Sa oled siin

Isikuandmete töötlemine

Kehtib alates 25.05.2018

Isikuandmete töötlemise teave on koostatud ELi isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artiklis 12 „Selge teave, teavitamine ja andmesubjekti õiguste teostamise kord“ sätestatud vastutava töötleja nõuete täitmiseks ja füüsiliste isikute teavitamiseks isikuandmete töötlemise põhimõtetest ja õiguste tagamisest.

Vastutav töötleja

Võrgukodu vastutav töötleja on justiitsministeerium. Meie kontaktandmed on:

Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Telefon: (+372) 620 8100 
Faks: (+372) 620 8109
E-post: info@just.ee
Võrgukodu: www.just.ee

Volitatud töötleja

Võrgukodu infotehnoloogiat haldab registrite ja infosüsteemide keskus, mille kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Lubja 4, 19081 Tallinn
Telefon:  (+372) 663 6300 
Faks:  (+372) 646 0165
E-post:  rik@just.ee
Võrgukodu:  www.rik.ee

 

1. Millised on isikuandmed ja millisel juhul töötleme

Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Eelkõige on füüsiline isik tuvastatav identifitseerimistunnuse (nimi, isikukood, elukoht, asukoht, e-posti aadress, telefoninumber, võrguidentifikaator) või ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Eri liiki isikuandmed on isikuandmed, mis sisaldavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi või ametiühingusse kuulumist, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Töötleme Teie isikuandmeid alljärgnevatel juhtudel.

1.1. Kui külastate meie veebilehte

1.2. Kui edastate meile märgukirja, teabenõude, vaide, selgitustaotluse või muu taotluse

1.3. Kui kandideerite meile tööle või teenistusse

1.4. Kui Teie isikuandmed on kantud kinnistusraamatusse (oleme kinnistusraamatu vastutav töötleja)

1.5. Kui Teie isikuandmed on kantud äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, korteriühistute registrisse (oleme nende registrite vastutav töötleja)

1.6. Kui Teie isikuandmed on kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse (oleme riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri vastutav töötleja)

1.7. Kui Teie isikuandmed on kantud kohtute infosüsteemi (oleme kohtute infosüsteemi vastutav töötleja)

1.8. Kui Teie isikuandmed on kantud maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi (oleme maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi vastutav töötleja)

1.9. Kui Teie isikuandmed on kantud e-toimiku infosüsteemi (oleme e-toimiku süsteemi vastutav töötleja)

1.10. Kui Teie isikuandmed on kantud karistusregistrisse (oleme karistusregistri vastutav töötleja)

1.11. Kui Teie isikuandmed on kantud kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (oleme andmekogu vastutav töötleja)

1.12. Kui Teie isikuandmed on kantud Ametlikesse Teadaannetesse (oleme Ametlike Teadannete vastutav töötleja)

1.13. Kui Teie isikuandmed on kantud huvide deklaratsioonide registrisse (oleme huvide deklaratsioonide registri vastutav töötleja)

1.14. Kui Teie isikuandmed on kantud riiklikusse sõrmejälje registrisse (oleme riikliku sõrmejälje registri vastutav töötleja)

1.15. Kui Teie isikuandmed on kantud riiklikusse DNA-registrisse (oleme riikliku DNA registri vastutav töötleja)

1.16. Kui Teie isikuandmed on kantud kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (oleme andmekogu vastutav töötleja)

1.17. Kui Teie isikuandmed on kantud laevakinnistusraamatusse (oleme laevakinnistusraamatu vastutav töötleja)

1.18. Kui Teie isikuandmed on kantud pärimisregistrisse (oleme pärimisregistri vastutav töötleja)

1.19. Kui Teie isikuandmed on kantud kohtuekspertiisi infosüsteemi (oleme kohtuekspertiisi infosüsteemi vastutav töötleja)

1.20. Kui Teie isikuandmed on kantud geograafiliste tähiste riiklikusse registrisse (oleme geograafiliste tähiste riikliku registri vastutav töötleja)

2. Isikuandmete töötlemise põhimõtted

2.1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eesmärgipäraselt ja minimaalselt. Isikuandmed on õiged ja tagatakse nende parandamine.

2.2. Isikuandmeid säilitatakse ainult ettenähtud säilitustähtaja jooksul ja seejärel need kustutatakse.

2.3. Isikuandmete töötlemisel kasutatakse turvameetmeid, mis kaitsevad neid ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise, hävimise eest.

3. Füüsilise isiku õigused

Kõikide isikuandmete osas, mida Teie kohta oleme kogunud, on Teil alljärgnevad õigused.

3.1. Õigus oma andmetega tutvuda

Füüsilisel isikul on õigus saada kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse ja kui töödeldakse, siis õigus nõuda nende väljastamist. Tutvumiseks peate esitama meile taotluse. Isikuandmeid väljastades peame olema veendunud teie isikusamasuses. Seetõttu peate taotluse omakäeliselt või digitaalselt allkirjastama. Väljastame andmed Teie soovitud viisil nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul alates Teie taotluse saamisest. Kui 1 kuu jooksul ei ole võimalik andmeid väljastada, teavitame Teid sellest ja pikendame vastamise tähtaega kuni 2 kuu võrra. Andmete väljastamise eest paberil võime alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest (kui seadusega ei ole ette nähtud riigilõivu teabe väljastamise eest).

3.2. Õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta

Juhul, kui oleme Teie kohta andmeid kogunud, siis on Teil õigus saada teada, mis on nende kogumise eesmärk, kellele on Teie isikuandmeid avalikustatud või avalikustatakse, kui kaua andmeid säilitatakse ning juhul, kui andmeid ei ole kogutud Teilt endalt, siis teave nende allika kohta.

Õigust oma andmetega tutvuda ja saada teavet isikute kohta, kellele oleme teie isikuandmeid edastanud, tohib piirata, kui Teile andmete või teabe väljastamine võib:

  • kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi
  • takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist
  • raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses
  • ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist

3.3. Õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist

Kui avastate, et Teie kohta käivad andmed on ebaõiged ja ei vasta tegelikkusele, on Teil õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist või andmete täiendamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus ning lisage sellele oma taotlust põhjendavad tõendid ja asjaolude kirjeldus. Me edastame info isikuandmete parandamise, kustutamise või töötlemise piiramise kohta kõigile, kellele isikuandmed on avaldatud, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi.

3.4. Õigus nõuda andmete töötlemise piiramist ja lõpetamist

Kui Teie isikuandmete töötlemiseks, avalikustamiseks, teatud eesmärgil kasutamiseks või andmetele juurdepääsu võimaldamiseks ei ole (enam) seaduslikku alust, saate nõuda andmete kasutamise piiramist, lõpetamist või kustutamist, andmete avalikustamise või andmetele juurdepääsu võimaldamise piiramist või lõpetamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus.

3.5. Õigus esitada vastuväited

Samuti on Teil õigus esitada vastuväiteid Teie isikuandmete töötlemise kohta. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus.

3.6. Õigus pöörduda andmekaitse järelevalveasutuse ja/või halduskohtu poole

Juhul, kui leiate, et isikuandmete töötlemisel rikutakse Teie õigusi ja vabadusi, on Teil õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni või halduskohtusse.

4. Isikuandmete töötlemise rikkumised

Me dokumenteerime kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, mõju ja rakendatud meetmed. Me teavitame rikkumisest järelevalveasutust (andmekaitse inspektsioon) põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Suure ohu puhul andmesubjekti õigustele ja vabadustele teavitatakse andmesubjekti. Järelevalveasutus (andmekaitse inspektsioon) võib hinnata, et andmesubjektide teavitamine pole vajalik.

5. Kontaktandmed

Lisainfot isikuandmete töötlemise kohta saate andmekaitsespetsialistilt:

E-post: Bert.Blös@just.ee

Telefon: +372 680 3127

6. Teabe ja isikuandmete taaskasutamine

Teatud juhtudel on võimalik ettevõtetel ja organisatsioonidel avalikku teavet taaskasutada ehk kasutada seda mingil muul ärilisel või mitteärilisel eesmärgil kui teabe kogumise algne eesmärk. Mitmetes meie vastutusel olevates andmekogudes avalikustatakse seaduse alusel isikuandmeid, näiteks kinnistusraamatus, Ametlikes Teadaannetes, Riigi Teataja kohtulahendite rubriigis, äriregistris.

Samas ei tähenda andmete avalikustamine, et andmetega võib ükskõik mida teha. Andmed, mille taaskasutamist ei ole me piiranud (ehk avaandmed) ning mida võib kasutada muudel ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel kui teabe kogumise algne eesmärk, on avalikustatud avaandmete lehel.

Muu meie vastutusel oleva teabe ja andmete osas oleme nende taaskasutamist piiranud ning leidnud, et teabe ja andmete üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab oluliselt registritesse kantud füüsiliste isikute eraelu puutumatust. Selliseid andmeid ei või taaskasutada ükskõik mis ärilisel või ka mitteärilisel eesmärgil.

Juhul kui keegi (ettevõte, organisatsioon) kasutab (avalikustab, töötleb) meie vastutusel olevatest andmekogudest pärinevaid Teie isikuandmeid ning andmed ei kuulu avaandmete hulka, saate alati pöörduda isikuandmeid taaskasutavate isikute poole ning kasutada kõiki oma isikuandmetega seonduvaid õigusi, kaasa arvatud õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise kohta ning nõuda isikuandmete, mille töötlemiseks puudub isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 kohane õiguslik alus, kustutamist. Kui leiate, et isikuandmete töötlemisel rikutakse teie õigusi ja vabadusi, on teil õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni või halduskohtusse.

7. Avaldamine, täiendamine ja muutmine

Isikuandmete töötlemise teave avaldatakse ja täiendustest ning muudatustest teavitatakse justiitsministeeriumi võrgukodus.

 

Isikuandmete töötlemise üksikasjalik teave

Kehtib alates 25.05.2018.

Isikuandmete töötlemise teave on koostatud EL isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artiklis 12 „Selge teave, teavitamine ja andmesubjekti õiguste teostamise kord“ sätestatud vastutava töötleja nõuete täitmiseks ja füüsiliste isikute teavitamiseks isikuandmete töötlemise põhimõtetest ja õiguste tagamisest.

1. Millised on isikuandmed ja millisel juhul töötleme

Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Eelkõige on füüsiline isik tuvastatav identifitseerimistunnuse (nimi, isikukood, elukoht, asukoht, e-posti aadress, telefoninumber, võrguidentifikaator) või ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.

Eriliiki isikuandmed on isikuandmed, mis sisaldavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi või ametiühingusse kuulumist, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Vastutava töötleja (edaspidi viidatud kui meie) kontaktandmed

Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn
Telefon: (+372) 6 208 100 
Faks: (+372) 6 208 109
E-post: info@just.ee

Veebileht: www.just.ee

Ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ja teenindatavate asutuste info- ja sidesüsteemide hankimist, tarnimist, arendamist, ekspluatatsiooni ja hooldust korraldab ja teostab volitatud töötlejana Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK).

Volitatud töötleja kontaktandmed 

Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Lubja 4, 19081, Tallinn, Eesti
Telefon: (+372) 663 6300
Faks: (+372) 646 0165
E-post: rik@rik.ee
Veebileht: www.rik.ee

Töötleme Teie isikuandmeid alljärgnevatel juhtudel.

1.1. Kui külastate meie veebilehte

Kui te külastate meie veebilehte, siis kogume teie kohta järgmiseid andmeid:

  • Teie kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadress (IP-aadress)
  • Teie kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nimi ja aadress
  • Teie kasutatava arvuti veebilehitseja ja operatsioonisüsteemi tarkvaraversioon
  • veebilehe külastamise aeg (kellaaeg, kuupäev, aasta)

Me ei seo IP-aadresse isikut tuvastava teabega ning avaldame neid üksnes isikustamata kujul. Kogume ja säilitame andmeid selle kohta, millist veebilehe osa külastate ja kui kaua seal peatute. Neid andmeid kasutame külastusstatistika koostamiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja muuta see külastajasõbralikumaks.

Andmeid säilitame 1 aasta jooksul alates veebilehe külastamisest ning pärast tähtaja möödumist andmed kustutatakse. Andmetele võivad lisaks meie töötajatele juurdepääsu saada registrite ja infosüsteemide keskuse töötajad, kellel on selleks meie info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teostamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. Muudele isikutele/asutustele võime Teie andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks kohus või kohtueelne menetleja) ja põhjendatud vajadus.

1.2. Kui edastate meile märgukirja, teabenõude, vaide, selgitustaotluse või muu taotluse

Teie märgukirjas, teabenõudes, selgitustaotluses või ka muus taotluses (näiteks teie isikuandmetega seotud õiguste kasutamisel) sisalduvaid isikuandmeid kasutame Teie pöördumise läbi vaatamiseks ja Teile vastamiseks. Kui peame Teile vastamiseks kelleltki teiselt järelepärimisi tegema, avaldame Teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus.

Kui peame Teile vastamiseks väljastama Teile juurdepääsupiiranguga Teie isikuandmed, peame olema veendunud teie isikusamasuses. Seetõttu peate oma pöördumise omakäeliselt või digitaalselt allkirjastama.

Märgukirja ja selgitustaotluse võite esitada ka pseudonüümi kasutades.

Kui olete saatnud meile pöördumise, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teavitame kindlasti ka Teid.

Kirjavahetuse andmestik on seaduse kohaselt nähtav meie avalikus dokumendiregistris. Sealt on näha kirja saatja või saaja initsiaalid, mitte nimi. Dokumendi pealkirjaks näitame internetis vastavalt „Selgitustaotlus“, „Märgukiri“ või „Teabenõue“. Täpsem pealkiri on näha üksnes asutuse-siseselt. Teeme nii Teie eraelu kaitseks.

Kui kirjutate meile juriidilise isiku või asutuse nimel (näiteks ettevõtte töötajana), siis palume kasutada mitte oma era-, vaid tööalaseid kontaktandmeid. Need kontaktandmed võivad dokumendiregistris olla avalikud.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab Teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab täielikult välja anda või tuleb see välja anda osaliselt. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust võivad Teie pöördumises sisalduvatele andmetele juurdepääsu saada registrite ja infosüsteemide keskuse töötajad, kellel on selleks meie info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teostamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. Muudele isikutele/asutustele võime hoolimata juurdepääsupiirangust Teie pöördumise või neis sisalduvaid andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks uurimisasutus või kohus) ja põhjendatud vajadus.

Seadus lubab meil kirjavahetuse asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalikkuse huvi (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 1, § 30 lõige 4). Seda õigust kasutame üksnes väga erandlikel juhtudel ja hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muu hulgas, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, jätame endale õiguse anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.

Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame dokumendihaldussüsteemis 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid hävitatakse ning teave kustutatakse. Ministeeriumi töötajate ametlikele e-postiaadressidele edastatud e-kirju, mida dokumendihaldussüsteemis ei registreerita säilitatakse üldjuhul 1 aasta.

1.3. Kui kandideerite meile tööle või teenistusse

Juhul kui kandideerite meile tööle (töötajaks) või teenistusse (ametnikuks), siis on Teie isikuandmete töötlemise eesmärk leida kandidaat, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim töö- või teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, ning teha talle ettepanek asuda ametikohale. Samuti säilitame kandideerijate isikuandmeid värbamisprotsessis tekkivate võimalike õigusvaidluste lahendamiseks - kuni sellise nõude aegumiseni (1 aasta); paremusjärjestuses järgmisele kandidaadile ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest) ning kandideerinu nõusolekul ka tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Meile teenistusse kandideerimisel lähtume avaliku teenistuse seadusega ettenähtud reeglitest ning ametnikuks kandideerimisel peate arvestama, et ametnikele on avaliku teenistuse seadusega ettenähtud nõuded. Lõppkandidaatide puhul võime nendele nõuetele vastavust ka kontrollida. Näiteks võime karistusregistri seaduse kohaselt kontrollida, kas kandidaat on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Lõppkandidaatide käest võime küsida ka tema majanduslike ja muude huvide kohta korruptsioonivastase seaduse tähenduses, kui ametikohal, millele ta kandideerib, on deklaratsiooni esitamine korruptsioonivastase seaduse alusel nõutav.

Tööle kandideerimisel lähtume töölepingu seadusega sätestatust ning ei küsi teilt andmeid, mille vastu meil puudub õigustatud huvi. Näiteks kontrollime karistusregistri aktiivsest osast lisaks ametnikele ka tööle tulijate andmeid. Seaduste ja teiste õigusnormide järgimise kohustuse ning laitmatu tausta osas kehtivad ministeeriumis nii ametnikele kui töötajatele sarnased ootused ja nõuded, mistõttu peame lepingu sõlmimiseks olema veendunud, et ka tööle tulevatel inimestel ei ole kehtivaid karistusi.

Värbamisprotsessis võime nii teenistusse kui ka tööle kandideerija kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest (sotsiaalmeediavõrgustikud, veebilehed, avalikud registrid jms). Kandidaadil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited. Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks. Samuti on soovitajad nõustunud sellega, et me nende poole teabe saamiseks pöördume.

Ametikohtade täitmiseks konkursse ja värbamist korraldab arendus- ja personalitalitus. Avaliku konkursi korraldamisest teatatakse ministeeriumi veebilehel. Lisaks võime konkursikuulutuse avaldada muudes kanalites (sh värbamisportaalides, ajalehtedes, listides jm). Isegi kui avaldame kuulutuse värbamisportaalis, saab vabale töökohale kandideerida meile otse e-postiaadressile personal@just.ee kirjutades ning kandideerimistaotlust esitades. Seda ei pea tegema värbamisportaali vahendusel. Mõnikord võime kasutada ka väliste teenusepakkujate teenuseid.

Konkursikuulutuses nimetatakse alati ka kandidaadile esitatavad nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning ka konkursil osalemiseks esitatavad dokumendid ja nende esitamise tähtaeg. Samuti ka muud olulised tingimused, mis erinevad tavapärasest ning mille kirjeldamine võib olla oluline tulenevalt avaliku teenistuse muudest sätetest ja kandidaatide informeerimise vajadusest.

Kandidaatide hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste vastavuse hindamiseks teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele võime kasutada järgmiseid meetodeid:

  • kandideerimise käigus esitatud dokumentide analüüs, millega kandidaat tõendab vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele
  • intervjuu
  • testimine (testimiseks võime kasutada ka väliseid teenusepakkujaid)
  • taustauuring ja -kontroll (värbamisprotsessis võime kandidaadi kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest (sotsiaalmeediavõrgustikud, veebilehed, avalikud registrid jms), kandidaadil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited ning eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, ning nõustunud sellega, et me nende poole teabe saamiseks pöördume)
  • kirjalik ülesanne
  • proovitöö
  • tervisekontroll ja kehalised katsed (ainult ministeeriumi vanglate osakonna kandidaatidele)
  • muu kandidaadi hindamiseks asjakohane meetod

Teistele kandidaatidele Teie andmeid ei avaldata. Samuti ei avalda me Teile teiste kandidaatide andmeid. Kandidaatide hindamisesse võime vajadusel kaasata lisaks ministeeriumi ametnikele asutuseväliseid asjatundjaid. Andmetele võivad lisaks meie töötajatele juurdepääsu saada registrite ja infosüsteemide keskuse töötajad, kellel on selleks meie info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teostamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. Kandidaadi andmed on juurdepääsupiiranguga teave ning muudele isikutele/asutustele võime Teie andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks kohus või kohtueelne menetleja) ja põhjendatud vajadus.

1.4. Kui Teie isikuandmed on kantud kinnistusraamatusse (oleme kinnistusraamatu vastutav töötleja)

Eesmärk

Kinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärgiks on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta.

Õiguslik alus

Kinnistusraamatu seaduse alusel kantakse kinnistusraamatusse andmed kõikide Eesti Vabariigi kinnisomandite tekkimiste, üleandmiste ja kinnistute - kinnisasjade (maatükk), hoonestusõiguste, korteriomandite, korterihoonestusõiguste asjaõigusega koormamiste, samuti kinnisasju koormavate asjaõiguste üleandmiste, koormamiste, nende sisu muutmiste või lõpetamiste kohta.

Säilitustähtaeg

Kinnistusraamatusse kantud andmeid säilitatakse alatiselt. Teatud teabe ja andmete näol võib olla tegemist rahvusliku kultuuripärandiga, mida tuleb arhiiviseaduse alusel säilitada tulevaste põlvede jaoks ning mis tuleb teatud ajavahemiku järel anda üle rahvusarhiivile. Vastavalt rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusele nr 51 on kinnisturaamat tunnistatud arhiiviväärtusega andmekoguks ning elektroonilise kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid kinnistusregistriosasid, kinnistustoimikuid ja kinnistuspäevikut ning neisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt.

Juurdepääs

Kinnistusraamatu volitatud töötlejad on Tartu maakohtu kinnistusosakond ning registrite ja infosüsteemide keskus. Seega võivad kõikidele kinnistusraamatusse kantud andmetele juurdepääsu saada vastutava ja volitatud töötlejate töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest.

Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad kinnistusregister; kinnistuspäevik; kinnistustoimik. Kinnistusregistri registriosasse kantavate andmetega võib igaüks vastavalt kinnistusraamatu seadusele tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Tutvumiseks piisab registriosa (kinnistu) numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest.

Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente. Kinnistustoimikuga võib vastavalt kinnistusraamatu seadusele tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi.

Rohkem teavet kinnisturaamatu kohta.

1.5. Kui Teie isikuandmed on kantud äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, korteriühistute registrisse (oleme nende registrite vastutav töötleja)

Eesmärk

Äriregistri pidamise eesmärk on füüsilisest isikutest ettevõtjate ja äriühingute õigusvõime, esindusõiguse, majandusnäitajate ja muude ettevõtlusega seotud andmete avalikustamine ja säilitamine. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamise eesmärk on mittetulundusühingute ja sihtasutuste õigusvõime, esindusõiguse, majandusnäitajate ja muude nende tegevusega seotud andmete avalikustamine ja säilitamine. Korteriühistute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille pidamise eesmärgiks on korteriühistute esindusõiguse, majandusnäitajate ja muude nende tegevusega seotud andmete avalikustamine ja säilitamine.

Õiguslik alus

Kui omate või olete omanud ettevõtet, kuulute ettevõtte juhatusse, olete asutanud sihtasutuse või mittetulundusühingu, olete korteriühistu esindusõigusega isik vms, siis kantakse teie isikuandmed äriseadustiku alusel äriregistrisse, sihtasutuste seaduse või mittetulundusühingute seaduse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel korteriühistute registrisse.

Säilitustähtaeg

Äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt. Teatud teabe ja andmete näol võib olla tegemist rahvusliku kultuuripärandiga, mida tuleb arhiiviseaduse alusel säilitada tulevaste põlvede jaoks ning mis tuleb teatud ajavahemiku järel anda üle rahvusarhiivile. Vastavalt rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusele nr 51 on äriregister (s.h. äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register s.h. korteriühistute register, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste register) tunnistatud arhiiviväärtusega andmekoguks ning neisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt.

Juurdepääs

Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, korteriühistute registri volitatud töötlejad on Tartu maakohtu registriosakond ning registrite ja infosüsteemide keskus. Seega võivad kõikidele registrisse kantud andmetele juurdepääsu saada vastutava ja volitatud töötlejate töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest.

Äriregistri koosseisu kuuluvad registrikaart, äritoimikud ja registritoimikud. Registrikaardile kantud andmete ja äritoimikusse kantud dokumentidega on vastavalt äriseadustikule igaühel õigus tutvuda ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Registritoimikusse kantud dokumentidega võib tutvuda pädev riigiasutus, muu hulgas kohus menetluses ning kohtutäitur ja isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri koosseisu kuuluvad registrikaart, avalikud toimikud ja
registritoimikud.
 Mittetulundusühingu registrikaardilesihtasutuse registrikaardile ja korteriühistu registrikaardile kantuid andmetega ning avalikus toimikus säilitatavate dokumentidega on mittetulundusühingute seaduse kohaselt igaühel õigus tutvuda ning saada registrikaardist ja avalikus toimikus olevast dokumendist ärakirju. Registritoimikusse kantud dokumentidega võib tutvuda isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi.

Rohkem teavet äriregistri kohta:

1.6. Kui Teie isikuandmed on kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse (oleme riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri vastutav töötleja)

Eesmärk

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registri pidamise eesmärk on põhiseaduslike institutsioonide ja neid teenindavate asutuste, valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste, riigi muude institutsioonide ja riigitulundusasutuste üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine.

Õiguslik alus

Seega, kui olete avaliku sektori asutuse esindusõigusega isik, siis kantakse teie nimi ja isikukood ning esindusõigust tõendava dokumendi andmed vabariigi valitsuse seaduse alusel asutatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse.

Säilitustähtaeg

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registrisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt. Teatud teabe ja andmete näol võib olla tegemist rahvusliku kultuuripärandiga, mida tuleb arhiiviseaduse alusel säilitada tulevaste põlvede jaoks ning mis tuleb teatud ajavahemiku järel anda üle rahvusarhiivile. Vastavalt rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusele nr 51 on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste register tunnistatud arhiiviväärtusega andmekoguks ning neisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt.

Juurdepääs

Registri volitatud töötlejad on Tartu maakohtu registriosakond ning registrite ja infosüsteemide keskus. Seega võivad kõikidele registrisse kantud andmetele juurdepääsu saada vastutava ja volitatud töötlejate töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest. Kohtute seaduse kohaselt on registri eesmärk avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning põhiseaduslike institutsioonide andmeid on võimalik vaadata e-äriregistri infosüsteemis.

1.7. Kui Teie isikuandmed on kantud kohtute infosüsteemi (oleme kohtute infosüsteemi vastutav töötleja)

Eesmärk

Kohtute infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Kohtute infosüsteemi kantakse kõikide kohtuasjade menetlusosalisi ja sisu kajastavad andmed, kohtuasjade menetluse kulgu kajastavad andmed, kohtustatistika jaoks vajalikud andmed ning kohtuasjade süstematiseerimiseks ja sisuliseks analüüsiks vajalikud andmed. Seega koondab kohtute infosüsteem endas andmeid kõikide Eesti Vabariigi kohtute menetletavate ja menetletud kriminaalasjade, tsiviilasjade, halduskohtumenetluse asjade, väärteo kohtumenetluse asjade ja põhiseaduslikkuse järelevalve asjade, nende sisu ja menetluse kulgemise kohta.

Õiguslik alus

Kui osalete või olete osalenud kriminaalasjade, tsiviilasjade, halduskohtumenetluse asjade, väärteo kohtumenetluse asjade ja põhiseaduslikkuse järelevalve asjade menetlemisel kohtus, siis kantakse Teie isikuandmed kohtute seaduse alusel kohtute infosüsteemi.

Säilitustähtaeg

Kohtute infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse alaliselt. Teatud teabe ja andmete näol võib olla tegemist rahvusliku kultuuripärandiga, mida tuleb arhiiviseaduse alusel säilitada tulevaste põlvede jaoks ning mis tuleb teatud ajavahemiku järel anda üle rahvusarhiivile. Vastavalt rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusele nr 51 on kohtute infosüsteem tunnistatud arhiiviväärtusega andmekoguks ning sinna kantud andmeid säilitatakse alaliselt.

Juurdepääs

Põhiseaduse § 24 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohtumenetluse avalikkuse ja kohtulahendi kuulutamise avalikkuse põhimõtete rakendamiseks avaldatakse kohtumenetluse seadustike alusel andmed kohtuistungi aja kohtaandmed kohtuotsuse avalikult kuulutamise aja kohta ning jõustunud kohtulahendid Riigi Teataja võrguväljaande veebilehe vahendusel. Andmed kohtuistungi aja ja kohtuotsuse avalikult kuulutamise aja kohta avaldatakse üksnes piiratud ajavahemikuks ning need sisaldavad menetlusosaliste nimesid ja ka kohtuasja üldist kirjeldust. Jõustunud kohtulahendid avaldatakse kohtumenetluse seadustes ettenähtud juhtudel ja viisil.

Muud kohtute infosüsteemi kantud andmed on juurdepääsupiiranguga. Kohtute infosüsteemi volitatud töötlejad on Justiitsministeerium ja Eesti Vabariigi kohtud ning kohtute infosüsteemi arendab, hooldab ja majutab registrite ja infosüsteemide keskus. Seega võivad kohtute infosüsteemi kantud andmetele juurdepääsu saada kohtunikud, kohtuteenistuses olevad ametnikud ja kohtu töötajad, prokurörid ja kriminaalhooldajad kriminaal ja väärteoasjade osas, justiitsministeeriumi ametnikud, kes tegelevad kohtute järelevalve, kohtuhalduse, kohtute infosüsteemiga või kohtupraktika analüüsiga, ja vanglateenistuse ametikohtadel olevad ametnikud, kes tegelevad kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisega ja selle üle järelevalve teostamisega, registrite ja infosüsteemide keskuse töötajad, kes tegelevad kohtute infosüsteemi arendamise ja hooldamisega, õiguskantsleri kantselei ametnikud õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks on kohtute infosüsteemi andmetele juurdepääsuõigus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks ja välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.

Rohkem teavet kohtute infosüsteemi kohta:

http://www.rik.ee/et/e-toimik

http://www.rik.ee/et/e-toimik/tavakasutaja

1.8. Kui Teie isikuandmed on kantud maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi (oleme maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi vastutav töötleja)

Eesmärk

Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem eesmärgiks on:

  • tagada ülevaade kohtu menetluses olevatest maksekäsu kiirmenetlustest;
  • kajastada andmeid maksekäsu kiirmenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
  • võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist vastuvõtmist, edastamist ja säilitamist;
  • võimaldada andmete automatiseeritud kasutamist menetlusdokumentide koostamiseks;
  • võimaldada maksekäsuosakonna töö korraldamist ja tagada õiguspoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine.

Õiguslik alus

Kui olete esitanud maksekäsu kirimenetluse avalduse, teie kohta on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus või olete osalenud maksekäsu kiirmenetluses, siis kantakse teie isikuandmed tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel maksekäsu kiirmenetluse Infosüsteemi.

Säilitustähtaeg

Infosüsteemi kantud või edastatud andmeid ja menetlusdokumente säilitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Infosüsteemi andmete ja menetlusdokumentide kande ning päringu kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed (edaspidi logid):

  1. kande või päringu teinud kasutaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  2. kande või päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg;
  3. kande või päringu objekt.

Kande logisid konkreetse menetluse kohta säilitatakse nii kaua, kui säilitatakse konkreetse menetluse kohta infosüsteemi kantud andmeid ja menetlusdokumente, kui seadusest ei tulene teisiti. Päringu logisid säilitatakse 3 aastat alates päringu tegemisest. Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse infosüsteemi kantud või edastatud andmed ja menetlusdokumendid ning logid automaatselt.

Juurdepääs

Maksekäsu kiirmenetluse Infosüsteemi volitatud töötlejad on maksekäsu kiirmenetlust läbi viivad kohtud ning infosüsteemi arendab, hooldab ja majutab registrite ja infosüsteemide keskus. Muudele isikutele edastatakse infosüsteemist andmeid üksnes seadusega ettenähtud ülesande täitmiseks.

1.9. Kui Teie isikuandmed on kantud e-toimiku infosüsteemi (oleme e-toimiku süsteemi vastutav töötleja)

Eesmärk

E-toimiku menetlemise infosüsteem (edaspidi e-toimiku süsteem) on kohtumenetluses ja süüteomenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:

1) tagada ülevaade kohtute menetluses olevatest tsiviil- ja haldusasjadest;
2) kajastada andmeid kohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) võimaldada kohtute töö korraldamist;
4) tagada õiguspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku kohtustatistika kogumine;
6) tagada ülevaade kohtuvälise menetleja ja kohtu menetluses olevatest väärteoasjadest, samuti alustamata jäetud väärteomenetlustest;
7) tagada ülevaade uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute menetluses olevatest kriminaalasjadest, samuti alustamata jäetud kriminaalasjadest;
8) kajastada andmeid väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
8) võimaldada menetlejate töö korraldamist;
9) tagada karistuspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine;
10) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

Õiguslik alus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ja halduskohtumenetluse seadustiku alusel kantakse andmekogusse

1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud tsiviil ja haldusasjade kohta;
2) andmed tsiviil ja halduskohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel;
4) andmed menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta;
5) kohtulahendid.

Kriminaalmenetluse seadustiku alusel kantakse andmekogusse:

1) andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud kriminaalasjade kohta;
2) andmed kriminaalmenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel;
4) andmed menetleja, menetlusosalise, süüdimõistetu, eksperdi, asjatundja ja tunnistaja kohta;
5) kohtulahend.

Väärteomenetluse seadustiku alusel kantakse andmekogusse:

1) andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud väärteomenetluste kohta;
2) andmed väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel;
4) andmed menetleja, menetlusosalise, süüdlase, eksperdi ja tunnistaja kohta;
5) kohtuvälise menetleja ja kohtu lahend.

Säilitustähtaeg

E-toimiku süsteemi sisestatud andmeid säilitatakse menetlusseadustikes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

Juurdepääs

E-toimiku süsteemi esitatakse andmed kas e-toimiku süsteemi liidese või e-toimiku süsteemiga liidestatud teise andmekogu kaudu. E-toimiku süsteemi liidesed on:
1) avalik liides;
2) kriminaalmenetluse liides;
3) väärteomenetluse liides.

E-toimiku süsteemiga liidestatud teised andmekogud on:
1) kohtute infosüsteem;
2) infosüsteem POLIS;
3) muu kohtuvälise menetleja andmekogu, milles töödeldakse ja mille kaudu esitatakse e-toimiku süsteemi väärteomenetluse andmeid;
4) riigi õigusabi infosüsteem;
5) avalik-õiguslike nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteem;
6) maksukohustuslaste register maksukorralduse seaduse § 17 lõikes 21 sätestatud osas;
7) maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem;
8) kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu.

E-toimiku süsteemi volitatud töötlejad on kohtud, prokuratuur, politseiasutused; „Kriminaalmenetluse seadustiku“ §-s 31 nimetatud uurimisasutused, „Väärteomenetluse seadustiku“ §-s 9 nimetatud kohtuvälised menetlejad, julgeolekuasutused, kohtutäiturid, maksukorralduse seaduse § 17 lõikes 31 nimetatud maksukohustuslaste registri volitatud töötlejad, vanglad ja arestimajad, kriminaalhooldaja kriminaalhooldusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses. E-toimiku süsteemi arendab, hooldab ja majutab justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus registrite ja infosüsteemide keskus. Täpsemad volitatud töötlejate juurdepääsutingimused e-toimikusse kantud andmetele on sätestatud e-toimiku põhimääruses. Muudele isikutele edastatakse e-toimiku andmeid üksnes juhul, kui see on vajalik seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

1.10. Kui Teie isikuandmed on kantud karistusregistrisse (oleme karistusregistri vastutav töötleja)

Eesmärk

Registri pidamise eesmärk on usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta, isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud andmetest, isiku karistusandmete vahetamine välisriigiga.

Õiguslik alus

Karistusregistri seaduse alusel kantakse registrisse isiku karistusandmed järgmiste kohtulahendite ja ametnike otsuste alusel:

1) jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
2) kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatamismenetluses;
3) kohtumäärus isikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohta;
5) kohtu või kohtuvälise menetleja otsus või määrus, mis põhineb käesoleva paragrahvi punktides 1–4 nimetatud otsusel või määrusel ning sisaldab käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud andmeid;
6) Vabariigi Presidendi otsus süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta;
7) jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud.

Säilitustähtaeg

Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta;
2) maksukorralduse seaduses või maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest või aresti täitmisest on möödunud kaks aastat;
3) psühhiaatrilise sundravi lõpetamisest on möödunud kaks aastat;
4) sõltuvusravi kohaldamise lõpetamisest on möödunud kaks aastat;
5) kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat;
6) tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat;
7) üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat;
8) alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat;
9) viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat;
10) üle kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viisteist aastat;
11) otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82;
12) isik on surnud;
13) juriidiline isik on lõppenud.

Kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine, siis tema karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta;
2) psühhiaatrilise sundravi lõpetamisest on möödunud üks aasta;
3) sõltuvusravi kohaldamise lõpetamisest on möödunud üks aasta;
4) kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kaks aastat;
5) tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kaks aastat;
6) üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kaks aastat;
7) alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kolm aastat;
8) viie- kuni kümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat;
9) otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82;
10) isik on surnud.

Lisakaristus kustutatakse registrist pärast lisakaristuse ärakandmist.

Karistusandmete kustutamisel ja arhiivi kandmisel märgitakse karistusandmete juurde andmete arhiivi kandmise kuupäev. Väärteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna 10 aastat, kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates.

Juurdepääs

Registri volitatud töötleja on registrite ja infosüsteemide keskus.

Karistusregistri seaduse alusel on registrisse kantud andmed avalikud ja igaühel on õigus saada registrist andmeid. Andmed väljastatakse registriteatena, milleks on:
1) registri väljavõte;
2) teatis, et isikut ei ole registrisse kantud;
3) teatis, et isikul puudub kehtiv karistus, kui isiku kohta on registris üksnes registri arhiivi andmed.

Registri väljavõttes füüsilise isiku kohta ei märgita andmeid väärteo eest mõistetud karistuse kohta, kui isikule on mõistetud karistusena rahatrahv suurusega alla 50 trahviühiku, välja arvatud juhul, kui füüsiline isik on korduvalt toime pannud väärteo või kui lisaks rahatrahvile on isikule mõistetud lisakaristus.

Kui päringu teeb isik enda kohta märgitakse isiku soovil ka andmed tema kohta tehtud päringu aja ning päringu teinud isiku kohta.

Õigus saada registrist alaealise isiku karistusandmeid on üksnes:
1) alaealise isiku seaduslikul esindajal esindatava alaealise isiku kohta;
2) kohtul menetluses oleva kohtuasja arutamiseks ja läbivaatamiseks;
3) uurimisasutusel ja prokuratuuril menetluses oleva kriminaalasjaga seoses;
4) kohtuvälisel menetlejal menetluses oleva väärteoasja lahendamiseks;
5) valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) Vabariigi Presidendi Kantseleil seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) Tartu Maakohtu registriosakonnal õiguspärase registrikande tegemiseks;
8) tööandjal isiku tööle võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
9) välisriigi asutusel Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel;
10) notaril tõestamistoimingut taotleva isiku andmete kontrollimiseks;
11) kriminaalhooldusametnikul talle seadusega antud ülesannete täitmiseks.

Registri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada:
1) isikul enda kohta;
2) alaealise isiku seaduslikul esindajal esindatava alaealise isiku kohta;
3) uurimisasutusel kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks;
4) vabariigi valitsusel, siseministeeriumil, politseiasutusel ning kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks;
5) julgeolekuasutusel riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 ning lõike 2 punktides 4, 5, 7, 8, 10 ja 15 nimetatud asjaolude kontrollimiseks;
6) kaitsepolitseiametil teabehanke tegemise eesmärgil ja jälitusasutusel kuritegude ennetamise ja tõkestamise kohta jälitustoiminguga teabe kogumise eesmärgil;
7) prokuratuuril kriminaalmenetluse läbiviimise ning jälitustoimingu planeerimise eesmärgil;
8) vanglateenistusel vanglaametniku erialale õppima asuva isiku või vanglaametniku erialal õppiva isiku seaduse nõuetele vastavuse kontrollimise ning kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil;
9) lastekaitseseaduse tähenduses lastega töötava isiku võtmisel alaealistega seotud tööle, teenistusse, asendusteenistusse, vabatahtlikku tegevusse, osutama tööturuteenuseid või praktikale või lastega töötamiseks tegevusloa andmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
10) tööandjal käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3–52 nimetatud juhtudel isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
11) maaeluministeeriumil, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametil ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 65 lõikes 6 nimetatud riigi sihtasutusel sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamise ning eelnimetatud seaduse alusel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil;
12) kaitseliidu liikmeks asuda soovija ja liikme kaitseliidu seaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
13) maaeluministeeriumil ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametil kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise ning riikliku järelevalve teostamise eesmärgil;
14) haridus- ja teadusministeeriumil välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatud hoiatusmehhanismi rakendamiseks;
15) rahapesu andmebürool rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
16) politsei- ja piirivalveametil relvaseaduses sätestatud taustakontrolli tegemiseks.

Registriteadet võib välisriiki väljastada Euroopa Liidu õigusakti või välislepinguga sätestatud juhtudel ja korras. Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–112 või 114, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-s 144–146, 175–179, 184, 185, 187, 237, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Rohkem teavet karistusregistri kohta.

1.11. Kui Teie isikuandmed on kantud kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (oleme andmekogu vastutav töötleja)

Eesmärk

Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu eesmärkon:
1) kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda;
2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta;
3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibivate isikute üle;
4) töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasas olevate tehnikavahendite andmeid vanglasse sisenemise lubamise otsustamiseks ning vangla julgeoleku ja korra tagamiseks;
5) võimaldada vanglateenistusel ja arestimajal oma ülesandeid täites töödelda andmekogusse sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt;
6) võimaldada dokumentide elektroonilist koostamist, säilitamist ning teabe ja dokumentide edastamist ja saamist, sealhulgas andmevahetust teiste andmekogudega;
7) tagada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks teabe süstematiseeritud kogumine;
8) võimaldada järelevalve teostamine vanglate ja arestimajade üle;
9) koondada teavet vangla julgeoleku ja korra tagamiseks;
10) koondada teavet jälitusmenetluse ja sellega seotud isikute kohta.

Õiguslik alus

Vangistusseaduse alusel kantakse andmekogusse:
1) andmed kinnipeetava, vahistatu, arestialuse või kriminaalhooldusaluse isiku kohta;
2) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse vanglasse või arestimajja või kriminaalhooldusaluse kriminaalhooldusele võtmise aluse kohta;
3) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse isiklike asjade, dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle vanglateenistuse või arestimaja poolt antud asjade kohta;
4) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse paiknemise ja kriminaalhooldusaluse kriminaalhooldusosakonna kohta ning andmed nende isikute liikumise kohta;
5) andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse hariduse, hõivatuse ja varasema töökogemuse kohta;
6) andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta;
7) andmed kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja ohtlikkuse kohta ning riskide maandamise meetodite ja nende rakendamise kohta;
8) andmed kinnipeetava, vahistatu või arestialuse suhtes rakendatud järelevalve- ja julgeolekuabinõude kohta, sealhulgas läbiotsimise, füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või lukustatud kambri kasutamise kohta;
9) andmed kinnipeetavale, vahistatule või arestialusele määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta;
10) andmed kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete, kontaktide, kirjavahetuse ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta;
11) andmed kriminaalhooldusaluse suhete ja kontaktide kohta;
12) andmed kriminaalhooldusaluse töötamise alguse, peatumise ning lõppemise aja ja aluse kohta;
13) andmed kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse suhtes elektroonilise valve seadmete kasutamise võimalikkuse väljaselgitamise ning kasutamise kohta;
14) andmed isikute kohta, kellega tehakse koostööd kinnipeetavate hõive, kriminaalhooldusaluste üldkasuliku töö, narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi korraldamiseks;
15) kriminaalhoolduse ettevalmistamise käigus kogutud andmed;
16) andmed vanglasse siseneva ja vanglast väljuva isiku, sõiduki ja nendega kaasas oleva tehnikavahendi kohta;
17) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, teave jälitustegevuse käigus andmete kogumisel kasutatud meetodite, taktika ja vahendite kohta;
18) teave vangistuse täideviimist või vangla julgeolekut ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave;
19) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ja edastatakse käesolevas seaduses, kriminaalhooldusseaduses või muus seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus.

Säilitustähtaeg

Isiku andmeid töödeldakse andmekogus sel ajal, kui isik viibib vangistuses või eelvangistuses, kannab aresti või on kriminaalhooldusel. Pärast vangistusest, eelvangistusest või aresti kandmiselt vabanemist või kriminaalhoolduse lõppemist töödeldakse, arhiveeritakse ja kustutatakse isiku kohta kogutud teave käesolevas seaduses sätestatud tähtaja möödumisel ja ulatuses.

Isiku kohta kogutud andmed, välja arvatud isiku karistuse kandmise või kriminaalhoolduse algusaeg, koht ja alus, karistuse kandmiselt vabastamise või kriminaalhoolduse lõppemise aeg ja koht ning isiku tuvastamist võimaldavad nimi ja isikukood või sünniaeg, kantakse andmekogu arhiivi ja nende töötlemist piiratakse järgmistel juhtudel:

1) isik on surnud;
2) väärteo eest mõistetud aresti kandmisest on möödunud üks aasta;
3) tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat või kaks aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine;
4) alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat või kolm aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine;
5) viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat või viis aastat juhul, kui isik oli süüteo toimepanemise ajal alaealine;
6) üle kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viisteist aastat;
7) pärast kohtuotsuse jõustumist eelvangistuse kandmise korral, kui isik mõistetakse õigeks või teda karistatakse rahalise karistusega.

Arhiivis olevad andmed kustutatakse väärteo eest mõistetud aresti korral, kui andmete arhiveerimisest on möödunud kümme aastat ja kuriteo eest mõistetud karistuse korral viiskümmend aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates.

Andmed vanglasse siseneva ja vanglast väljuva isiku, sõiduki ja nendega kaasas oleva tehnikavahendi kohta arhiveeritakse, kui isiku viimasest vanglasse sisenemisest on möödunud kolm aastat, ja kustutatakse, kui viimasest vanglasse sisenemisest on möödunud kümme aastat. Kui isiku sisenemine vanglasse oli seotud konkreetse kinnipeetavaga või vahistatuga, kohaldatakse andmete arhiveerimisele käesoleva paragrahvi teistes lõigetes sätestatud tähtaegasid.

Andmete arhiveerimise ja kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, kui isik asub kandma vangistust, eelvangistust, aresti või ta määratakse kriminaalhooldusele. Sellisel juhul aktiveeritakse arhiveeritud andmed ja jätkatakse uute andmete kogumist.

Andmete arhiivist väljastamine on lubatud uurimisasutusele kriminaalmenetluses esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, asjaolude väljaselgitamiseks ning julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks. Andmete arhiivist väljastamise ja selle ulatuse üle otsustab vangiregistri vastutav töötleja viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Taotleja on kohustatud oma taotlust põhjendama.

Juurdepääs

Andmekogu volitatud töötlejad (edaspidi volitatud töötleja) on vanglad ning politsei- ja piirivalveamet. Registrite ja infosüsteemide keskus on volitatud töötlejaks andmekogu majutamisel, hooldamisel ja arendustööde tegemisel. Aktsiaselts Medisoft on kirjaliku lepingu alusel volitatud töötlejaks andmekogu hooldamisel ja arendustööde tegemisel kinnipeetavate tervishoiuteenuse osutamise andmete osas.

Andmekogusse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. Andmeid võib edastada teise riiki seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga. Kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele väljastatakse nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Vastutav töötleja võib õigusaktis sätestatud juhul väljastada vangiregistri andmeid statistilisel eesmärgil kasutamiseks. Andmed väljastatakse kujul, mis ei võimalda isikuid identifitseerida.

1.12. Kui Teie isikuandmed on kantud Ametlikesse Teadaannetesse (oleme Ametlike Teadannete vastutav töötleja)

Eesmärk ja õiguslik alus

Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse Riigi Teataja seaduse alusel avalikult teatavaks tegemiseks teated, kutsed ja kuulutused (edaspidi teadaanne), mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest ja mille avaldamine muus väljaandes ei ole ette nähtud.

Säilitustähtaeg

Teadaandeid ja nende kohta käivad andmeid säilitatakse vastavalt määratud säilitustähtaegadele, kuid kõige kauem 30 aastat nende arhiivi kandmisest. Kui teadaandele on hindamise tulemusel antud arhiiviväärtus, siis säilitatakse teadaannet püsivalt.

Juurdepääs

Ametlike Teadaannete väljaandja ja vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning volitatud töötleja on registrite ja infosüsteemide keskus. Andmekogusse andmete andjaks on õigusakti alusel teadaande esitamiseks kohustatud või õigustatud isik või haldusorgan. Igaühel on õigus Ametlike Teadaannete veebilehel avaldatud teadaannetele tasuta juurde pääseda kuni avaldamise lõpetamiseni.

Teadaande esitaja määrab esitamisel teadaande avaldamise lõpetamise tähtaja, arvestades avaldamise eesmärgi saavutamise vajadust, kui see on teadaande esitamisel teada. Teadaande avaldamine lõpetatakse tähtaja saabumisel automaatselt. Kui avaldamise lõpetamise tähtaeg ei ole teadaande esitamisel teada, teatab esitaja tähtaja saabumisel sellest Ametlike Teadaannete väljaandjale. Puudutatud isik võib teadaande esitajalt nõuda selle teadaande avaldamise lõpetamist, mille avaldamise eesmärk on täidetud. Teadaande esitaja teatab avaldamise lõpetamisest Ametlike Teadaannete väljaandjale. Avaldamise tähtaja lõppemisel lõpetatakse teadaande avaldamine ja kantakse see andmekogu arhiivi automaatselt.

Andmekogu arhiivi kantud teadaandele on õigus juurde pääseda veebiliidese kaudu digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi abil:
1) isikul, kelle andmed teadaandes sisalduvad;
2) andmeandjal, tema esindajal ja avaldajal andmeandja nimel esitatud teadaannetele;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse või vaba elukutse esindajal taotluse alusel oma ülesannete täitmiseks teiste andmeandjate poolt avaldatud teadaannetele;
4) isikul õigustatud huvi korral tema põhjendatud taotluse alusel.

Rohkem teavet Ametlike Teadaannete kohta.

1.13. Kui Teie isikuandmed on kantud huvide deklaratsioonide registrisse (oleme huvide deklaratsioonide registri vastutav töötleja)

Eesmärk

Registri pidamise eesmärgiks on korruptsioonivastase seaduse alusel selleks kohustatud ametiisiku (edaspidi deklarant) andmete töötlemine eesmärgiga teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid. Register võimaldab deklaratsioonide elektroonilist esitamist, hoidmist, haldamist, kontrollimist ja avalikustamist.

Õiguslik alus

Korruptsioonivastase seaduse alusel peavad selles nimetatud isikud esitama registrisse huvide deklaratsiooniKorruptsioonivastase seaduse alusel peab registrisse kantud deklaratsiooni andmetega tutvumiseks isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil ning deklarandil on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema deklaratsiooniga tutvunud.

Säilitustähtaeg

Deklaratsiooni hoitakse 7 aastat deklaratsiooni esitamisest arvates. Seejärel deklaratsioon hävitatakse registri põhimäärusega sätestatud korras.

Juurdepääs

Registri volitatud töötleja on maksu- ja tolliamet.

Deklarantide deklaratsioonid avalikustatakse registri põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Deklaratsiooni andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Deklarandil on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema deklaratsiooniga tutvunud.

Deklaratsioon avalikustatakse kolmeks aastaks. Deklaratsiooni ei avalikustata ja juba avalikustatud deklaratsiooni avalikustamine lõpetatakse, kui pädev asutus on teavitanud registrit deklarandi deklaratsiooni esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamisest või kui deklarant on rahvastikuregistri andmetel surnud.

Ainult asutusesiseseks kasutamiseks on:
1) avalikustatud deklaratsioonis korruptsioonivastase seaduse § 14 lõike 6 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed ning abieluvaralepingu andmed, mida ei kanta abieluvararegistri kaardile;
2) deklaratsioonid, mille avalikustamine on lõppenud.

Õigus tutvuda kõigi deklaratsioonis sisalduvate andmetega on:
1) deklarandil;
2) kontrolli teostajal;
3) selle avalikku ülesannet täitva asutuse juhil, mille nimel, ülesandel või järelevalve all deklarant ametiisiku kohustusi täidab või kes eraldab deklarandi tegevuseks avalikke vahendeid, või tema volitatud ametiisikul;
4) krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Rohkem teavet huvide deklareerimise kohta:

1.14. Kui Teie isikuandmed on kantud riiklikusse sõrmejälje registrisse (oleme riikliku sõrmejälje registri vastutav töötleja)

Eesmärk

Riikliku sõrmejälgede registri pidamise eesmärgiks on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud isikute daktüloskopeerimisel saadud andmete ja sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede töötlemine.

Õiguslik alus

Kriminaalmenetluse seadustiku alusel võetakse juhul, kui olete kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 22. peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega, teilt süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil sõrmejäljed ning kantakse need riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Samal eesmärgil võib sõrmejäljed võtta ka kahtlustatavalt, süüdistatavalt või süüdimõistetult, kes on süüdi mõistetud kuriteos mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

Vangistusseaduse alusel võetakse teilt sõrmejäljed ja kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse kui olete vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

Politsei ja piirivalve seaduse alusel võetakse teilt sõrmejäljed ja kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse kui olete sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv politseiametnik.

Kohtuekspertiisiseaduse alusel võetakse teilt sõrmejäljed ja kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse kui olete riiklikus ekspertiisiasutuses ekspertiisiobjektiga kokku puutuv töötaja.

Päästeteenistuse seaduse alusel võetakse teilt sõrmejäljed ja kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse kui olete demineerimistööga seotud päästeametnik.

Kaitseväeteenistuse seaduse alusel võetakse teilt sõrmejäljed ja kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse kui olete kaitseväes rahuajal demineerimistöödega seotud tegevväelane.

Säilitustähtaeg

Isiku daktüloskopeerimisel saadud andmed säilitatakse riiklikus sõrmejälgede registris andmete registritesse kandmisest 40 aastat, kui seaduses ei sätestata teisiti. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed suletakse ja arhiveeritakse. Isiku õigeksmõistmisel, kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse seadustiku § 200 alusel või väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel kustutatakse isiku daktüloskopeerimisel saadud andmed riiklikust sõrmejälgede registrist kohtuotsuse, prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määruse alusel 14 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse seadustiku § 100 lõike 11 alusel välistamise eesmärgil kogutud võrdlusandmeid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse või kustutatakse nimetatud registritest kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 99 lõike 2 alusel riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi säilitatakse 75 aastat või kuni isikuga seostamiseni.

Kohtuekspertiisi seaduse § 251 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 3 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 3 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantud riikliku ekspertiisiasutuse töötaja, politseiametniku, demineerimistööga seotud päästeametniku ning demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse nimetatud registritest käesoleva seaduse § 251 lõike 4, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 4, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 4 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 4 kohaselt.

Riikliku sõrmejälgede registri arhiivis säilitatakse isikute daktüloskopeerimisel saadud andmeid 35 aastat pärast registris andmete sulgemist. Süütegude avastamiseks kasutatakse ja vajaduse korral väljastatakse menetleja põhjendatud taotluse või ekspertiisimääruse alusel riikliku sõrmejälgede registri arhiivis olevaid süütegude avastamise või ärahoidmise eesmärgil kogutud andmeid, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

Juurdepääs

Registri volitatud töötlejaks on Eesti kohtuekspertiisi instituut. Registrit arendab, hooldab ja majutab registrite ja infosüsteemide keskus. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantud andmed ei kuulu avalikustamisele ning on juurdepääsupiiranguga. Juurdepääs registrisse kantud andmetele on registri volitatud töötlejal. Volitatud töötleja kasutab andmeid kooskõlas seadusega talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Registrisse kantud andmed väljastatakse:
1) uurimisasutusele, prokuratuurile, kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
2) jälitus- ja julgeolekuasutusele neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
3) kohtuvälisele menetlejale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
4) välisriigi pädevale asutusele seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel;
5) isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel;
6) päästeametile ja kaitseväele neile seadusest tuleneva daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kohustuse täitmiseks.

1.15. Kui Teie isikuandmed on kantud riiklikusse DNA registrisse (oleme riikliku DNA registri vastutav töötleja)

Eesmärk

Riiklik DNA-registri eesmärgiks on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud DNA-proovide analüüsil saadud andmete töötlemine.

Õiguslik alus

Kriminaalmenetluse seadustiku alusel võetakse juhul, kui olete kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 22. peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega, teilt süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil DNA-proov ning kantakse see riiklikusse DNA registrisse. Samal eesmärgil võib DNA-proovi võtta ka kahtlustatavalt, süüdistatavalt või süüdimõistetult, keda kahtlustatakse või süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud kuriteos mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

Vangistusseaduse alusel võetakse teilt DNA-proov ja kantakse riiklikusse DNA-registrisse kui olete vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

Politsei ja piirivalve seaduse alusel võetakse teilt DNA-proov ja kantakse riiklikusse DNA registrisse kui olete sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv politseiametnik.

Kohtuekspertiisiseaduse alusel võetakse teilt DNA-proov ja kantakse riiklikusse DNA registrisse kui olete riiklikus ekspertiisiasutuses ekspertiisiobjektiga kokku puutuv töötaja.

Päästeteenistuse seaduse alusel võetakse teilt DNA-proov ja kantakse riiklikusse DNA registrisse kui olete demineerimistööga seotud päästeametnik.

Kaitseväeteenistuse seaduse alusel võetakse teilt DNA-proov ja kantakse riiklikusse DNA registrisse kui olete kaitseväes rahuajal demineerimistöödega seotud tegevväelane.

Säilitustähtaeg

Isiku DNA-proovi analüüsil saadud andmed säilitatakse riiklikus DNA registris andmete registrisse kandmisest 40 aastat, kui seaduses ei sätestata teisiti. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed suletakse ja arhiveeritakse. Isiku õigeksmõistmisel, kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse seadustiku § 200 alusel või väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel kustutatakse DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikust DNA registrist kohtuotsuse, prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja määruse alusel 14 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse seadustiku § 100 lõike 11 alusel välistamise eesmärgil kogutud võrdlusandmeid ei kanta riiklikusse DNA registrisse või kustutatakse nimetatud registritest kohe pärast võrdlusuuringu läbiviimist. Kriminaalmenetluse seadustiku § 99 lõike 2 alusel riiklikusse DNA registrisse kantud isikustamata DNA-proovi analüüsil saadud andmeid säilitatakse 75 aastat või kuni isikuga seostamiseni. Isiku DNA-proov hävitatakse kaks kuud pärast vastava ekspertiisiakti või uuringu edastamist menetlejale või DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist riiklikusse DNA registrisse. Erandkorras on prokuratuuri taotlusel võimalik pikendada DNA-proovi säilitamise aega kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni.

Kohtuekspertiisi seaduse § 251 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 3 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 3 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA registrisse kantud riikliku ekspertiisiasutuse töötaja, politseiametniku, demineerimistööga seotud päästeametniku ning demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse nimetatud registritest käesoleva seaduse § 251 lõike 4, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 4, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 4 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 4 kohaselt.

Riikliku DNA registri arhiivis säilitatakse DNA-proovide analüüsil saadud andmeid 35 aastat pärast registris andmete sulgemist. Süütegude avastamiseks kasutatakse ja vajaduse korral väljastatakse menetleja põhjendatud taotluse või ekspertiisimääruse alusel riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri arhiivis olevaid süütegude avastamise või ärahoidmise eesmärgil kogutud andmeid, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

Juurdepääs

Registri volitatud töötlejaks on Eesti kohtuekspertiisi instituut. Registrit arendab, hooldab ja majutab registrite ja infosüsteemide keskus. Riiklikusse DNA registrisse kantud andmed ei kuulu avalikustamisele ning on juurdepääsupiiranguga. Juurdepääs registrisse kantud andmetele on registri volitatud töötlejal. Volitatud töötleja kasutab andmeid kooskõlas seadusega talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Registrisse kantud andmed väljastatakse:
1) uurimisasutusele, prokuratuurile, kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
2) jälitus- ja julgeolekuasutusele neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
3) kohtuvälisele menetlejale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
4) välisriigi pädevale asutusele seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel;
5) isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel;
6) päästeametile ja kaitseväele neile seadusest tuleneva daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kohustuse täitmiseks.

1.16. Kui Teie isikuandmed on kantud kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (oleme andmekogu vastutav töötleja)

Eesmärk

Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteem (edaspidi andmekogu) on vangistuses ja eelvangistuses viibivate isikute rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kinnipeetavate ja vahistatute isikuarvele laekuvatest summadest;
2) pidada arvestust kinnipeetavate ja vahistatute vastu esitatud nõuete täitmise üle;
3) tagada kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine;
4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

Õiguslik alus

Vangistusseaduse alusel kantakse andmekogusse:
1) andmed kinnipeetava isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta;
2) andmed kinnipeetava isikuarvelt maha arvatavate summade ja nõuete täitmise kohta;
3) andmed sisseostude sooritamise ja muude vanglas tarbitud teenuste kohta.

Säilitustähtajad

Andmekogusse sisestatud andmeid säilitatakse kinnipeetava vabanemisest või surmast arvates seitse aastat. Säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse.

Juurdepääs

Andmekogu volitatud töötlejad on vanglad, riigi tugiteenuste keskus ja registrite ja infosüsteemide keskus. Andmekogus olevatele andmetele on juurdepääs vastutava ja volitatud töötleja ametnikel nende teenistusülesannetega määratud ulatuses ja viisil. Andmekogu on piiratud juurdepääsuga ning selle andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks. Muudele isikutele edastatakse andmekogu andmeid üksnes juhul, kui see on vajalik seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

1.17. Kui Teie isikuandmed on kantud laevakinnistusraamatusse (oleme laevakinnistusraamatu vastutav töötleja)

Eesmärk

Laevakinnistusraamat koosneb laevade ja ehitatavate laevade registrist ning seda peetakse kinnistatud laevade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.

Õiguslik alus

Laeva asjaõigusseadusse ja laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel kantakse laevakinnistusraamatusse andmed seaduses nimetatud merelaevade, siseveelaevade, teisaldatavate ujuvvahendite ja ehitatavate mere- ja siseveelaevade või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kohta. Lisaks laeva andmetele märgitakse sinna omandiõigus, laevahüpoteegid, kasutusvaldused ning keelumärked jms piirangud. Laevakinnistusraamatu andmed on õigusliku jõuga. Kinnistatud laevaga tehtavad tehingud jõustuvad alles peale laevakinnistusraamatusse kandmist.

Säilitustähtajad

Laevakinnistusraamatusse kantud andmeid säilitatakse alatiselt. Teatud teabe ja andmete näol võib olla tegemist rahvusliku kultuuripärandiga, mida tuleb arhiiviseaduse alusel säilitada tulevaste põlvede jaoks ning mis tuleb teatud ajavahemiku järel anda üle rahvusarhiivile. Vastavalt rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusele nr 51 on laevakinnisturaamat tunnistatud arhiiviväärtusega andmekoguks

Juurdepääs

Laevakinnistusraamatu volitatud töötlejad on Tartu maakohtu kinnistusosakond, veeteede amet ning registrite ja infosüsteemide keskus. Laevakinnistusraamatu andmed laeva asjaõigusseaduse alusel avalikud ja õigusliku jõuga. Kinnistatud laevaga tehtavad tehingud jõustuvad alles peale laevakinnistusraamatusse kandmist. Laeva ostja ning hüpoteegipidajast võlausaldaja saab registriandmeid täiel määral usaldada, nende risk on minimeeritud. Laevakinnistusraamatusse kantud andmetega saab tutvuda igaüks. Päringud laevakinnistusraamatust on tasuta.

Rohkem teavet laevakinnistusraamatu kohta justiitsministeeriumi veebis ja RIKi veebis.

1.18. Kui Teie isikuandmed on kantud pärimisregistrisse (oleme pärimisregistri vastutav töötleja)

Eesmärk

Pärimisregistri eesmärgiks on aidata kaasa pärimismenetluse korrektsele läbiviimisele ning pärija ja pärandaja õiguste kaitse tagamisele, võimaldada dokumentide ja andmete elektroonilist säilimist, edastamist ning avalikkuse informeerimist.

Õiguslik alus

Pärimisseaduse alusel kantakse pärimisregistrisse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste, Euroopa pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamiste ning menetlustoimingute tegijate, pärijate ja pärandajate kohta, samuti muud pärimismenetluste läbiviimist ja üleandmist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 alusel läbiviidavate pärimismenetluste peatamist, jätkamist ja lõpetamist puudutavad andmed.

Juurdepääs

Pärimisregistri volitatud töötlejad on notariderikutsega konsulaarametnikud ja kohtud. Pärimisregistri haldajaks on registrite ja infosüsteemide keskus. Seega võivad kõikidele pärimisregistrisse kantud andmetele juurdepääsu saada vastutava töötleja, volitatud töötleja ja/või halduri töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest.

Pärimisseaduse kohaselt hoitakse pärimisregistrisse testamendi ja pärimislepingu kohta kantud andmeid kuni pärandi avanemiseni saladuses.

Pärimisseaduse kohaselt võib igaüks pärimisregistri andmetega tutvuda pärast seda, kui pärandaja surm on tõendatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistrisse kantud andmetega tutvumiseks piisab pärandaja ees- ja perekonnanimest ning isikukoodist. Pärimisregistri andmetega on võimalik tutvuda notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. Välisriigi testamendiregistri päringutele, välisriigi pädeva asutuse päringutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 66 lõike 5 alusel ja teistele päringutele, mille puhul esineb õiguslik alus andmete saamiseks, kuid puudub pädev asutus andmete väljastamiseks, vastab registripidaja. Pärimisregistri andmetega tutvumise eest notaribüroos tasutakse notari tasu notari tasu seaduse järgi, kui notari tasu seaduses ei ole sätestatud.

Säilitustähtajad

Pärimisseaduse kohaselt säilitatakse pärimisregistrisse kantud andmeid testamentide ja pärimislepingute kohta säilitatakse alaliselt. Pärimisregistrisse kantud andmeid pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja muutmise kohta säilitatakse 30 aastat alates pärimisregistri kande tegemisest. Pärimisregistrisse kantud andmeid pärimistunnistuse tõestamise ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta säilitatakse 30 aastat alates pärimisregistri kande tegemisest.

1.19. Kui Teie isikuandmed on kantud kohtuekspertiisi infosüsteemi (oleme kohtuekspertiisi infosüsteemi vastutav töötleja)

Eesmärk

Kohtuekspertiisi infosüsteemi peetakse Eesti kohtuekspertiisi instituudi kohtuekspertiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Õiguslik alus

Kohtuekspertiisi seaduse alusel kantakse kohtuekspertiisi infosüsteemi:
1) andmed ekspertiiside ja uuringute kohta, sealhulgas isikuandmed;
2) andmed ekspertiisiks ja uuringuks esitatud materjalide ja asitõendite kohta;
3) andmed menetlusasjadega mitteseotud tasuliste uuringute kohta, sealhulgas isikuandmed;
4) andmed võrdlusmaterjali kohta.

Säilitustähtajad

Infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse kohtuekspertiisseaduses või muus seaduses sätestatud aja jooksul. Säilitustähtaja möödumisel kantakse infosüsteemi kantud andmed arhiivi ning säilitatakse kohtuekspertiisiseaduses või muus seaduses sätestatud arhiveerimistähtaja jooksul, mille möödumisel need kustutatakse. Andmete alusdokumente säilitatakse elektroonsel kujul või paberkandjal vähemalt sama kaua, kui andmed on kantud infosüsteemi. Tähtaja möödumisel võib paberkandjal alusdokumendid arhiiviseaduse alusel viia üle vastavasse arhiivi või otsustada nende hävitamise. Elektroonsel kujul säilitatavatele alusdokumentidele kohaldatakse infosüsteemi kantud andmete kohta sätestatut.

Juurdepääs

Kohtuekspertiisi infosüsteemi volitatud töötleja on Eesti kohtuekspertiisi instituut ning haldajaks registrite ja infosüsteemide keskus. Seega võivad kohtuekspertiisi infosüsteemi kantud andmetele juurdepääsu saada vastutava töötleja, volitatud töötleja ja/või halduri töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest. Muudel isikutele/asutustel on kohtuekspertiisi infosüsteemi andmetele juurdepääsuõigus järgmistel juhtudel:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.

1.20. Kui Teie isikuandmed on kantud geograafiliste tähiste riiklikusse registrisse (oleme geograafiliste tähiste riikliku registri vastutav töötleja)

Eesmärk

Registri eesmärgiks on „Geograafilise tähise kaitse seaduse“ paragrahvi 3 lõike 1 mõistes geograafilistele tähistele õiguskaitse andmine, samuti õiguskaitse saanud geograafilisi tähiseid puudutavate andmete töötlemine ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine „Geograafilise tähise kaitse seaduse“ paragrahvis 40 sätestatud ulatuses ja tingimustel.

Õiguslik alus

Geograafilise tähise kaitse seaduse alusel kantakse riiklikusse geograafiliste tähiste registrisse:
1) registreeringu number;
2) registreeringu andmete kande tegemise kuupäev;
3) geograafilise tähise reproduktsioon;
4) kaupade ja teenuste loetelu, mille tähistamiseks geograafilist tähist kasutatakse;
5) geograafilise ala määratlus;
6) kirjeldus, mis näitab kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga ja määratleb geograafilise ala (edaspidi kirjeldus);
7) kirjelduse lühikokkuvõte;
8) andmed geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta, kes on tõendanud kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga, ning andmed päritoluriigi pädeva ametiasutuse kohta, kes on tõendanud geograafilise tähise registreerimise taotleja (edaspidi taotleja) õigust taotleda geograafilise tähise registreerimist geograafilise tähise kaitse seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
9) taotleja nimi, tema elu- või asukoha aadress;
10) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;
11) registreerimistaotluse number;
12) registreerimistaotluse esitamise kuupäev.

Säilitustähtajad

Pärast menetluse kande ja registreeringu kustutamise kande tegemist suletakse registritoimik vaidlustamistähtaja lõppemisel ja antakse Patendiameti arhiivi alaliseks säilitamiseks. Kanderaamatus säilitatakse sinna kantud andmeid alaliselt ka pärast registreeringu kustutamist.

Juurdepääs

Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on Patendiamet. Geograafilise tähise registreerimise taotlust menetleb ning otsuseid ja registrikandeid teeb Patendiamet. Seega võivad registrisse kantud andmetele juurdepääsu saada volitatud töötleja töötajad, kui selline vajadus tuleneb nende tööülesannetest.

Geograafilise tähise kaitse seaduse kohaselt on menetluse käigus lubatud väljastada teavet ainult registreerimistaotluse numbri, esitamise kuupäeva, geograafilise tähise reproduktsiooni, geograafilise ala määratluse, kaupade või teenuste loetelu, taotleja nime ja taotleja esindaja nime kohta. Pärast geograafilise tähise registreerimise otsuse tegemist on geograafilise tähise kohta registris olevad andmed ja dokumendid avalikud. Registrist teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveasutusele, apellatsioonikomisjonile või kohtule.

2. Isikuandmete töötlemise põhimõtted

2.1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev. Isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse eesmärgipäraselt ja minimaalselt. Isikuandmed on õiged ja tagatakse nende parandamine.
2.2. Isikuandmeid säilitatakse ainult ettenähtud aja ja seejärel need kustutatakse.​
2.3. Isikuandmete töötlemisel kasutatakse turvameetmeid, mis kaitsevad neid ebaseadusliku juurdepääsu ja ​juhusliku kaotamise, hävimise eest.​

3. Füüsilise isiku õigused

Kõikide isikuandmete osas, mida Teie kohta oleme kogunud on Teil alljärgnevad õigused.

3.1. Õigus oma andmetega tutvuda

Füüsilisel isikul on õigus saada kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse ja kui töödeldakse, siis õigus nõuda nende väljastamist. Tutvumiseks peate esitama meile taotluse. Isikuandmeid väljastades peame olema veendunud teie isikusamasuses. Seetõttu peate taotluse omakäeliselt või digitaalselt allkirjastama. Väljastame andmed Teie soovitud viisil nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul alates Teie taotluse saamisest. Kui 1 kuu jooksul ei ole võimalik andmeid väljastada, teavitame Teid sellest ja pikendame vastamise tähtaega kuni 2 kuu võrra. Andmete väljastamise eest paberil võime alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest (kui seadusega ei ole ette nähtud riigilõivu teabe väljastamise eest).

3.2. Õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta

Juhul kui oleme Teie kohta andmeid kogunud, siis on Teil õigus saada teada, mis on nende kogumise eesmärk, kellele on Teie isikuandmeid avalikustatud või avalikustatakse, kui kaua andmeid säilitatakse ning juhul, kui andmeid ei ole kogutud Teilt endalt, siis teave nende allika kohta.

Õigust oma andmetega tutvuda ja saada teavet isikute kohta, kellele oleme teie isikuandmeid edastanud, tohib piirata, kui Teile andmete või teabe väljastamine võib:

  • kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi,
  • takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist,
  • raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses,
  • ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.

3.3. Õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist

Kui avastate, et Teie kohta käivad andmed on ebaõiged ja ei vasta tegelikkusele, on Teil õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist või andmete täiendamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus ning lisage sellele oma taotlust põhjendavad tõendid ja asjaolude kirjeldus. Me edastame info isikuandmete parandamise, kustutamise või töötlemise piiramise kohta kõigile, kellele isikuandmed on avaldatud, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi.

3.4. Õigus nõuda andmete töötlemise piiramist ja lõpetamist

Kui Teie isikuandmete töötlemiseks, avalikustamiseks, teatud eesmärgil kasutamiseks või andmetele juurdepääsu võimaldamiseks ei ole (enam) seaduslikku alust, saate nõuda andmete kasutamise piiramist, lõpetamist või kustutamist, andmete avalikustamise või andmetele juurdepääsu võimaldamise piiramist või lõpetamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus.

3.5. Õigus esitada vastuväited

Samuti on Teil õigus esitada vastuväiteid Teie isikuandmete töötlemise kohta. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus.

3.6. Õigus pöörduda andmekaitse järelevalveasutuse ja/või halduskohtu poole

Juhul, kui leiate, et isikuandmete töötlemisel rikutakse Teie õigusi ja vabadusi, on Teil õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni või halduskohtusse.

4. Isikuandmete töötlemise rikkumised

Me dokumenteerime kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, mõju ja rakendatud meetmed. Me teavitame rikkumisest järelevalveasutust (andmekaitse inspektsioon) põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Suure ohu puhul andmesubjekti õigustele ja vabadustele teavitatakse andmesubjekti. Järelevalveasutus (andmekaitse inspektsioon) võib hinnata, et andmesubjektide teavitamine pole vajalik.

5. Kontaktandmed

Täiendavat infot isikuandmete töötlemise kohta saate andmekaitsespetsialistilt:

E-post: Bert.Blös@just.ee

Telefon: +372 680 3127

6. Teabe ja isikuandmete taaskasutamine

Teatud juhtudel on võimalik ettevõtetel ja organisatsioonidel avalikku teavet taaskasutada ehk kasutada seda mingil muul ärilisel või mitteärilisel eesmärgil kui teabe kogumise algne eesmärk. Mitmetes meie vastutusel olevates andmekogudes avalikustatakse seaduse alusel isikuandmeid, näiteks kinnistusraamatus, Ametlikes Teadaannetes, Riigi Teataja kohtulahendite rubriigis, äriregistris.

Samas ei tähenda andmete avalikustamine, et andmetega võib ükskõik mida teha. Andmed, mille taaskasutamist ei ole me piiranud (ehk avaandmed) ning mida võib kasutada muudel ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel kui teabe kogumise algne eesmärk on avalikustatud aadressil https://www.just.ee/et/ministeerium-kontakt/avaandmed

Muu meie vastutusel oleva avalikult juurdepääsetava teabe ja andmete osas oleme nende taaskasutamist piiranud ning leidnud, et teabe ja andmete üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab oluliselt registritesse kantud füüsiliste isikute eraelu puutumatust. Selliseid andmeid ei või taaskasutada ükskõik mis ärilisel või ka mitteärilisel eesmärgil.

Juhul kui keegi (ettevõte, organisatsioon) kasutab (avalikustab, töötleb) meie vastutusel olevatest andmekogudest pärinevaid Teie isikuandmeid ning andmed ei kuulu avaandmete hulka, saate alati pöörduda isikuandmeid taaskasutavate isikute poole ning kasutada kõiki oma isikuandmetega seonduvaid õigusi, kaasa arvatud õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise kohta ning nõuda isikuandmete, mille töötlemiseks puudub isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 kohane õiguslik alus, kustutamist. Juhul, kui Te leiate, et isikuandmete töötlemisel rikutakse teie õigusi ja vabadusi, on teil õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni või halduskohtusse.

7. Avaldamine, täiendamine ja muutmine

Isikuandmete töötlemise teave avaldatakse ja täiendustest ning muudatustest teavitatakse justiitsministeeriumi võrgukodus.

 

 

Viimati uuendatud: 6. November 2018