Sa oled siin

Õiguspoliitika põhialused 2030

Õiguspoliitika põhialuste ülesanne on kujundada hea õigusloome standard ja olla õigusloome pikaajaline poliitiline suunanäitaja.

Sel moel on võimalik tagada õiguspoliitiliste valikute suurem stabiilsus ja ettenähtavus. Samal ajal ei saa põhialustes paika panna väga konkreetseid tegevusi, sest need olenevad valitsuse ja riigikogu poliitilistest otsustest üksikküsimustes. See tähendab, et põhialustes sätestatu on küllaltki üldine, aga peab siiski olema võimalikult laialt läbi arutatud, toetust leidnud ja kokku lepitud. Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 on ideaalse õigusloome mõõdupuu, mis peab vastu pidama valitsuste vahetumisele ja riigikogu koosseisu muutumisele põhialuste kehtivusajal. Poliitika põhialused, mida toetab ainult valitsuskoalitsioon ja mis ei leia riigikogu opositsiooni osalistki toetust, ei saa olla üleriigiline visioon ja nende pikaajaline püsivus oleks kaheldav.

 

 

Arengudokumendi koostamiseks korraldati arvukalt kohtumisi sidusrühmade esindajatega, et arutada seniste õiguspoliitika arengusuundade rakendumist, olukorda ja arenguvajadusi. Kõik need kohtumised olid olulised ja väärtuslikud, et leida vajalikku tasakaalupunkti selle vahel, mis vajab õiguspoliitikas jätkamist ja mis uuendamist, arendamist.

Õiguspoliitika põhialustega on võimalik kokku leppida Eesti õiguspoliitika pikaajalises visioonis ning üldistes õigusloomepoliitika suundades, mille alusel järgmise kümmekonna aasta jooksul menetletakse seaduseelnõusid, arendatakse õiguskeelt ja korraldatakse õigusloomet. Poliitikasuundade selge sõnastamine ja jõustamine on oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, et tagada õiguspoliitika ettenähtavust ja avatust.

Võrreldes õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018 ei muuda õiguspoliitika põhialused aastani 2030 olulisel määral juba võetud suunda. Endiselt on eesmärk jõuda sellise õigusloomeni, mis tugineb kaasava ja tõendusel põhineva hea õigusloome põhimõttele. Varasemast selgemalt on rõhutatud põhimõtet, mille kohaselt õigusloome pole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel. Samuti on uutes põhialustes seatud eesmärk, et õigusloome maht peab vähenema. Kui aga eelistatakse õiguslikke meetmeid, suunatakse õigusloojad kaaluma valikuid muu hulgas uuenduslikke meetodeid kasutades. Õigusloomele esitatavad nõuded peavad tagama selle, et loodavad seadused on põhiseaduspärased, suurendavad konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust. Seejuures on oluline, et nende valdkondlike eesmärkide sõnastamise mõte ei ole asendada koalitsioonilepingut, vaid seada riigi õiguspoliitikas märksa üldisemal tasandil ja konsensuslikult suuremad koalitsiooniülesed sihid.

Edaspidi tuleb õiguspoliitikat kujundades lähtuda igas valdkonnas ja igal tasandil õiguspoliitika põhialustega seatud eesmärkidest.

 
 

Kontaktisik

Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse juhataja

Karmen Vilms (Karmen.Vilms@just.ee)

Ajakava

Aprill-mai 2018: kooskõlastatakse riigikogu otsuse „Õiguspoliitika põhialused 2030“ eelnõu ja kogutakse arvamusi. Ootame tagasisidet kuni 31. maini.

Saadud tagasiside töötatakse läbi ja eelnõu valmistatakse ette vabariigi valitsusele esitamiseks.

Eelnõu esitatakse riigikogule.

 

Viimati uuendatud: 15. Mai 2018