Sa oled siin

Õigusloomejuristide järelkasvuprogramm

Viimane võimalus osaleda õigusloomejuristide järelkasvuprogrammis!
 

Kui sa veel kaalud, kas siduda oma tulevik prokuratuuri, advokatuuri, kohtu või õigusloomega, siis teeme sulle otsustamise lihtsamaks. Kandideeri õigusloomejuristi järelkasvuprogrammi ja tee tutvust põneva õigusloomejuristi elukutsega. Siit saad väärtusliku kogemuse enne, kui asud sellesse vastutusrikkasse ametisse tööle!

Sel aastal korraldab justiitsministeerium viimast korda õigusloomejuristide järelkasvuprogrammi, millega tutvustatakse ülikoolilõpetajatele ja -lõpetanutele õigusloomejuristi tööd – seaduste koostamist ja menetlemist.

Programm pakub sulle suurepärast võimalust praktiseerida

  • ministeeriumides, kus koostatakse seaduseelnõu, tehakse normitehnilist kontrolli, analüüsitakse mõjusid ja kaasatakse huvirühmi
  • riigikantseleis, kus valmistatakse ette seaduseelnõu arutelu riigikogus
  • riigikogus, kus toimub seaduseelnõu arutelu
  • presidendi kantseleis, kus seaduse välja kuulutatakse, ja
  • õiguskantsleri kantseleis, kus kontrollitakse seaduste (põhi)seaduslikkust

Peale selle saad praktiseerida ka õigusvaldkondadega tihedalt seotud asutuste ja õigusloomes osalevate huvirühmade juures. Varasemates programmides on noored juristid praktiseerinud kohtutes, prokuratuuris, sotsiaalkindlustusametis, kaubandus-tööstuskojas, Praxises. Kõikides neis etappides on sul kaalukas roll Eesti õigusloome arendamisel ja võimalus õppida oma ala tippspetsialistidelt.

Kui oled õigusteaduse magistrant, kel on jäänud kaitsta veel vaid magistritöö, või oled õigusteaduse magistriõppe või sellega võrdsustatud taseme õppe juba lõpetanud ja sinus on tärganud huvi õigusloomejuristi elukutse vastu, siis ootame sind kandideerima.

Kandideerida saab inimene, kellel pole õigusalast töökogemust või on seda alla kahe aasta, kes ei tööta kandideerimise ajal õigusloomejuristina ega ole osalenud varasemates järelkasvuprogrammides.

Kandideerimiseks palume esitada:                  

  • elulookirjelduse
  • motivatsioonikirja, mis lisaks kandideerimise põhjendusele sisaldab ka selgitust, miks sa programmi sobid
  • lühiessee (ca 300 sõna) teemal „Tehisintellekt ja õigusloome?“
  • tõendi magistriõppes läbitud õppeainete tulemuste kohta või tunnistuse magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaseme kohta koos akadeemilise õiendiga

Kandidaadilt eeldame loogilist mõtlemist, väga head analüüsivõimet ning argumenteerimis- ja eneseväljendusoskust.

Dokumendid palume esitada hiljemalt 30. juuniks 2019.

Programmi valitakse sobilike kandidaatide seast kuni neli inimest, kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping. Programm kestab 2. septembrist 2019 kuni 31. maini 2020. Programm viiakse ellu projekti „Õigusloome arendamine“ raames ning seda kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

Programmi lõppedes on sul võimalik kandideerida õigusloomejuristi (nõuniku) ametikohale (kui on vabu kohti). Samuti annab programmi läbimine tööturul kvaliteedimärgi ja tööandjale kindluse, et sobid õigusloomejuristi ametikohale.

 

Valik
 

Kandidaate valitakse üsna samamoodi nagu õigusloomejuriste tavaliselt. Eesmärk on välja selgitada kandidaadi motiveeritus ja see, kas tal on õigusloomejuristile vajalikud omadused: loogiline mõtlemine, väga hea analüüsivõime ning argumenteerimis- ja eneseväljendusoskus.

Valikuprotsess koosneb kolmest etapist:

  • kirjalik voor, misjärel sobivaimad kandidaadid pääsevad edasi järgmisse vooru
  • intervjuu, mille üks eesmärk on selgitada välja, kas kandidaat on sobiv ja motiveeritud õigusloomejuristi ametikohal tööle asuma, sh arutletakse essee või muudel õigusloomega seotud teemadel ja otsustatakse need, kes pääsevad järgmisse vooru
  • vaimsete võimete test ja isiksuseküsimustik

Valik tehakse juunis, tulemustest teavitatakse iga kandidaati eraldi.

Välja valitud kandidaatidega sõlmitakse tähtajaline tööleping.

 

Arendustegevused
 

Programm hõlmab intensiivset sisseelamiskoolitust, praktilist töökogemust eri ametiasutuste õigusloome valdkonnas, kohtumist oma eriala tippspetsialistidega ning osalemist õigusloomejuristidele mõeldud koolitustel ja tegevustes. Programmi läbimine annab õigusloomejuristi ametikohale kandideerides eelise, kuid ei kindlusta tingimata ametikohta.

Arendustegevused annavad noorele juristile praktilise töökogemuse, avardavad silmaringi ning loovad vajalikke tööalaseid kontakte.

Noored juristid saavad tööpraktikal olles kaasa rääkida oluliste seaduseelnõude menetlemises ja õppida oma ala tippspetsialistidelt. See on ainulaadne võimalus kasvõi seetõttu, et pakub sisseelamisperioodi, enne kui asutakse püsivalt tööle õigusloomejuristina.

Programm hõlmab:

  • sisse-elamiskoolitust
  • tutvumist õigusloomega seotud asutustega
  • praktiliste ülesannete täitmist ametiasutustes
  • õigusloomejuristidele mõeldud koolitusi
  • vajaduse ja võimaluse korral õppereisi Eesti esindusse Euroopa Liidu juures ja Euroopa Liidu institutsioonidesse

Igal noorel juristil on põhijuhendaja ja mentor justiitsministeeriumist. Koostöösidemed praktiseerimise võimaldamiseks on enne programmi algust ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega loodud. Noore juristi individuaalne arenguprogramm on paindlik ning võimaldab arvestada tema soovide ja vajadustega. Arenguprogrammi vorm lisatakse lepingule ja täidetakse jooksvalt toimunud tegevuste osas. Põhijuhendaja toetab osalejat kogu programmi jooksul, annab nõu praktiseerimiskohtade valikul, aitab luua seoseid valdkondadega, juhendab tööülesannete täitmisel, kaasab aktuaalsetesse aruteludesse oma töövaldkonnas, suhtleb teiste asutuste juhendajatega ning korraldab programmivestlusi. Mentoriga pannakse programmi alguses paika üldised eesmärgid ja programmi lõpus arutletakse eesmärkide täitmise üle.

Peale põhijuhendaja ja mentori on noorel juristil igas asutuses eraldi juhendaja, kellelt ta saab selles asutuses praktiseerides abi ja nõu.

Noore juristi individuaalne arenguprogramm algab sisseelamiskoolitusega. Koolituse käigus antakse noorele juristile tööks vajalikud alusteadmised: ülevaade justiitsministeeriumi osakondade tööst, Eesti ja Euroopa Liidu õigusloomemenetlusest (sh kaasamisest) ja õigusloome aluspõhimõtetest, õigustloovate aktide mõjude hindamisest, normitehnikast, õiguskeelest, suuremate ministeeriumide rollist õigusloomes ja üldises riigikorralduses.

Pärast sisseelamiskoolitust jätkavad noored juristid individuaalse arenguprogrammi järgi. Praktiseerimine algab ja lõpeb reeglina justiitsministeeriumis. Lisaks Justiitsministeeriumile, on osalejal võimalik täita praktilisi ülesandeid reeglina veel vähemalt kahes ministeeriumis, riigikantseleis, riigikogu kantseleis, presidendi kantseleis ja õiguskantsleri kantseleis. Kokkuleppel vastuvõtva asutusega on võimalik praktiseerimise aega pikendada. Samuti saab individuaalse arenguprogrammi alusel käia tutvumas justiitsministeeriumi haldusalas (nt kohus) või õigusloome kokku puutuvate huvirühmade juures (nt sotsiaalkindlustusamet). Kokkulepped praktiseerimiseks sõlmitakse jooksvalt programmi jooksul. Justiitsministeeriumis on praktiseerimine kavandatud septembrist detsembrini, partnerministeeriumi juures poolteist kuud ja riigikantseleis üks kuu. Igas põhiseaduslikus institutsioonis käiakse ühe-kahepäevastel tutvumiskülastustel.

Noor jurist saab osaleda õigusloomejuristidele mõeldud koolitustel ning vajaduse ja võimalusel õppereisil Eesti esindusse Euroopa Liidu juures ja Euroopa Liidu institutsioonidesse.

Programmi edukas lõpetaja saab tunnistuse. Programmi läbimine on kui kvaliteedimärk, mis teeb õigusloomejuristi ametikohale kandideerimise eeldatavasti lihtsamaks!

Programm toimub Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatava projekti 2014-2020.12.02.007.01.15-0008 „Õigusloome arendamine“ raames.

 

Õigusloomejuristide arendamine
 

Peale õigusloomejuristidele järelkasvu tagamise korraldab justiitsministeerium õigusloomejuristide arendamiseks koolitusi õigusloomejuristide teadmiste ajakohastamiseks ja ühtlustamiseks ning õppereise teiste riikide või EL-i institutsioonidega tutvumiseks ja nende kogemustest õppimiseks. Lisainfot saab justiitsministeeriumi koduleheküljel. Tegevused toimuvad Euroopa Liidu Sotsiaalfondist kaasrahastatava projekti 2014-2020.12.02.007.01.15-0008 „Õigusloome arendamine“ raames.

Viimati uuendatud: 11. Juuni 2019