Sa oled siin

Õigusloomejuristide järelkasvuprogramm

Alustame taas õigusloomejuristide järelkasvuprogrammiga
 

Kui sa veel kaalud, kas siduda oma tulevik prokuratuuri, advokatuuri, kohtu või õigusloomega, siis teeme sulle otsustamise lihtsamaks. Kandideeri õigusloomejuristi järelkasvuprogrammi õpipoisiks ja tee selle põneva elukutsega tutvust. Siit saad väärtusliku kogemuse, enne kui asud sellesse vastutusrikkasse ametisse tööle!

Justiitsministeerium korraldab juba kolmandat aastat õigusloomejuristide järelkasvuprogrammi, millega tutvustatakse ülikoolilõpetajatele või -lõpetanutele õigusloomejuristi tööd: seaduste koostamist ja menetlemist.

Programm pakub sulle suurepärast võimalust praktiseerida ministeeriumides, kus koostatakse seaduse eelnõu, analüüsitakse mõjusid ja kaasatakse huvirühmi; riigikantseleis, kus valmistatakse ette seaduse eelnõu arutelu riigikogus; riigikogus, kus seaduse eelnõu arutatakse; presidendi kantseleis, kus seadus välja kuulutatakse; ja õiguskantsleri kantseleis, kus kontrollitakse seaduste (põhi)seaduslikkust. Peale selle saad praktiseerida õigusloomemenetlusega tihedalt seotud asutuste ja huvirühmade juures. Kõikides neis etappides on sul kaalukas roll Eesti õigusloome arendamisel ja võimalus õppida oma ala tippspetsialistidelt.  

Kui oled õigusteaduse magistrant, kel on jäänud kaitsta veel vaid magistritöö, või oled õigusteaduse magistriõppe või sellega võrdsustatud taseme õppe juba lõpetanud ja sinus on tärganud huvi õigusloomejuristi elukutse vastu, siis ootame sind kandideerima.

Kandideerida saab inimene, kellel õigusalast töökogemust pole või on seda alla kahe aasta, kes ei tööta kandideerimise ajal õigusloomejuristina ega ole osalenud eelmistel aastatel toimunud programmides.

Kandideerimiseks palume esitada:

  • elulookirjelduse
  • motivatsioonikirja, mis lisaks kandideerimise põhjendusele sisaldab ka sinu selgitust, miks sa programmi sobid
  • lühiessee (ca 300 sõna) teemal „Kas õigusloomet on vaja vähendada?“ 
  • tõendi magistriõppes läbitud õppeainete tulemuste kohta või tunnistus magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaseme kohta koos akadeemilise õiendiga

Kandidaadilt eeldame loogilist mõtlemist, väga head analüüsivõimet ning argumenteerimis- ja eneseväljendusoskust.

Dokumendid palume esitada hiljemalt 27. juuniks.

Programmi valitakse sobilike kandidaatide seast kuni neli inimest, kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping. Programm kestab 21. augustist 2018 kuni 31. maini 2019. Programm viiakse ellu projekti „Õigusloome arendamine“ raames ning seda (kaas)rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

Programmi lõppedes on sul võimalik kandideerida õigusloomejuristi (nõuniku) ametikohale (kui on vabu kohti). Samuti annab programmi läbimine tööturul kvaliteedimärgi ja tööandjale kindluse, et sobid õigusloomejuristi ametikohale. 

 

Valik
 

Kandidaate valitakse üsna samamoodi nagu õigusloomejuriste tavaliselt. Eesmärk on välja selgitada kandidaadi motiveeritus ja see, kas tal on õigusloomejuristile vajalikud omadused: loogiline mõtlemine, väga hea analüüsivõime ning argumenteerimis- ja eneseväljendusoskus.

Valikuprotsess koosneb kolmest etapist:

  • kirjalik voor, misjärel sobivaimad kandidaadid pääsevad edasi järgmisse vooru
  • intervjuu, mille üks eesmärk on selgitada välja, kas kandidaat on sobiv ja motiveeritud õigusloomejuristi ametikohal tööle asuma, ja otsustatakse need, kes pääsevad järgmisse vooru
  • vaimsete võimete test ja isiksuseküsimustik

Valik tehakse maikuus, tulemustest teavitatakse iga kandidaati eraldi.  

Välja valitud kandidaatidega sõlmitakse tähtajaline tööleping.

 

Arendustegevused
 

Programm hõlmab intensiivset sisseelamiskoolitust, praktilist töökogemust eri ametiasutuste õigusloome valdkonnas, kohtumist huvitavate inimestega ning osalemist õigusloomejuristidele mõeldud koolitustel ja tegevustes. Programmi läbimine annab õigusloomejuristi ametikohale kandideerides eelise, kuid ei kindlusta tingimata ametikohta.

Arendustegevused peavad andma osalejale õigusloomest tervikpildi ning õigusloomejuristile vajalikke teadmisi ja oskusi.

Programmis osalejad saavad kohe tööle asudes kaasa rääkida kaalukate seaduseelnõude menetlemises ja õppida oma ala tippspetsialistidelt. See on ainulaadne võimalus kasvõi seetõttu, et pakub sisseelamisperioodi, enne kui asutakse püsivalt tööle õigusloomejuristina.

Programm hõlmab:

  • sisseelamiskoolitust
  • tutvumist õigusloomega seotud asutustega
  • praktiliste ülesannete täitmist ametiasutustes
  • õigusloomejuristidele mõeldud koolitusi
  • vajaduse korral õppereisi Euroopa Liidu institutsioonidesse

Igal osalejal on põhijuhendaja ja mentor justiitsministeeriumist. Ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid on andnud põhimõttelise nõusoleku praktikat võimaldada. Koos põhijuhendajaga vaadatakse üle praktiseerimise kohad, võimalik tegevusvaldkond ja tööülesanded. Konkreetne arenguprogramm lisatakse ka lepingule. Põhijuhendaja toetab osalejat kogu programmi jooksul, jälgib arenguprogrammi täitmist, suhtleb teiste asutuste juhendajatega ning viib läbi programmivestlusi ja hindamisi. Mentoriga pannakse programmi alguses paika üldised eesmärgid ja programmi lõpus arutletakse eesmärkide täitmise üle.

Peale põhijuhendaja ja mentori on osalejal igas asutuses ka eraldi juhendaja, kellelt ta saab selles asutuses praktiseerides abi ja nõu.

Osaleja individuaalne arenguprogramm algab sisseelamiskoolitusega. Sellega antakse programmis osalejale õigusloomejuristi tööks vajalikud alusteadmised: ülevaade justiitsministeeriumi osakondade tööst, Eesti ja Euroopa Liidu õigusloomemenetlusest (sh kaasamisest) ja õigusloome aluspõhimõtetest, õigustloovate aktide mõjude hindamisest, normitehnikast, õiguskeelest, suuremate ministeeriumide rollist õigusloomes ja üldises riigikorralduses.

Pärast sisseelamiskoolitust jätkavad programmis osalejad individuaalse arenguprogrammi järgi. Praktiseerimine algab ja lõpeb üldjuhul justiitsministeeriumis. Lisaks justiitsministeeriumile on osalejal võimalik täita praktilisi ülesandeid tavaliselt veel vähemalt kahes ministeeriumis, riigikantseleis, riigikogu kantseleis, presidendi kantseleis ja õiguskantsleri kantseleis. Kokkuleppel vastuvõtva asutusega on võimalik praktiseerimise aega ka pikendada. Samuti saab individuaalse arenguprogrammi alusel käia tutvumas justiitsministeeriumi haldusalas (nt kohus) või õigusloomega seotud huvirühmade juures (nt kaubandus-tööstuskoda). Sellised kokkulepped sõlmitakse programmi jooksul. Justiitsministeeriumis on praktiseerimine kavandatud septembrist detsembrini, partnerministeeriumi juures poolteist kuud ja riigikantseleis üks kuu. Kõikides põhiseaduslikes institutsioonides käiakse ühe-kahepäevastel õppekülastustel.

Osaleja saab individuaalse arenguprogrammi alusel käia õigusloomejuristidele mõeldud koolitustel ning vajaduse ja võimaluse korral õppereisil Euroopa Liidu institutsioonides.

Programmi lõpus toimub lõpphindamine, mis seisneb proovitöö lahendamises ja lõppvestluses. Edukas lõpetaja saab tunnistuse. Programmi läbimine on kui kvaliteedimärk, mis teeb õigusloomejuristi ametikohale kandideerimise eeldatavasti lihtsamaks!

Programm toimub Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist (kaas)rahastatava projekti 2014–2020.12.02.007.01.15-0008 „Õigusloome arendamine“ raames.

 

Õigusloomejuristide arendamine
 

Peale õigusloomejuristidele järelkasvu tagamise korraldab justiitsministeerium koolitusi õigusloomejuristide teadmiste ajakohastamiseks ja ühtlustamiseks ning õppereise teiste riikide või EL-i institutsioonidega tutvumiseks ja nende kogemustest õppimiseks. Lisainfot saab justiitsministeeriumi koduleheküljel. Tegevused toimuvad Euroopa Liidu Sotsiaalfondist (kaas)rahastatava projekti 2014–2020.12.02.007.01.15-0008 „Õigusloome arendamine“ raames.

Viimati uuendatud: 20. Juuni 2018