühholoog on olemas nii õpilaste, vanemate kui ka õpetajate aitamiseks. Koolipsühholoog töö on mitmekesine – ta töötab nii inimeste kui organisatsiooniga, nii laste kui täiskasvanutega, nii üksikisikute kui gruppidega (nt õpilaste grupid, klassid, haridusasutuse kollektiiv, pered jt).

Vaata koolipsühholoogide kohta lähemalt siit.

Õpilastele

Tule ja räägi, kui:

  • Oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti.
  • Sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega.
  • Tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida.
  • Sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega.
  • Sul on raskusi sõltuvustega.
  • Oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla.
  • Oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on.
  • Vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.

Vanematele ja õpetajatele

Õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole on siis, kui:

  • Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast.
  • Lapse käitumine on ootamatult muutunud.
  • Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud.

Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on inimeste sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal-kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega.

Vaata sotsiaalpedagoogide kohta lähemalt siit.

Lapsele ja noorele

Pöördu sotsiaalpedagoogi poole, kui:

  • Sul on mure oma mõtete, tunnete või tervise pärast
  • Sul on mure oma sõbra või lähedase inimese pärast
  • Sa oled kogenud vägivalda koolikaaslaste või lähedaste poolt
  • Sul on probleeme mõne aine tarvitamisega
  • Sul on konfliktid koolikaaslaste, õpetajate või pereliikmetega
  • Sul on tunne, et Sinu õigusi on rikutud ning Sa vajad abi
  • Sul on raske õppetööga hakkama saada
  • Sul on tunne, et Sa ei taha kooli tulla

Sotsiaalpedagoog on inimene, kes lähtub oma töös inimõigustest ja kutseeetikast. Ta on inimene, keda sa saad usaldada. Tule ja räägi temaga!

Lapsevanemale ja hooldajale

Pöördu sotsiaalpedagoogi poole, kui:

  • Lapse elus on toimunud muudatused, millest kool võiks teada
  • Kui lapse käitumine on muutunud
  • Kui laps ei taha enam kooli tulla
  • Kui laps ei saa õppetööga hakkama ja Sa ei tea, kuidas teda aidata
  • Kui kodus on majanduslikud raskused ning Sa ei tea, kust leida abi

Kui Sind on seksuaalselt ära kasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Avalikustamine võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda. Räägi täiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. Mõnikord võib see olla Su ema-isa või mõni teine sugulane, mõnikord õpetaja, nõustaja või ka sõbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda isikut. Räägi kellelegi endaga juhtunust! See võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda.

Lapsevanemale

Seksuaalkasvatus ei alga sõnadest või konkreetsete meetoditest. See algab sellest, millised me ise inimeste ja vanematena oleme – millised on meie hoiakud ja väärtused ning milline on suhtumine iseendasse ja lapsesse. Seksuaalkasvatuse teemal saate lugeda tarkvanem.ee temaatilisel lehel, kus on oluline info toodud laste ja noorte vanuserühmade kaupa. Lisaks on lugemiseks infomaterjalid ning vaatamiseks temaatilised videod.

Tarkvanem.ee lehel on võimalik lapsevanematel küsida nõu laste ja noorte seksuaalse arengu, seksuaalkäitumise ja muudel seotud teemadel. Samal lehel on näha teemade kaupa, milliseid küsimusi on (anonüümselt) esitanud teised vanemad ning kuidas neile on vastatud. Ka nendega tutvumisest võib teile palju abi olla. Enda küsimuse saad esitada tarkvanem.ee „Küsi nõu!“ aknas.

Laste seksuaalne areng vanuses 0 kuni 18 aastat

„Mina olen enda oma“ (Juhani Püttsepp)

„Mina olen enda oma“ / Я ПРИНАДЛЕЖУ СЕБЕ (Юхани Пюттсепп)

„Mina olen enda oma“ audioraamat Lasteekraani veebikodus

Mida lapsele või noorele öelda ja kuidas teda aidata?

  • Kõige olulisem on hetk, kui laps või noor proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
  • Kui näed, et lapsel või noorel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
  • Kuula rääkijat tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
  • Ütle lapsele või noorele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Usu last. Sageli võib väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps või noor ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
  • Lastele ja noortele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).

Seega, kui tekib kahtlus, et laps või noor võib abi vajada, tasub helistada numbril 116 111. Lisainfo: www.lasteabi.ee. Pöörduda võib ka lastemaja poole. Lastemaja poole võib pöörduda ka tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Teenusele saab pöörduda lapsevanem või laps ise.

Loe, mida peaks laps teadma enda keha ja turvalisuse kohta.

Lapsele ja noorele

  • Kui Sa ei tunne ennast turvaliselt, räägi sellest täiskasvanule, keda usaldad.
  • Loe, mida peaks laps teadma enda keha ja turvalisuse kohta.
  • Kui vajad ise abi või näed, et Su sõber vajab abi, räägi mõnele täiskasvanule, keda usaldad. Võid helistada ka numbril 116 111 või www.lasteabi.ee lehe kaudu abi küsida. Pöörduda võid ka lastemaja või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste poole.
  • Kui Sind on seksuaalselt ära kasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Avalikustamine võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda. Räägi täiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. Mõnikord võib see olla Su ema-isa või mõni teine sugulane, mõnikord õpetaja, nõustaja või ka sõbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda isikut. Räägi kellelegi endaga juhtunust! See võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda.

Veebinõustamine

Amor.ee

Amor.ee veebis saate esitada küsimuse seksuaalsuse, tervise lähedaste suhete, lastesaamise, rasestumisvastaste meetodite, sugulisel teel levivate haiguste jpm. teemadel. Sinu küsimustele vastavad naiste- ja meestearstid, seksuoloog, psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja noortenõustajad Eesti Seksuaaltervise Liidust. Sinu küsimustele vastab keegi ligi 40st oma ala asjatundjast nõustajate grupist.

Küsimuse korral, mis nõuab kiiret vastust, helista palun lähimasse noorte nõustamiskeskusesse!

Tarkvanem.ee lehel on võimalik lapsevanematel küsida nõu laste ja noorte seksuaalse arengu, seksuaalkäitumise ja muudel seotud teemadel. Samal lehel on näha teemade kaupa, milliseid küsimusi on (anonüümselt) esitanud teised vanemad ning kuidas neile on vastatud. Ka nendega tutvumisest võib teile palju abi olla. Enda küsimuse saad esitada tarkvanem.ee „Küsi nõu!“ aknas.

Peaasi.ee pakub erinevaid nõustamisvõimalusi. Üheks neist on veebinõustamine. Sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus? Sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda? Kirjuta Peaasi.ee e-nõustajatele! Nõustajad on kogemustega vaimse tervise spetsialistid ja vastavad kolme päeva jooksul.

Lasteabi.ee pakub võimalust vestelda nõustajatega chatis ja ka kirjutada nõustajatele e-kiri. Lasteabitelefon 116 111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöördujateks võivad olla nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste teemadel nõuannet. Pöördujale antakse nõuannet, jagatakse informatsiooni ning vajadusel edastatakse saabunud informatsioon vajalikele spetsialistidele. Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret ja kohest sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördmisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele.

Lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt üle Eesti, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõne telefonile 116 111 on helistajale tasuta ning mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Kui helistada ei soovita, saab nõuannet küsida ka interneti teel, kasutades selleks kas e-kirja või online nõustamise võimalust kodulehelt "Küsi abi" alt. Lasteabitelefon on leitav ka Facebookist ja nutiseadmetest äpp-ina, kasutades mõlemas otsingu sõna „Lasteabi“. Kõik pöördumised salvestatakse. 

Õpetajatele, laste ja noortega töötavatele spetsialistidele

Tutvu lähemalt Maailma Terviseorganisatsiooni „Euroopa seksuaalhariduse standarditega“ (2.29 MB). Standardid on kasuks poliitikakujundajatele, haridus- ja tervishoiuasutustele ja teistele spetsialistidele.

Koolitused

Vajaliku koolituse võid leida Tervise Arengu Instituudi veebikodu koolituste ja sündmuste kalendrist.

Veebiloengud- ja kursused

Tagasi Kooli kaudu on korraldatud e-külalistunde seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise teemal.

11.05.2020, Tartu Seksuaaltervise Kliiniku nõustaja ja ämmaemand Tiivi Pihla teemal "Kuidas ära tunda kohtinguvägivalda?". Tund on sobilik 7.-9. klasside õpilastele.

11.05.2020, Tartu Ülikooli õppejõud ning Ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ekspert Kai Part teemal "Kelle nägu on seksuaalvägivald Eestis?". Tund on sobilik 10.-12. klasside õpilastele.

19.05 kell 09:00 räägib vene keeles Lilia Tkatš teemal "Как я могу избежать неприятного сексуального опыта?". Tund on sobilik 7.-12. klassidele.

19.05 kell 13:00 räägib Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron teemal "Millised on minu võimalused vältida seksuaalset väärkohtlemist?". Tund on sobilik 10.-12. klassidele.

22.05 kell 11:00 räägib Kai Hallik "Millised on minu võimalused vältida ebameeldivaid seksuaalkogemusi?". Tund on sobilik 7.-9. klassidele.

Veebiloengud õpilastele

Tagasi Kooli kaudu on korraldatud e-külalistunde seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise teemal.

11.05.2020, Tartu Seksuaaltervise Kliiniku nõustaja ja ämmaemand Tiivi Pihla teemal "Kuidas ära tunda kohtinguvägivalda?". Tund on sobilik 7.-9. klasside õpilastele.

11.05.2020, Tartu Ülikooli õppejõud ning Ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ekspert Kai Part teemal "Kelle nägu on seksuaalvägivald Eestis?". Tund on sobilik 10.-12. klasside õpilastele.

19.05 kell 09:00 räägib vene keeles Lilia Tkatš teemal "Как я могу избежать неприятного сексуального опыта?". Tund on sobilik 7.-12. klassidele.

19.05 kell 13:00 räägib Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron teemal "Millised on minu võimalused vältida seksuaalset väärkohtlemist?". Tund on sobilik 10.-12. klassidele.

22.05 kell 11:00 räägib Kai Hallik "Millised on minu võimalused vältida ebameeldivaid seksuaalkogemusi?". Tund on sobilik 7.-9. klassidele.

Õppematerjalid

„Terved ja turvalised suhted. Noorte kohtinguvägivalla ennetamine“*

*Enne õppematerjali kasutamist on soovitav osaleda õppematerjali tutvustavatel koolitustel.

Murebaromeeter

Selleks, et normatiivset, tähelepanuvajavat või kohest sekkumist vajavat seksuaalkäitumist ära tunda, on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter. Murebaromeeter on juhis, mille järgi otsustada, kas lapse või teismelise käitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda.

Murebaromeetri üldine eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist.

„Minu keha ja turvalisus“ (eestikeelne)

„Minu keha ja turvalisus“ (venekeelne)

„Minu keha ja turvalisus“ (ingliskeelne)

„Mina olen enda oma“ juturaamat kuni 10aastastele lastele (eestikeelne)

„Mina olen enda oma“ juhendmaterjal (eestikeelne)

„Mina olen enda oma“ juturaamat kuni 10aastasele lastele (venekeelne)

„Mina olen enda oma“ juhendmaterjal (venekeelne)

Lipusüsteem

Eestis on võetud kasutusele laste seksuaalse käitumise hindamise ja juhendamise metoodika lipusüsteem. Lipusüsteemi metoodikat ning valminud juhendit programmi rakendamiseks tutvustatakse järgemööda läbi koolituste laste ning noortega enda töös kokku puutuvatele spetsialistidele. Vaata lipusüsteemi tutvutavat videolõiku

Lastega töötavatele spetsialistidel mõeldud Lipusüsteem sisaldab ka reageerimisjuhiseid juhuks, kui täiskasvanu märkab lastevahelist sobimatut või lubamatut seksuaalkäitumist.

Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuses Sensoa väljatöötatud tõenduspõhine programm (https://flagsystem.org) sisaldab nii laste seksuaalkäitumise hindamiskriteeriume kui eakohaseid seksuaalkäitumise arengu tabeleid: mis on normaalne, mis on sobimatu ja mis on lubamatu käitumine ning seda mitte ainult laste, vaid ka laste ja täiskasvanute vahel.

Lipusüsteemi eesmärk on toetada 0 kuni 18-aastaste laste ja noorte seksuaalset arengut ja turvalisust, ent täiskasvanutel on tihti raske lastega seksuaalkäitumisest rääkida.

Metoodika kasutamise tulemusena suudavad lapsed ja noored enda eest seista. Nad oskavad hinnata, millal on seksuaalkäitumine sobilik ja millal mitte ning oskavad sel teemal suhelda ja kohaselt reageerida. Spetsialistid tunnevad, et on paremini suutelised loomulikku seksuaalset arengut toetama ja sobimatut seksuaalkäitumist ohjama. Nad suudavad laste ja noorte seksuaalkäitumist kohaselt hinnata, teemat koostöös arutada ning vajadusel asjakohaselt reageerida. Valdkonna eest vastutajad saavad tagada, et seksuaaltervise edendamise ja lubamatu seksuaalkäitumise ennetamisega seotud abinõud on organisatsioonis jätkusuutlikud ja juhised mõistlikult kokku lepitud.

Lipusüsteemi rakendamist asendushoolduses, haridusasutustes ja muudes valdkondades on uuritud Genti Ülikoolis, Belgias. Uurimine näitas, et spetsialistid olid selle abil paremini valmis laste seksuaalkäitumist hindama ning sellest laste ja noortega rääkima. Lipusüsteem aitab spetsialistidel toetada laste ja noorte eakohast ning turvalist seksuaalkäitumist.

Sügisel 2020 on (justiitsministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti koostöös) kavas läbi viia mitu koolitajate koolitust, et lipusüsteemi Eestis kasutust leiaks.

Lähiajal on valmimas veebikodu, kus on lipusüsteemi ning selle põhimõtteid tutvustatud. Esimestel koolitajate koolitusel on osalenud paarkümmend spetsialisti üle Eesti.

Kui tunned huvi lipusüsteemi vastu ning soovid rohkem teada, kirjuta keete.janter@sotsiaalkindlustusamet.ee

„Terved ja turvalised suhted“

2020. aastal koostatakse  „Terved ja turvalised“ suhted veebikursus senise kontaktkoolituse ja õppematerjalide edasiarendusena, kuhu õpetajaid edaspidi osalema oodatakse. Veebikursus luuakse Tartu Ülikoolis ja seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

E-kursuse eesmärk on anda õpetajatele teadmised noorte suhtevägivalla avaldumisvormidest, märkamisest, nõu ja abi saamise kohtadest; süvendada oskusi neid teemasid koolitundides interaktiivsete meetoditega käsitleda ja toetada õpetajate hulgas soolist võrdõiguslikkust toetavaid  ning suhtevägivalda mittelubavaid hoiakuid. Koolitus on suunatud III kooliastmes ja gümnaasiumis tunde andvatele õpetajatele, eelistatud on inimeseõpetust, perekonnaõpetust või psühholoogiat andvad õpetajad, kuid ka klassijuhatajad, juhtkond ja kooli tugipersonal.

Kursus koosneb kolmest moodulist, mis tähendab kolme nädalat juhendatud e-õppetööd. Õppematerjali esitatatakse liigendatud veebiraamatuna, videoloengutena ja õppefilmina, arutelud ja tagasiside andmine toimuvad foorumites, omandatud teadmisi rakendatakse situatsiooniülesannete lahendamisega ja (enese)testide sooritamisega.

Lisainfo kai.part@kliinikum.ee

Seksuaalharidusega seonduvate teemade käsitlus kooliastmete kaupa

Innove poolt koostatud inimeseõpetuse õppekavas on toodud kooliastmete kaupa seksuaalharidusega seonduvate teemade käsitlus. Seksuaalharidusega seonduvaid teemasid käsitletakse ka muude õppeainete raames, kuid inimeseõpetus on peamine õppeaine, kus sellele rõhku pööratakse. Alus-, põhi- ja üldkesk- ehk gümnaasiumihariduse ning kutsehariduse riiklike õppekavadega saab tutvuda SA Innove õppekavaveebis.

Inimeseõpetus I kooliaste (1.-3. klass)

  • teab, mille poolest sarnanevad ja eristuvad erinevad sugupooled;
  • teab, milline on tervislik eluviis ning kuidas hoida füüsilist ja vaimset tervist, ning väärtustab neid;
  • mõistab oma õigust keelduda ennastkahjustavast tegevusest ning teab, kuidas ohuolukorras abi kutsuda.

Inimeseõpetus II kooliaste (4.-6. klass)

  • teab, kuidas toimida ohuolukorras, ning oskab õpisituatsioonis abi kutsuda;
  • kirjeldab murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega, aktseptib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda;
  • teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega;
  • mõistab meedia kaudu suhtlemisel ohtusid oma käitumisele ja suhetele ning vastutust oma sõnade ja tegude eest;
  • väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist;
  • oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi;
  • teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest;
  • teab, et ei ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning demonstreerib õpisituatsioonis kehtestava käitumise võtteid;
  • mõistab isiku iseärasusi, teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi.

Inimeseõpetus III kooliaste (7.-9. klass)

  • mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning teab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid ja oma vastutust selles;
  • väärtustab seksuaalõigusi;
  • teab kooselu reegleid ja norme toetavates inimsuhetes, mõistab nende vajalikkust rühmas ning väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;
  • kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise;
  • kirjeldab, milles seisneb inimese vastutus seksuaalsuhetes;
  • selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid;
  • selgitab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning tunnete osa selles arengus;
  • selgitab, milles seisneb partnerite vastutus seksuaalsuhetes;
  • kirjeldab tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid;
  • väärtustab vastutustundlikku käitumist seksuaalsuhetes ning kirjeldab seksuaalõigusi kui seksuaalsusega seotud inimõigusi;
  • nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise küsimustes.

Inimeseõpetus gümnaasiumis

  • väärtustab perekonda ja oskab analüüsida lähedaste inimsuhete rolli inimese elus ning põhjendab iseenda vastutust ja rolli peresuhetes;
  • mõistab vajadust tegutseda turvaliste inimsuhete loomise, säilimise ja arendamise nimel ning on valmis olema pere ja peret ümbritseva sotsiaalse võrgustiku liige.

Seksuaalse väärkohtlemise ennetamine spordis

Videod

Julge rääkida!

Video näitab, kuidas võib seksuaalne väärkohtlemine juhtuda ka spordis. See julgustada nii lapsi kui ka täiskasvanuid enam rääkima laste seksuaalsest väärkohtlemisest spordis.

Lapsed ja nõusolek (ingliskeelne)

See on nutikas, mänguline juhend lastele, kuidas anda või mitte anda nõusolekut ning kaitsta enda keha.

Räägi kellelegi, keda usaldad

Animeeritud video noorematele lastele seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemal. Videos selgitatakse, kellele ning kuidas rääkida, kui oled seksuaalse väärkohtlemise ohvriks sattunud.

Mis koht on lastemaja? (eesti- ja venekeelne)

Videos tutvustatakse, mis koht on lastemaja.

Lastemaja tutvustus

Videos tutvustatakse, mis koht on lastemaja.

Lastemaja tutvustus (venekeelne)

Videos tutvustatakse, mis koht on lastemaja (venekeelne).

Probleemse seksuaalkäitumise murebaromeeter

Probleemse seksuaalkäitumise murebaromeeter (venekeelne)

Murebaromeeter on juhis, mille järgi otsustsada, kas lapse või teismelise seksuaalkäitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda.

Ei tähendab ei!

Ei tähendab ei! (venekeelne)

Videoklipis selgitatakse vaimukal ja terasel moel, kuidas küsida kelleltki nõusolekut mõneks tegevuseks – on see siis teejoomine või mõni seksuaalne tegevus.

Ütle ei!

Europoli poolt loodud veidi pikem video, mis jutustab loo, kuidas noored võivad sattuda seksuaalse väärkohtlemise ning väljapressimise ohvriks. Videos keskendutakse internetis seksuaalse väärkohtlemise ennetusele: kuidas endast mitte jagada paljastavaid pilte või muid materjale isegi siis, kui Sind selleks sunnitakse või ähvardatakse.

Seksuaalse väärkohtlemise märgid

Mis on seksuaalne väärkohtlemine?

Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle seadusest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega.

Lapse väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

Emotsionaalse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsiline jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi. Seksuaalne väärkohtlemine on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme tõttu on lapsega vastutus-, usaldus- või võimusuhetes. Lapse hooletussejätmine on vanema, vanema elukaaslase, vanavanema jm lähisugulase või seadusliku hooldaja kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotisaalse arengu eest hoolitsemisel, see võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Last kahjustab ka teiste pereliikmete vahelise vägivalla nägemine ja kuulamine. (WHO, 2010. Preventing Intimate Partner and Sexual Violence Against Women. Taking Action And Generating Evidence)

Väärkohtlemise märgid

I. Laste ja teismeliste normaalne seksuaalkäitumine, mis ei vaja eriti tähelepanu

Seksuaalne huvi ja areng vastab lapse vanusele. Lastevahelisi seksuaalseid mänge iseloomustab võrdsus (osalevad samas vanuses ja sama arengutasemega lapsed) ja uudishimu. Mängud on eakohased, uudishimu on loomulik. Täiskasvanute tähelepanu ja sekkumine vähendab seksuaalmänge. Huvi seksuaalsuse vastu on tasakaalus huviga teiste tegevuste vastu.

II. Laste ja teismeliste seksuaalkäitumine, mis vajab hoolikat tähelepanu

Ülemäärane seksuaalne aktiivsus. Seksuaalkäitumine erineb loomulikust lapselikust uudishimust. Vanusele mittevastavad teadmised seksuaalsusest. Täiskasvanute poolne käitumise avastamine ei peata seksualiseeritud käitumist.

III. Laste ja teismeliste seksualakäitumine, mis vajab kohest sekkumist

Ülemäärane huvitumine pornograafiast. Seksuaalsete mängudega kaasnevad tunded ja emotsioonid, mis on seotud süü, häbi või hirmuga. Teiste laste kaasamine mängudesse nende äraostmise, ähvarduste või jõuga. Kaasatud lapsed on vanuse, küpsuse või intellekti poolest mängu algatajast väga erineval tasemel. Ilmsed erinevused kaasatud laste vanuses, küpsusastmes ja intellektis. Ohver räägib vägivallast, mida iseloomustab oraalne, anaalne või vaginaalne penetratsioon või muu hirmutav käitumine.

Spetsiifilised seksuaalse väärkohtlemise märgid

Väikelaps (0–3 eluaastat)

  • Seksuaalselt väärkoheldud väikelapsed ei suuda toimunud vägivalda meenutada, kuid neil jäävad sellest psühholoogilised mälestused ning nad tajuvad ohtu ja hirmu.
  • Lapsed tajuvad suguelundite puudutusi (näiteks pesemisel) hirmutavana.
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku piirkonnas.
  • Valud või raskused istumisel, liikumisel, magamisel.

Koolieelik

  • Seksuaalse sisuga mängud, mis näitavad lapse vanuse kohta üllatavalt häid teadmisi seksuaalelust
  • Seksuaalse sisuga situatsioonide imiteerimine nukkudega mängides või joonistustel
  • Teiste isikute suguelundite kastumine või silitamine
  • Kõnes seksuaalse sisuga terminite kasutamine, seksi teemaliste väljendite või lugude rääkimine
  • Valud või raskused istumisel ja liikumisel
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku piirkonnas
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud

Noorem koolilaps

  • Moondunud ettekujutus seksuaalsusest
  • (Liialdatud) seksuaalse alatooniga (avalik) käitumine (sh korduv, ülemäärane masturbeerimine või selle imiteerimine, seksuaalse sisuga jutud ja mängud)
  • Silmatorkav teadlikkus seksuaalelust
  • Ärevus, depressiooninähud või depressioon, post-traumaatiline stressi häire
  • Suitsiidsed mõtted ja teod
  • Füüsilised kaebused (nt peavalu, kõhuvalu), laps võib teha sagedasi visiite kooliarsti juurde
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku  piirkonnas
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud
  • Valud või raskused istumisel ja füüsilise tegevuse käigus

 

Teismeline

  • Vaenulikkuse väljendamine enda, eakaaslaste ja teste pereliikmete suhtes
  • Enesevigastamine (selle läbi püütakse vähendada psühholoogilist valu ja tulla toime oma tunnetega)
  • Tugev süü ja häbitunne
  • Kõrgem depressiooni, söömishäirete ja post-traumaatiline stressi häire risk
  • Liialdatud seksuaalne käitumine (sagedased ja juhuslikud seksuaalsuhted, erinevad partnerid)
  • Seksuaalse sisuga jutud
  • Haaratus prostitutsiooni
  • Rasedus
  • Füüsilised kaebused (nt peavalu, kõhuvalu, raskused istumisel ja liikumisel)
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku  piirkonnas
  • Valud urineerimisel
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud
  • Valud või raskused istumisel ja füüsilise tegevuse käigus
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud

Tähtsad lingid

Meediakajastus

 

Viimati uuendatud: 18. Mai 2020