Sa oled siin

Ohtlike kalduvuskurjategijate mõjutamine

Justiitsministeerium on asunud muutma karistusseadustikku jt seadusi, et eriti ohtlikele kalduvuskurjategijatele, sealhulgas raskete seksuaalkuritegude toimepanijaile, saaks mõista eluaegse vanglakaristuse ning välisriigi kodanikest kurjategijaid oleks lihtsam Eestist välja saata.

Ohtlikud kalduvuskurjategijad, kes on neile mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, vabanevad tihti ilma, et nende edasist käitumist kontrollitaks. Eelnõu järgi allutatakse nad edaspidi kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile, et nad saaksid nad ühiskonnaga taas kohaneda ja riik saaks neil silma peal hoida.

Luuakse võimalus kohaldada eluaegset vangistust vägistajatele ja tapjatele, keda on varem vähemalt kaks korda karistatud raske vägivaldse kuriteo eest ja kes on taas toime pannud sarnase teo. Inimestele, kes korduvalt toime pannud raskeid seksuaalkuritegusid, ei saaks edaspidi mõista ainult tingimisi karistust – vähemalt osa karistust tuleb päriselt ära kanda.

Eelnõu lihtsustab välismaalasest kurjategija riigist väljasaatmist. Välismaalasest kurjategijate riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga on küll võimalik, kuid see on keeruline, kui välismaalane väljasaatmist takistab või tema koduriik ei taha teda vastu võtta. Eelnõu annab võimaluse sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkuleppe, et ta lahkuks Eestist vabatahtlikult ja viivitamata.

Samas laiendatakse sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate ravi võimalusi neile, kelle puhul see aitaks uute raskete kuritegude toimepanist ära hoida.

 

 

Ohtlikud kalduvuskurjategijad

2009. aastal võeti vastu karistusseadustiku jt seaduste muutmise seadus, millega loodi võimalus kohaldada teatud süüdimõistetutele karistusjärgset kinnipidamist või käitumiskontrolli. Eesmärk oli vähendada korduskuritegevust ja suurendada nii ühiskonna turvalisust.

2011. aastal tunnistas riigikohtu üldkogu need muudatused põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Sellest saati ei ole ohtlike kalduvuskurjategijate kuritegudele tõhusamaks reageerimiseks suuremaid karistusõiguslikke muudatusi tehtud.

Ent kriminaalpoliitika eesmärk on endistviisi vähendada korduskuritegevust ja seeläbi suurendada ühiskonna turvalisust. Seetõttu analüüsis justiitsministeerium, kuidas selle eesmärgi huvides tuleks ohtlikke kalduvuskurjategijaid kohelda, ning koostas korduskuritegevuse vähendamise plaani. Plaanitakse järgmisi muudatusi:

  • luuakse võimalus kohaldada eluaegset vangistust retsidiivse minevikuga inimestele, kes on toime pannud tapmise või seksuaalkuriteo
  • välistatakse võimalus, et korduvalt seksuaalkuritegusid toime pannud inimese karistus jäetakse tingimisi täielikult kohaldamata
  • sätestatakse kohustuslik karistusjärgse käitumiskontroll ohtlikele kalduvuskurjategijatele, keda ei vabastata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

Eluaegne vangistus

Ohtlike kalduvuskurjategijatega seoses tuleb korrastada ka eluaegse vangistuse täitmise korda.

Eluaegsest vangistusest on võimalik enne tähtaega vabaneda alles 30 aasta järel (üks pikimaid tähtaegu Euroopa Nõukogu liikmesriikide hulgas) ning sel moel vabastatud inimest ei saa allutada käitumiskontrollile. Pikk tähtaeg ei motiveeri vange õiguskuulekalt käituma, sest vabanemisvõimalus on ebamäärane. Samuti pärsib see vabanenu eeldusi ühiskonnaeluga kohaneda.

Eluaegsest vangistusest enne tähtaega vabastamine peab olema ühiskonnale turvaline. Seetõttu kavandatakse sätestada kohtu kohustus allutada sellistel tingimustel vabastatav inimene käitumiskontrollile, et tagada tema ohutu taasliitumine ühiskonnaga. Eluaegset vangistust kandva vangi kohtlemisel plaanitakse veel järgmisi muudatusi:

  • võimalus vabastada ta enne tähtaega, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 25 aastat (praegu 30 aastat)
  • võimalus paigutada ta avavanglasse, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 20 aastat (praegu sellist võimalust pole)
  • võimalus vabastada ta tingimisi enne tähtaega, kui ta on vangistusest ära kandnud vähemalt 22 aastat, millest vähemalt 2 viimast aastat on ta viibinud avavanglas
  • talle pannakse kohustus alluda käitumiskontrollile, et tagada tema turvaline taasühiskonnastamine
  • reguleeritakse enne tähtaega vabastamise taotluse uue läbivaatamise kord juhuks, kui kohus on jätnud ta enne tähtaega vabastamata
 

Välismaalastest kurjategijad

Välisriigi kodanikest kurjategijate suur arv kahjustab ühiskonna turvalisust. Riik peab tagama, et kui vanglast vabanenud välismaalasest kurjategija, ei saaks toime panna uusi kuritegusid. Selleks tuleb pöörata senisest enam tähelepanu lisakaristusena väljasaatmisele kooskõlas Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga. Eestisse saabuvate välismaalaste arvu suurenemise tõttu muutub üha aktuaalsemaks ka vajadus tõhustada tagasipöördumismenetlust.

2016. aasta lõpus oli Eesti vanglates 2660 süüdimõistetut ja vahistatut, kellest 803 oli määratlemata kodakondsusega või ilma kodakondsuseta ning 192 välisriigi kodakondsusega. Kõige rohkem on Vene kodanikke (151) järgnesid Läti (14) ja Leedu (13). 2015. aasta lõpus oli karistusliku järelevalve all – vanglas või kriminaalhooldusel – 601 välisriigi kodanikku.

Ka praegu saab välisriigi kodanikule, kes on toime pannud tahtliku kuriteo ja keda on karistatud vangistusega, mõista lisakaristuseks Eestist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Ent seda kohaldatakse vähe: 2011–2013. aastal 110 korda ning 2014.–2015. aastal mõisteti lisakaristuseks väljasaatmine koos sissesõidukeeluga üksnes 81 korda.

Samuti on teatud juhtudel võimalik loobuda vangistuse täitmisele pööramisest või vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui ta antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Seda sätet pole aga kordagi kasutatud.

Hoolimata neist võimalustest on väljasaatmine siiski keeruline. Välismaalase Eestist lahkumine oleneb suuresti tema koostöötahtest – soovist taotleda endale kiiresti reisidokument ja mitte põhjustada tõrkeid. Samuti võib tekkida olukord, kus isikule on küll mõistetud lisakaristusena riigist väljasaatmine, kuid vastu võttev riik ei soovi koostööd teha. Neid probleeme oleks võimalik vältida, kui motiveerida kurjategijat vabatahtlikult tagasi pöörduma.

Välisriikide kodanikest kurjategijate kohtlemises kavandatakse järgmisi muudatusi:

  • kohtule pannakse kohustus põhjendada, miks ta ei kohaldanud väljasaatmist, kui ta mõistis välismaalase süüdi tahtlikus kuriteos ja karistas teda vangistusega
  • kuriteo toimepanemises kahtlustatava välisriigi kodanikuga võimaldatakse sõlmida kokkulepe tema riigist lahkumiseks, kui menetlus lõpetatakse otstarbekuse kaalutlusel
  • kuriteos kahtlustatava välismaalasega võimaldatakse sõlmida kokkulepe riigist lahkumiseks
  • sätestatakse võimalus loobuda asendusvangistuse täitmisele pööramisest või täideviimisest, kui välismaalasega sõlmitakse riigist lahkumise kokkulepe
  • sätestatakse võimalus vabastada kuriteo toime pannud välismaalane tingimisi enne tähtaega vangistusest, kui ta nõustub vabatahtlikult riigist lahkuma

Uimasti- ja alkoholisõltlaste ning seksuaalkurjategijate kompleksravi

Praegu jääb süüdimõistetutel, kes vajaksid narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi, see karistusseadustiku § 692 kitsaskohtade tõttu tihti saamata.

Kuna asendatava vangistuse määr – 6 kuud kuni 2 aastat – on väga kitsad mistõttu ei ole ravivõimalust väga palju kasutatud. Kaheaastane vangistus on märkimisväärne piirang näiteks seksuaalkurjategijate kompleksravi puhul, sest selline vangistus mõistetakse kergemaid seksuaalkuritegusid toime pannud isikutele, kes kompleksravi ravi ei vaja või sellega ei nõustu. 

Praegu saab ravitähtaeg olla märksa pikem asendatavast vangistusest, see aga ei motiveeri ravi vajajaid sellega nõustuma ega soosi edukat ravi läbimist.

Takistuseks on seaduses ette antud ravitähtaegade (1,5–3 aastat) paindumatus. Näiteks kui narkomaan on juba enne kohtulahendi jõustumist alustanud vabatahtliku raviga, ei ole tingimata vaja määrata ravi pikkuseks 18 kuud, vaid 10 kuud või 12 kuud – seda aga kehtiv seadus ei võimalda. Ravi tähtaeg peaks lähtuma ravialuse isiku vajadustest.

Probleemide lahendamiseks kavandatakse järgmisi muudatusi:

  • KarS § 692 tunnistatakse kehtetuks. Uimasti- ja alkoholisõltlaste ning seksuaalkurjategijate kompleksravi vajavate isikute ravivõimalused integreeritakse vangistuse ja käitumiskontrolliga (KarS § 75)
  • sätestatakse kohustus koostada seksuaalkuritegudes kahtlustatavatele kohustuslik kohtueelne ettekanne
  • muudetakse seksuaalkurjategijate kompleksravi ja narkomaanide sõltuvusravi rahastamise aluseid
 

Väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsus esitati 29.05.2017 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Võrreldes väljatöötamiskavatsuses esitatud ettepanekutega on eelnõus loobutud nõudest, et korduvalt tapmise toime pannud isikuid karistatakse igal juhul eluaegse vangistusega. Seda ei peetud eelnõu eesmärkide saavutamise seisukohalt vältimatult vajalikuks.

Samuti ei ole eelnõus tehtud muudatusi seoses juriidilise isiku vastutusega. Väljatöötamiskavatsuses käsitletud eesmärkidest juriidilise isiku vastutuse tõhustamisel ei ole loobutud, kuid selgus, et sobivate lahenduste väljatöötamiseks kulub teiste väljatöötamiskavatsuses käsitletud teemadega võrreldes enam aega. Seetõttu kavandatakse juriidilise isiku vastutust käsitlevaid muudatusi eraldi eelnõus.

Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks riigikohtule, advokatuurile, õiguskantslerile, riigiprokuratuurile, Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtule, Tallinna ja Tartu ringkonnakohtule, Tallinna, Tartu ja Viru vanglale, registrite ja infosüsteemide keskusele, psühhiaatrite seltsile ja kriminaalhooldajate nõukogule.

Viimati uuendatud: 27. November 2017