EÕKK inglise-eesti õigustõlke käsiraamat

EÕKK inglise-eesti õigustõlke käsiraamat

Sisukord

Sissejuhatus
Tõlkimise üldpõhimõtted
ESIMENE JAGU. TÕLKIJALE OLULISI FAKTE EUROOPA LIIDU KOHTA
I. TÄHTSAMAD ORGANISATSIOONID JA MÕISTED
II. TÄHTSAMAD LEPINGUD
III. AMETLIKUD VÄLJAANDED
IV. INSTITUTSIOONID
V. EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTID
A) õigusaktide/dokumentide liigid
B) õigusaktide pealkirjad ja neile viitamine
c) õigusaktide liigendus
VI. TOIMINGUD JA PROTSESSID
VII. LIIKMESRIIGID JA KANDIDAATRIIGID
VIII. ÜHENDUSE VÄÄRINGUD
IX. EUROOPA LIIDU AMETLIKUD KEELED
X. KLASSIFIKATSIOONID
TEINE JAGU. KORDUSKEELENDITE TÕLKEMALLID
A. LÜHEMAID KORDUSKEELENDEID JA TÕLKEPROBLEEME
B. PIKEMAID KORDUSKONSTRUKTSIOONE
I. MÄÄRUS
II. DIREKTIIV
III. MUUTMISSÄTTED
IV. MÄÄRATLEMINE
V. MUUD SÄTTED
VI. PREAMBULi VERBID
Ortograafia

Sissejuhatus

Inglise-eesti õigustõlke käsiraamat valmis Eesti Õigustõlke Keskuses 1997. aastal juhiseks Euroopa Liidu õigusaktide tõlkijatele.

Käsiraamatu esimeses jaos antakse ülevaade tõlkijale olulistest faktidest Euroopa Liidu kohta, tutvustades muu hulgas institutsioonide ja põhilepingute nimetusi, dokumentide liigitust ja jaotuselemente. Tõlkijale õpetatakse Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade ja nende viidete vormistamist. Käsiraamatu teise jao põhieesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu õigusaktides esinevate korduskeelendite tõlkimist. Selles jaos antakse soovitusi lühemate korduskeelendite eestindamiseks ning esitatakse pikemate korduskonstruktsioonide tõlkemallid. Käsiraamatut kasutavad praegu ka Euroopa Liidu institutsioonide juures töötavad Eesti tõlkerühmad.

Käesolev versioon on uuendatud 2004. aasta novembris.

Töörühm: Andres Aule, Raivo Rammus, Taima Kiisverk, Hille Saluäär, Küllike Maurer

Tõlkimise üldpõhimõtted

1. Sisu korrektne edasiandmine

Tõlge peab täielikult lähtuma algtekstist ning olema võimalikult täpne, selge ja üheselt mõistetav, kuivõrd algtekst seda võimaldab. Tõlge peab säilitama oma juriidilise ja sisulise tähenduse ning olema algtekstiga sisuliselt ja juriidiliselt võrdväärne.

See tähendab, et (jättes kõrvale keeleerinevused) tõlke tagasitõlkimisel peab olema võimalik saada tulemus, mis on nii tähenduselt kui ka juriidiliselt mõjult võrdväärne algtekstiga.

2. Teksti järjepidevus

Algtekstis korduvad olulised mõisted peavad tõlkes säilitama oma identsuse, s.t algteksti mõiste peab tõlkes säilitama oma identiteedi ning eri mõisted oma eristatavuse, kuivõrd see ei põhjusta eksitusi ega stiililist ebaühtlust.

Terminoloogia kasutamine õigusaktis peab olema järjepidev õigusakti piires ning kooskõlas juba kehtivate aktidega, eriti sama valdkonna õigusaktidega. Identseid mõisteid tuleb väljendada võimalikult ühtede ja samade mõistetega. Terminoloogiline järjepidevus tähendab, et sama mõiste kirjeldamiseks kasutatakse sama terminit ning sama terminit ei tohi kasutada eri mõistete kirjeldamiseks.

3. Vastavus keelenormidele

Tõlge peab vastama eesti keeles ametlikult kehtivatele keelenormidele.

See tähendab, et „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 1999” ja „Eesti keele käsiraamatus” kindlaksmääratud reeglite ja normide vastu ei tohi eksida.

4. Keelepuhtus ja korrektne stiil

Tõlkes peab olema kasutatud võimalikult selget ja ökonoomset eesti keelt. Tõlkimisel tuleb järgida eesti keelele omaseid põhimõtteid ning vältida võõrkeelte mõju. Tõlge peab olema algteksti suhtes terviklik ja ühtses stiilis.

See tähendab, et kui algteksti sisu on eesti keeles võimalik väljendada lühemalt ja seejuures ei eksita kolme eelmise põhimõtte vastu, tuleb kasutada lühemat moodust. Vältida tuleb väljendusviise, mis on pärit või tuletatud vene, soome, inglise vm võõrkeelest. Algteksti mõte tuleb sihtkeele vahenditega edasi anda nii täpselt kui võimalik. Tõlke stiil peab kogu dokumendis olema võimalikult ühesugune, võtma arvesse algteksti stiili ning selle ühtsust kogu teksti ulatuses.

5. Terminivalik

Kasutatav termin peab vastama kõigile eelmistele põhimõtetele, olema algteksti mõistega võrreldes võrdväärse tähenduse, hõlmavuse ja mõjuga. Kui selline termin on määratletud Eesti Vabariigi õigusaktis, tuleb kasutada seda terminit, kui see pole vastuolus keelenormiga.

Sünonüümide korral tuleb kasutada levinuimat ja neutraalseimat vastet. Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb kasutada lugeja/kasutaja jaoks arusaadavamat varianti. Termini loomisel tuleks lähtuda eesti keeles juba kinnistunud terminitest ning vältida kunstlikkust.

Eespool esitatud põhimõtetest tuleb lähtuda nii tõlkimisel kui ka toimetamisel. Et tagada tõlgitud tekstide võimalikult suurem ühtlus, tuleks vältida erandeid ja kalduda neist põhimõtetest kõrvale äärmise vajaduse korral ja üksnes siis, kui muud lahendust ei ole.

ESIMENE JAGU. TÕLKIJALE OLULISI FAKTE EUROOPA LIIDU KOHTA

Kõigi nimetuste tõlkimisel tuleks järgida algtekstis kasutatud kuju, s.t kui algtekstis on täisnimetus, siis tuleks ka tõlkes kasutada eestikeelset täisnimetust, lühendi korral aga kokkulepitud lühendit. Lühemate nimetusevormide puhul võib teha täpsustavaid erandeid, kui teksti selgus seda nõuab.

Näiteks:

Commission – Euroopa Komisjon, kui kõne all on mitu komisjoni, millest üks on the Commission of the European Communities.

I. TÄHTSAMAD ORGANISATSIOONID JA MÕISTED

1. European Union (EU) = Union

Euroopa Liit sai alguse Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga (sõlmiti 7.2.1992, jõustus 1.11.1993). Pärast viimast laienemist 2004. aastal on Euroopa Liidul 25 liikmesriiki. Euroopa Liit kätkeb endas kolme ühendust (Euroopa Ühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus ning Euroopa Aatomienergiaühendus) ning veel kahte tugisammast (ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes).

Tõlkes kasutada:

Euroopa Liit (the European Union)

EL (EU)

liit (the Union)

2. European Communities = Communities

See nimetus tähistab kolme Euroopa ühendust: Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Ühendus (enne Euroopa Majandusühendus) ja Euroopa Aatomienergiaühendus.

Tõlkes kasutada:

Euroopa ühendused (the European Communities)

ühendused (the Communities)

NB! Sõna „ühendused” tuleb kirjutada väikese algustähega.

Lühendit EÜ tarvitatakse üksnes Euroopa Ühenduse puhul.

3. European Coal and Steel Community (ECSC)

Tõlkes kasutada:

Euroopa Söe- ja Teraseühendus (the European Coal and Steel Community)

ESTÜ (ECSC)

4. European Community (EC); European Economic Community (EEC)

Maastrichti lepinguga muudeti selle ühenduse nimetus Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asemel Euroopa Ühenduseks (EÜ).

Tõlkes kasutada:

Euroopa Ühendus (the European Community)

EÜ (EC)

Euroopa Majandusühendus (the European Economic Community)

EMÜ (EEC)

NB! Lühendid EEC ja EC vajavad tõlkimist ka õigusakti numbris:

Näiteks: 94/.../EC – 94/.../EÜ; 78/660/EEC – 78/660/EMÜ.

5. European Atomic Energy Community (EURATOM, Euratom, EAEC)

Tõlkes kasutada:

Euroopa Aatomienergiaühendus (the European Atomic Energy Community)

Euratom (EURATOM, Euratom, EAEC)

6. Community

See on lühivorm nimetusest the European Community või tähistab ühte kolmest Euroopa ühendusest, kui seda näitab kontekst.

Tõlkes kasutada:

ühendus

intra-Community ühendusesisene

throughout the Community ühenduse kõikides osades

within the Community ühenduse piires

7. Member States

Mõeldud on Euroopa ühenduste või Euroopa Liidu liikmesriike (vt VII ptk „Liikmesriigid”).

Tõlkes kasutada:

liikmesriigid

8. 1. Common Market

Tõlkes kasutada:

ühisturg

8.2. Single Market

Tõlkes kasutada:

ühtne turg

8.3. Internal Market

Tõlkes kasutada:

siseturg

9. acquis communautaire = acquis

Selle all mõeldakse ühenduse õiguses teataval hetkel kehtivat seisu, sh kõiki põhimõtteid, õigusakte, talitusviise, kohustusi jms, mis on liikmesriikide vahel kokku lepitud ja mida uutel liikmesriikidel tuleb aktsepteerida täielikult.

Tõlkes kasutada:

acquis communautaire (Tingimata kursiivis. Väljendit käänatakse apostroofi abil: omastav, osastav ja sisseütlev – acquis communautaire’i jne.)

acquis (Kui algtekstis esineb lühem vorm. Tingimata kursiivis. Väljendit käänatakse apostroofi abil: omastav – acquis’; osastav –acquis’d jne.)

Sellele terminile on pakutud ka eestikeelset vastet „ühenduse õigustik”. Euroopa Liidu õigusaktide tõlgetes on jäädud siiski kasutama tsitaatsõna acquis communautaire.

II. TÄHTSAMAD LEPINGUD

1. Treaties = original Treaties

Mõeldud on kolme Euroopa ühenduse (Euroopa Söe- ja Teraseühendus, EMÜ ja Euratom) asutamislepinguid.

Tõlkes kasutada:

asutamislepingud

2. Treaty

Mõeldud võib olla ühte kolme Euroopa ühenduse asutamislepingutest (väga tihti EMÜ oma).

Tõlkes kasutada:

asutamisleping

Vajaduse korral võib tõlkes täpsustuseks viidata asjaomasele organisatsioonile.

Mõeldud võib olla ka Euroopa Liidu lepingut või mõnda muud lepingut.

Tõlkes kasutada:

leping

Euroopa Liidu aluseks olevaid põhilepinguid võidakse nimetada ka founding Treaties – aluslepingud.

3. EC Treaty = Treaty of Rome = Treaty establishing the European Community

Sõlmiti 25.3.1957, jõustus 1.1.1958. Tähtajatu.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Ühenduse asutamisleping (Treaty establishing the European Community)

EÜ asutamisleping (EC Treaty)

Rooma leping (Treaty of Rome)

Enne Maastrichti lepingu jõustumist (1.10.1993) kandis see leping pealkirja Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (Treaty establishing the European Economic Community) ehk EMÜ asutamisleping (EEC Treaty).

4. ECSC Treaty = Treaty of Paris = Treaty establishing the European Coal and Steel Community

Sõlmiti 50 aastaks 18.4.1951, jõustus 25.7.1952. Kaotas kehtivuse 25.7.2002.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (Treaty establishing the European Coal and Steel Community)

ESTÜ asutamisleping (ECSC Treaty)

Pariisi leping (Treaty of Paris)

5. Euratom Treaty = EAEC Treaty = Treaty establishing the European Atomic Energy Community

Sõlmiti 25.3.1957, jõustus 1.1.1958. Tähtajatu.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (Treaty establishing the European Atomic Energy Community)

Euratomi asutamisleping (Euratom Treaty; EAEC Treaty)

6. Treaty on European Union (TEU) = Maastricht Treaty

Sõlmiti 7.2.1992, 1.11.1993. Tähtajatu.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Liidu leping (the Treaty on European Union)

EL leping (TEU)

Maastrichti leping (Maastricht Treaty; Treaty of Maastricht)

7. Treaty of Amsterdam amending the Treaty on European Union, the Treaties establishing the European Communities and certain related Acts = Treaty of Amsterdam

Sõlmiti 2.10.1997, jõustus 1.5.1999.

Amsterdami leping on eelkõige ette nähtud aluslepingute konsolideerimiseks ja lihtsustamiseks; muu hulgas hõlmab Amsterdami leping Schengeni konventsiooni, varjupaikade, viisade ja migratsiooniga seotud jm küsimusi.

Tõlkes kasutada:

Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte

Amsterdami leping

8. Treaty of Nice amending the Treaty on European Union, the Treaties establishing the European Communities and certain related Acts = Treaty of Nice

Sõlmiti 26.2.2001. Jõustus 1.2.2003.

Tõlkes kasutada:

Nice’i leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte

Nice’i leping

9. Merger Treaty = Treaty establishing a Single Council and a Single Commission of the European Communities

Sõlmiti 8.4.1965, jõustus 1.7.1967. See leping „sulatas kokku” kolm senist Euroopa ühenduste komisjoni ja kolm nõukogu. Selle lepinguga tekkisidki Euroopa Ühenduste Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjon (vt „Institutsioonid”).

Tõlkes kasutada:

Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamisleping (Treaty establishing a Single Council and a Single Commission of the European Communities)

liitmisleping (Merger Treaty)

10. Single European Act (SEA) = Single Act

Sõlmitud 17.2.1986, jõustus 1.7.1987. See oli esimene suurem Rooma lepingu muutmise leping. Selles on ette nähtud ühtne Euroopa turg 1992. aastaks ning üldiselt laiendatud EÜ poliitilist osatähtsust.

Tõlkes kasutada:

ühtne Euroopa akt (Single European Act)

ühtne akt (Single Act; SEA)

11.1. Accession Treaties = Treaties of Accession

Mõeldud on algsetele asutamislepingutele lisandunud ühinemislepinguid.

Tõlkes kasutada:

ühinemislepingud

Võib esineda ka ainsuses.

11.2. Acts of Accession (AA)

Tuleb eristada ühinemislepinguid (Treaties of Accession), milles on sätestatud põhimõtted ja reguleeritud ratifitseerimine, ning ühinemisakte (Acts of Accession), mis sisaldavad ühinemise tingimusi ja õigusaktides tehtavaid muudatusi.

Tõlkes kasutada:

ühinemisaktid

Võib esineda ka ainsuses.

11.2.1. AA DK/IRL/UK = Act concerning the Conditions of Accession of the Kingdom of Denmark, Ireland and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and the Adjustments to the Treaties

Vastu võetud 1972. aastal.

Tõlkes kasutada:

akt Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemistingimuste ja asutamislepingutes tehtavate muudatuste kohta

Taani, Iirimaa ning Ühendkuningriigi ühinemisakt

1972. aasta ühinemisakt

11.2.2. AA GR = Act concerning the Conditions of Accession of the Hellenic Republic and the Adjustments to the Treaties

Vastu võetud 1979. aastal.

Tõlkes kasutada:

akt Kreeka Vabariigi ühinemistingimuste ja asutamislepingutes tehtavate muudatuste kohta

Kreeka ühinemisakt

1979. aasta ühinemisakt

11.2.3. AA ESP/PORT = Act concerning the Conditions of Accession of the Kingdom of Spain and the Portuguese Republic and the Adjustments to the Treaties

Vastu võetud 1985. aastal.

Tõlkes kasutada:

akt Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimuste ja asutamislepingutes tehtavate muudatuste kohta

Hispaania ja Portugali ühinemisakt

1985. aasta ühinemisakt

11.2.4. AA A/FIN/SWE = Act concerning the Conditions of Accession of the Republic of Austria, the Republic of Finland and the Kingdom of Sweden and the Adjustments to the Treaties

Vastu võetud 1994. aastal.

Tõlkes kasutada:

akt Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ja asutamislepingutes tehtavate muudatuste kohta

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakt

1994. aasta ühinemisakt

12. Greenland Treaty = Treaty amending, with regard to Greenland, the Treaties establishing the European Communities

Vastu võetud 1985. aastal.

Tõlkes kasutada:

leping, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepinguid Gröönimaa suhtes (Treaty amending, with regard to Greenland, the Treaties establishing the European Communities)

Gröönimaa leping (Greenland Treaty)

13. Act concerning the conditions of accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded

Vastu võetud 2003. aastal.

Tõlkes kasutada:

akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi ühinemisakt

2003. aasta ühinemisakt

14. Treaty establishing Constitution for Europe

Alla kirjutatud 29. oktoobril 2004.

Tõlkes kasutada:

Euroopa põhiseaduse leping

III. AMETLIKUD VÄLJAANDED

1. Official Journal of the Union (enne 1. veebruari 2003: Official Journal of the European Communities (OJ, OJEC))

See on väljaanne, mis korrapäraselt avaldab Euroopa õigusakte, eelnõusid, teateid jms. Väljaande nimetus Euroopa Ühenduste Teataja muutus Nice'i lepingu jõustumisel 1. veebruaril 2003 Euroopa Liidu Teatajaks. Õigusaktide tõlkimisel tuleb meeles pidada, et enne 1. veebruari 2003 avaldatud aktides viidatakse EÜT-le ja hiljem avaldatud aktides ELT-le.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Liidu Teataja (enne 1. veebruari 2003 Euroopa Ühenduste Teataja)

ELT (enne 1. veebruari 2003 EÜT), kui algtekstis on lühend OJ, samuti viidete puhul, kus täisnimetust välja kirjutada ei ole ökonoomne)

ELT jaguneb kolmeks seeriaks: L, C ja S (kaks esimest alates 1968, viimane alates 1979).

L-seerias (Legislation) avaldatakse õigusakte (lepingud, määrused, direktiivid).

C-seerias (Information and Notices) avaldatakse õigusaktide eelnõusid, arvamusi, teateid.

S-seerias (Invitations for public tenders) kuulutatakse välja avalike hangete pakkumised.

ELT ilmub kõigis EL ametlikes keeltes.

1.1. Viited õigusaktide avaldamise kohta ELTs

Õigusaktides on sageli viidatud teistele õigusaktidele, kusjuures joonealuse märkusena (või mujalgi) on esitatud andmed nende avaldamise kohta ELTs (EÜTs). Üldjuhul näeb selline joonealune märkus välja nii:

Nt: OJ No L 322, 17. 12. 1977, p. 30.

Sellised viited võivad esineda ka veidi muudetud kujul. Enne 1. juulit 1967 kasutati aasta jooksul läbivat numeratsiooni, enne 1. jaanuari 1968 ei jagunenud EÜT seeriatesse. Enne 1. veebruari 2003 tuleb lühendit OJ tõlkida EÜT, pärast nimetatud kuupäeva ELT.

Viidete tõlkimisel tuleb:

1) lühend OJ asendada eestikeelse lühendiga ELT (lühendile järgneb tühik);

2) lühend No (kui see esineb) tõlkes ära jätta;

3) suurtäht L, C või S jätta samaks (suurtähele järgneb tühik, numbrile järgnevad koma ja tühik);

4) kuupäev kirjutada kujul XX.YY.19ZZ, kusjuures kuupäevad ja kuud 1.–9. peavad olema ühekohalised; (kuupäeva ja kuu numbrile järgneb punkt, tühikut ei järgne; aastanumbrile järgneb koma ja tühik);

5) lühendi p. asemel kasutada lühendit lk (NB! ilma punktita; leheküljenumbrile järgneb punkt).

Nt: OJ No L 322, 17.12.1977, p. 30. – EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30.

OJ No L 134, 30.4.2004, p. 1. – ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

Kui leheküljenumbrid on antud vormis X - Y, tuleb tõlkes kasutada mõttekriipsu:

Nt: OJ No L 168 18.7.1995, p. 7 - 13. – EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7–13.

Kui sellises viites esineb konstruktsioon as last amended by ..., on selle all mõeldud kõnealuse õigusakti kehtivat redaktsiooni.

Nt: OJ No L 322, 17. 12. 1977, p. 30. Directive as last amended by Directive 89/646/EEC (OJ No L 386, 30. 12. 1989, p. 1). – EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ (EÜT L 386, 30.12.1989, lk 30).

Kui selline viide esineb tekstis (hilisemates õigusaktides), tuleb kasutada eespool esitatud reegleid:

Nt: Official Journal/(OJ) No L 118 of 4 May 1973, p. 23. – EÜT L 118, 4.5.1973, lk 23.

2. Directory of Community legislation in force and other acts of the Community institutions

Kaks korda aastas ilmuv väljaanne sisaldab bibliograafilist teavet kehtivate õigusaktide kohta valdkondade kaupa.

Tõlkes kasutada:

ühenduse õigusaktide juht

3. Reports of Cases before the Court of Justice and the Court of First Instance of the European Communities = European Court Reports = ECR

Tavaliselt kord kuus ilmuv väljaanne sisaldab Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu lahendeid. Ilmub kõigis ametlikes keeltes.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Ühenduste Kohtu ja Esimese Astme Kohtu lahendid

Euroopa Kohtu lahendid

EKL (viite puhul)

Nt: The Judgement of 11 July 1974 in case 8/74 Procureur du Roi v Dassonville [1974] ECR 837 – 11. juuli 1974. aasta otsus kohtuasjas 8/14: Procureur du Roi v. Dassonville, EKL 1974, lk 837

Viitamisel kasutatakse läbivat numeratsiooni. Õigusakti lisa(de) viidetel on eraldi numeratsioon.

IV. INSTITUTSIOONID

1. Commission = Commission of the European Communities = European Commission = CEC

Euroopa Liidu poliitiliselt sõltumatu täitevvolitustega institutsioon, kes esindab ja kaitseb Euroopa Liidu kui terviku huve. Kolme ühenduse ühtse komisjonina moodustati liitmislepinguga 1967. aastal ja tema ametlik nimetus on Euroopa Ühenduste Komisjon. Euroopa Komisjon ei ole end ametlikult nimetanud Euroopa Liidu Komisjoniks.

Euroopa Komisjoni juhib president.

Euroopa Komisjoni peasekretariaat valmistab ette komisjoni päevakorra ning korraldab suhtlemist teiste ühenduse institutsioonide ja liikmesriikidega. Komisjoni toetava tsiviilametkonna moodustavad peadirektoraadid (Directorates-General), millest igaühe pädevuses on teatava valdkonna ühine poliitika ja ühine haldustegevus.

Tõlkes kasutada:

komisjon (the Commission)

Euroopa Ühenduste Komisjon (the Commission of the European Communities)

Euroopa Komisjon (the European Commission; ka the Commission, kui kõnealuse komisjoni nimetus vajab tõlkes täpsustamist – nt kui kõne all on mitu komisjoni)

komisjoni liige (member of the Commission)

volinik (the Commissioner)

Komisjoni struktuur

G E N E R A L S E R V I C E S Üldtalitused

European Anti-Fraud Office Euroopa Pettustevastane Amet

Eurostat Statistikaamet

Press and Communication Pressi- ja teabe peadirektoraat

Publications Office Väljaannete talitus

Secretariat General Peasekretariaat

P O L I C I E S Poliitikavaldkonnad

Agriculture Põllumajanduse peadirektoraat

Competition Konkurentsi peadirektoraat

Economic and Financial Affairs Majanduse ja rahanduse peadirektoraat

Education and Culture Hariduse ja kultuuri peadirektoraat

Employment and Social Affairs Tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat

Energy and Transport Energeetika ja transpordi peadirektoraat

Enterprise Ettevõtluse peadirektoraat

Environment Keskkonna peadirektoraat

Fisheries Kalanduse peadirektoraat

Health and Consumer Protection Tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat

Information Society Infoühiskonna peadirektoraat

Internal Market Siseturu peadirektoraat

Joint Research Centre Teadusuuringute Ühiskeskus

Justice and Home Affairs Justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat

Regional Policy Regionaalpoliitika peadirektoraat

Research Teadusuuringute peadirektoraat

Taxation and Customs Union Maksustamise ja tolli peadirektoraat

E X T E R N A L R E L A T I O N S Välissuhted

Development Arengu peadirektoraat

Enlargement Laienemise peadirektoraat

EuropeAid - Co-operation Office Koostöötalitus EuropeAid

External Relations Välissuhete peadirektoraat

Humanitarian Aid Office - ECHO

Humanitaarabi amet ECHO

Trade Kaubanduse peadirektoraat

I N T E R N A L S E R V I C E S Sisetalitused

Budget Eelarve peadirektoraat

Financial Control Finantskontrolli peadirektoraat

Group of Policy Advisers Poliitikanõustajate rühm

Internal Audit Service Sisekontrolli talitus

Joint Interpreting and Conference
Service Ühendatud tõlke- ja konverentsitalitus

Legal Service Õigustalitus

Personnel and Administration Personali ja halduse peadirektoraat

Translation Service Tõlketeenistus

2. Council = Council of Ministers = Council of the European Communities = alates 1992: Council of the European Union

Euroopa Liidu peamine seadusandlik institutsioon, kes kuni 1993. aastani nimetas end Euroopa Ühenduste Nõukoguks. Nõukogu koosneb liikmesriikide valitsust esindavatest ministritest. Käsitletavast küsimusest oleneb, kas nõukogusse kuulub rahandus- või põllumajandus- või muu minister. Nõukogul on eesistuja.

NB! Seda nõukogu ei või segi ajada nõukoguga, mille nimetus on the European Council ja mis käib koos riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil. Samuti tuleb tähele panna, et EL-väliselt tegutseb poliitiline institutsioon Euroopa Nõukogu (the Council of Europe).

Tõlkes kasutada:

Euroopa Ühenduste Nõukogu (the Council of the European Communities)

Euroopa Liidu Nõukogu (the Council of the European Union)

nõukogu (the Council)

ministrite nõukogu (the Council of Ministers)

2.1. Council meeting

Selle all on mõeldud eespool nimetatud nõukogu istungjärke. (Pr k sessions.)

Tõlkes kasutada:

nõukogu istungjärk

Nõukogu istungjärkudele viidatakse järgmiselt:

the Council meeting of 22 May (ühepäevane) – nõukogu 22. mai istungjärk

the Council meeting of 22 and 23 May (kahepäevane) – nõukogu 22. ja 23. mai istungjärk

the Council meeting of 22/23 May (üleöö) – nõukogu 22/23. mai istungjärk

the Council meeting of 22 to 24 May (kolmepäevane) – nõukogu 22.–24. mai istungjärk

the Council meeting on agriculture – nõukogu põllumajandusalane istungjärk

the Council meeting (agriculture) – nõukogu (põllumajandusalane) istungjärk

the Council meeting of Agricultural Ministers – nõukogu põllumajandusministrite istungjärk

Nõukogu istungjärkudel, mis kestavad kauem kui ühe päeva, on istungid (sittings; pr k séances). Nõukogu istungjärke juhatab juhataja (the chair), kelleks on eesistujariigi (the Presidency) minister. Juhataja nimi on kõigis istungjärkudel vastu võetud õigusaktides järgmisel kujul:

For the Council – Nõukogu nimel

The President – eesistuja

(nimi)

2.2. General Secretariat

Nõukogu peasekretariaat aitab nõukogu tööd ette valmistada.

Tõlkes kasutada:

peasekretariaat

nõukogu peasekretariaat (kui on vaja selliselt täpsustada)

Peasekretariaati juhib peasekretär (Secretary-General) ning selle koosseisu kuulub peasekretäri kantselei (Private office of the Secretary-General), õigustalitus (Legal Service) ja üheksa peadirektoraati (Directorates-General).

3. European Council

See nõukogu käib koos riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil. Ärge ajage segi Euroopa Ühenduste/Liidu Nõukoguga (the Council of the European Communities/Union, the Council of Ministers, the Council), mis käib koos eri valdkondade ministrite tasandil. Lühivormi the Council kõnealuse nõukogu suhtes enamasti ei tarvitata. Siiski tasub ettevaatlik olla ja kontrollida. Suur oht on ajada see institutsioon segi EL-väliselt tegutseva institutsiooniga the Council of Europe (Euroopa Nõukogu).

Tõlkes kasutada:

Euroopa Ülemkogu

4. European Parliament (EP)

Euroopa Parlament on valitav kogu, kes esindab Euroopa Liidu kodanikke ning osaleb seadusandluses. Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamendi liikmed otsestel ja üldistel valimistel viieks aastaks.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Parlament

parlament (kui täpsustamist ei ole vaja ja kontekst on selge)

4.1. (Parliamentary) Sessions

Tõlkes kasutada:

Euroopa Parlamendi istungjärk

parlamendi istungjärk

istungjärk

Parlamendi istungjärkude (pr k sessions) algus ja lõpp langevad eri aastatesse (nt 1990/91). Istungjärgud jagunevad osaistungjärkudeks (part-sessions; pr k séances), need omakorda istungiteks (sittings).

Parlamendi istungjärkudele viidatakse järgmiselt:

the 1990/91 session – (Euroopa Parlamendi)/(parlamendi) 1990/91. aasta istungjärk

4.2. Assembly

Euroopa Parlamendi eelkäija enne ühtset Euroopa akti.

Tõlkes kasutada:

assamblee

4.3. Member of the European Parliament = MEP

Tõlkes kasutada:

Euroopa Parlamendi liige

4.4 ombudsman

Isik, kes lahendab EÜ institutsioonide tegevuse kohta esitatud kaebusi.

Tõlkes kasutada:

ombudsman

5. Court of Justice (CJ) = European Court of Justice (ECJ) = Court of Justice of the European Communities (CJEC)

Kohus tagab lepingute õige tõlgendamise ja kohaldamise.

See kohus tegutseb Luxembourgis. Strasbourgis on aga Euroopa Inimõiguste Kohus (European Court of Human Rights) (Euroopa Nõukogu institutsioon) ning Haagis Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice, ICJ) (ÜRO institutsioon).

Koosneb kohtunikest (judges) ja kohtujuristidest (Advocate-General).

Tõlkes kasutada:

Euroopa Ühenduste Kohus (the Court of Justice of the European Communities)

Euroopa Kohus (the Court of Justice; the European Court of Justice; the European Court)

kohus (the Court of Justice)

5.1. Court of First Instance of the European Communities (CFI)

Loodud 1988. Lahendab vaidlusi ühenduse ja teenistujate vahel, samuti vaidlusi komisjoni ja äriühingute vahel ühenduse konkurentsireeglite kohaldamisega seotud küsimustes.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus (the Court of First Instance of the European Communities)

esimese astme kohus (the Court of First Instance)

Alates esimese astme kohtu loomisest kasutatakse Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu asjade eristamiseks kohtuasjade nummerdamisel tähistust C-… (Cour de Justice) ja T-… (Tribunal de premier instance).

6. Court of Auditors

Asutatud 1975. Koosneb iga liikmesriigi esindajast. Kontrollikoja ülesanne on jälgida, et ühenduse rahandusasju aetakse korrakohaselt. Kontrollikoja järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes, mis koostatakse iga rahandusaasta lõpul.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Kontrollikoda

kontrollikoda

7. Economic and Social Committee (ESC)

Asutatud Rooma lepinguga 1957. Nõuandva staatusega. Liikmed esindavad mitmesuguseid majandus- ja ühiskonnaelu sektoreid. Liikmed kuuluvad kolme rühma: tööandjad (Employers), töötajad (Workers) ning mitmesugused huvirühmad (Various Interests). On mitmeid küsimusi, mille kohta tohib otsuse langetada alles pärast selle komiteega konsulteerimist, komiteel on õigus esitada arvamusi ka omaenese algatusel. Esitab arvamusi (Opinions).

Tõlkes kasutada:

majandus- ja sotsiaalkomitee

8. Committee of the Regions

Nõuandva staatusega regioonide komitee asutati seoses Euroopa Liidu lepingu jõustumisega. Liikmed valitakse regionaal- või kohalike organite esindajatest. Komitee ülesanne on konsulteerida nõukogu ja komisjoni enne teatavate õigusaktide vastuvõtmist.

Tõlkes kasutada:

regioonide komitee

9. European Investment Bank (EIB)

Euroopa Investeerimispanga ülesanne on pikaajaliste investeeringutega kaasa aidata EL eesmärkide saavutamisele.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Investeerimispank

EIP

10. European Investment Fund

1994. aastal asutatud Euroopa Investeerimisfondi (asutajaliikmed Euroopa Ühendus, Euroopa Investeerimispank ja mitmed rahaasutused) ülesanne on rahaliselt toetada üleeuroopalisi võrke ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Investeerimisfond

11. European System of Central Banks (ESCB); European Central Bank (ECB)

Tõlkes kasutada:

Euroopa Keskpankade Süsteem (the European System of Central Banks)

EKPS (ESCB)

Euroopa Keskpank (the European Central Bank)

EKP (ECB)

Mõlemad on iseseisva õigusvõimega.

EKPSi kuuluvad EKP ja riikide keskpangad.

EKP võib vastu võtta õigusakte (v.a direktiivid).

12. European Agricultural Guidance and Guarantee Fund (EAGGF)

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond rahastab EL ühist põllumajanduspoliitikat. Tema eesmärk on anda turutoetust ja soodustada põllumajanduse struktuurseid muudatusi.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond; arendus- ja tagatisfond

EAGGF

13. Structural Funds

Struktuurifondid on loodud ühenduse struktuuriabi rahastamiseks. Struktuurifondide antav rahaline abi suunatakse põhiliselt vaesematesse regioonidesse, et tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Struktuurifondid on: Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tõlkes kasutada:

struktuurifondid

14.1. European Regional Development Fund (ERDF)

Tõlkes kasutada:

Euroopa Regionaalarengu Fond

ERF

14.2. Cohesion Fund

Fond annab finantsabi keskkonna ja transpordiinfrastruktuuri projektidele.

Tõlkes kasutada:

Ühtekuuluvusfond

14.3. European Social Fund (ESF)

Fond annab finantsabi kutseõpetuseks ja ümberõppeks ning uute töökohtade loomiseks, samuti võitluseks noorte töötuse vastu. Püütakse ka parandada tööturu toimimist ja abistada töötute taasintegreerimist tööellu. Veel toetatakse võrdsete võimaluste loomist ja töötajate kohanemist tööstuslike muutustega.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Sotsiaalfond

ESF

14.4. Guidance Section of the EAGGF

Annab toetusi põllumajanduse ratsionaliseerimise, moderniseerimise ja struktuuri parandamise kavadele.

Tõlkes kasutada:

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu

14.5. Financial Instrument for Fisheries Guidance (FIFG)

Tõlkes kasutada:

Kalanduse Arendusrahastu

FIFG

V. EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTID

EL õigusaktide loomisest võtavad osa eelkõige järgmised institutsioonid: Euroopa Komisjon (sisulise töö tegija), nõukogu (formaalne väljaandja) ning Euroopa Parlament (kellel on mõnel juhul vetoõigus ning kes osaleb teatavate menetluste kaudu õigusakti loomisel).

Kõigil õigusaktidel on standardstruktuur ja -terminoloogia, mis hõlbustab nende ühest mõistmist ja tõlgendamist. Osa sellest on formaalne, s.t võimaldab õigusakti identifitseerida, osa on sisuline ja mõjutab õigusakti tõlgendust.

Kõik õigusaktid sisaldavad järgmisi elemente:

Title – pealkiri

Powers – volitused

Recitals – põhjendused (preambul)

Substantive provisions – regulatiivosa

Date of commencement – jõustumise kuupäev

1. Pealkiri

Õigusakti pealkirjas on mitu elementi. Pealkiri osutab õigusakti vastu võtnud institutsioonile (vastavalt kas nõukogu ja parlament kaasotsustamismenetluse alusel või nõukogu või komisjon) ning õigusakti liigile (määrus, direktiiv või otsus). Pealkirjas on näidatud õigusakti number, mis koosneb kolmest elemendist: aasta, järjekorranumber ja leping, mille alusel õigusakt vastu võeti (EÜ, ESTÜ või Euratomi asutamisleping – näidatakse vastavalt lühendiga EÜ, ESTÜ või Euratom). Pealkirjas on ka õigusakti vastuvõtmise kuupäev ja selle reguleerimisobjekti lühikirjeldus.

2. Volitused

Pealkirja järel on märgitud õigusakti vastuvõtmise õiguslik alus ja kasutatud menetlus. EÜ õiguse printsiibi järgi võivad institutsioonid toimida üksnes neile asutamislepinguga antud pädevuse piires ja menetlusnõudeid järgides.

3. Põhjendused

Pärast volituste loetlemist (mis ingliskeelses tekstis algavad sõnadega „Having regard to…”) esitatakse põhjendused (ingliskeelses tekstis algavad need lõigud sõnaga „whereas”). Põhjendused selgitavad õigusakti tausta ja selle eesmärke. Seetõttu on need õigusakti mõistmisel olulised. Põhjenduste hulk sõltub kõnesoleva õigusakti keerukusest ja pikkusest. Stiilinõuete tõttu on varasemates õigusaktides kogu avaosa (nii volitused kui ka põhjendused) üks pikk lause. See teeb teksti mõistmise raskemaks, kuigi iga põhjendus on omaette temaatiline üksus. Uuemates õigusaktides (pärast 7. veebruari 2000) vormistatakse põhjendused omaette lausetena.

4. Regulatiivosa

Regulatiivosa jaguneb artikliteks. Tavaliselt on esimestes artiklites määratletud õigusaktis kasutatud mõisted ning käsitletud üldisi kohustusi.

Direktiivi rakendavates siseriiklikes õigusaktides on oluline kasutada samu mõisteid nagu direktiivis. Nii säilitavad need oma spetsiifilise Euroopa Liidu tähenduse.

Järgmistes artiklites on erisätted, mis teksti hõlpsama jälgimise huvides võivad olla jaotatud osadesse. Tehnilisi küsimusi võidakse käsitleda eraldi lisades.

Olenemata õigusakti liigist (määrus, direktiiv või otsus) jäetakse tavaliselt liikmesriikide otsustada, kuidas vastavalt siseriiklikule õigusele tagada vajalike haldusnormide täitmine ning milliseid sanktsioone kehtestada. Ühenduse õigusakti asjakohased sätted võivad lihtsalt määrata, et liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed õigusakti nõuete täitmise tagamiseks, täpsustamata, millised need meetmed peavad olema.

5. Jõustumine

Direktiivi puhul lõpeb õigusakt artikliga, mis nõuab liikmesriikidelt direktiivi täitmiseks vajalike õigusnormide kehtestamist kindlaksmääratud kuupäevaks. Samas artiklis nõutakse tavaliselt liikmesriikidelt, et komisjoni informeeritaks direktiivi rakendamiseks võetud meetmetest.

6. Õigusaktide väljaandmine paljudes keeltes

Probleemiks EÜ õigusaktide puhul on see, et õigusaktid peavad toimima kõigis ametlikes keeltes.

Euroopa Kohus on olnud seisukohal, et üksikute sätete tõlgendamisel tuleb silmas pidada direktiivi kui terviku eesmärke ning et kitsas sõnasõnaline tõlgendus tuleb kõrvale jätta, kui see on vastuolus õigusakti eesmärgiga. Seega ei tohiks õigusakti võtta kui isoleeritud teksti, vaid lugemisel tuleks pidada silmas konteksti, millesse see kuulub.

A) õigusaktide/dokumentide liigid

1. Regulation

Määrused on kõigis liikmesriikides kohaldatavad üldiselt (s.o määramata isikute ringi suhtes), tervikuna ja vahetult, ilma et riik võtaks nende rakendamiseks vastu õigusakte. Määrusi võivad anda nõukogu ja komisjon.

Tõlkes kasutada:

määrus

2. Directive

Direktiivid on liikmesriikidele siduvad eesmärkide suhtes, mis tuleb saavutada, samas jäetakse riigiorganite valida, milliseid vahendeid kasutada. Direktiive võivad anda nõukogu ja komisjon.

Tõlkes kasutada:

direktiiv

3. Decision

Otsused on siduvad neile, kellele need on adresseeritud. Otsus võib olla adresseeritud mis tahes liikmesriigile, kõigile liikmesriikidele, aga ka ettevõtjatele või üksikisikutele. Otsuseid võivad vastu võtta nii nõukogu kui ka komisjon.

Tõlkes kasutada:

otsus

4. Recommendation

Soovitus ei ole siduv.

Tõlkes kasutada:

soovitus

5. Opinion

Arvamus ei ole siduv.

Tõlkes kasutada:

arvamus

6. Communication

Tõlkes kasutada:

teatis

7. Corrigendum (pl corrigenda)

Parandus tähendab õiendit õigusakti muutmise kohta.

Tõlkes kasutada:

parandus

8. Resolution

Tõlkes kasutada:

resolutsioon

B) õigusaktide pealkirjad ja neile viitamine

Õigusakti pealkiri sisaldab selle vastuvõtnud institutsiooni nime, õigusakti liiki, vastuvõtmise kuupäeva, õigusakti numbrit ja viidet teemale või alusele. Õigusakti pealkirja tõlkimisel tuleb lähtuda järgmisest järjekorrast:

Nt: COUNCIL DIRECTIVE

of 8 November 1990

amending Directive 78/660/EEC on annual accounts ...

(90/605/EEC)

NÕUKOGU DIREKTIIV 90/605/EMÜ,

8. november 1990,

millega muudetakse direktiivi 78/660/EMÜ raamatupidamise aastaaruannete kohta...

Kui õigusakti pealkiri esineb teksti sees (kui ühes õigusaktis on viidatud teisele õigusaktile, koos viitega selle õigusakti mingile artiklile), tuleb tõlkida vastavalt järgmisele näitele.

Nt: article 1(2) of Council Directive 76/207/EEC of 9. February 1976 on the implementation of the principle of equal treatment for men and women as regards access to employment, vocational training and promotion, and working conditions provides that …

nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega) artikli 1 lõikes 2 sätestatakse, et …

Viiteid Euroopa Liidu Teatajas (Euroopa Ühenduste Teatajas) avaldatud õigusaktidele on käsitletud osas III.1.1 „Viited õigusaktide avaldamise kohta ELTs (EÜTs)”.

1. Vastuvõtnud institutsiooni nimi

tõlgitakse õigusakti pealkirja sees omastavasse käändesse.

Tõlkes kasutada:

Council – nõukogu

Commission – komisjoni

European Parliament – Euroopa Parlamendi

Institutsioonide nimede kohta vt IV ptk „Institutsioonid”.

Kui institutsiooni nimi on õigusakti alguses eraldi real ega kujuta endast õigusakti pealkirja osa, tuleks see nimi jätta tõlkimisel nimetavasse käändesse.

Nt: COMMISSION

Amended proposal ...

KOMISJON

Muudetud ettepanek ...

2. Õigusakti/dokumendi liik

Tõlkes kasutada:

Regulation – määrus

Directive – direktiiv

Decision – otsus

Recommendation – soovitus

Opinion – arvamus

Communication – teatis

Corrigendum – parandus

Vt osa V.A „Õigusaktide/dokumentide liigid”.

2.1. Draft

Tõlkes kasutada:

eelnõu

Sõna draft esineb tavaliselt õigusakti pealkirja alguses. Eesti keelde tõlgitakse see sõna pärast õigusakti pealkirja (mis on omastavas käändes).

Nt: Draft Commission Communication

komisjoni teatise eelnõu

2.2. Proposal

Tõlkes kasutada:

ettepanek ... kohta

Sõna proposal esineb tavaliselt õigusakti pealkirja alguses. Eesti keelde tõlgitakse see sõna vastavalt järgmisele näitele:

Nt: Proposal for a Council Directive

ettepanek nõukogu direktiivi kohta

2.2.1. Amended Proposal

Tõlkes kasutada:

muudetud ettepanek ... kohta

2.3. Gist

Kujutab endast dokumendi (eriti ettepaneku, arvamuse vm) põhisisu kokkuvõtet. Selle dokumendi pealkiri tõlgitakse omastavas käändes enne sõna „põhikokkuvõte”.

Tõlkes kasutada:

põhikokkuvõte

2.4. Õigusakti järjenumber (sõnadega)

Kui õigusakti nimetuses esineb enne vastuvõtnud institutsiooni nime järgarvsõnaga kirjutatud järjenumber, tähistab see vastava valdkonna õigusakti järjenumbrit ja tõlgitakse vahetult enne institutsiooni nimetust järgmiselt:

Nt: Seventh Council Directive

seitsmes nõukogu direktiiv

2.5 Corrigendum (pl Corrigenda)

Parandus tähendab õiendit õigusakti muutmise kohta.

Tõlkes kasutada:

parandus

Nt: Corrigendum to Council Directive 92/30/EEC of 6 April 1992 on the supervision of credit institutions ...

parandus, mis tehakse nõukogu 6. aprilli 1992. aasta direktiivis 92/30/EMÜ ... krediidiasutuste järelevalve kohta

3. Kuupäev

Kuupäev esitatakse pealkirjas õigusakti numbri järel.

Teksti sees tõlgitakse õigusakti vastuvõtmise kuupäev järgmiselt:

Nt: of 8 November 1990

8. novembri 1990. aasta

4. Teema, viide ja/või alusdokument

Õigusakti sisuline pealkiri järgneb kuupäevale.

Kui õigusakti pealkirjas osutatakse õigusakti reguleerimisobjektile (algtekstis sõnaga on), tõlgitakse see üldiselt sõna „kohta” abil.

Nt: Council Directive 75/117/EEC

of 10 February 1975

on the approximation of the laws of the Member States …

Nõukogu direktiiv 75/117/EMÜ,

10. veebruar 1975,

liikmesriikide … seaduste ühtlustamise kohta

Kui õigusakti pealkirjas esineb ing-konstruktsioon, tõlgitakse see sidesõna „mis” abil sobivas käändes. Pealkirjas:

Nt: Commission Recommendation

of 17 November 1988

concerning payment systems ...

(88/590/EEC)

Komisjoni soovitus 88/590/EMÜ,

17. november 1988,

mis käsitleb maksesüsteeme ...

Nt: COUNCIL DIRECTIVE

of 8 November 1990

amending Directive 78/660/EEC on annual accounts

(90/605/EEC) –

NÕUKOGU DIREKTIIV 90/605/EMÜ,

8. november 1990,

millega muudetakse direktiivi 78/660/EMÜ raamatupidamise aastaaruannete kohta

Kui selline juhtum esineb teksti sees, vt näidet B-osa alguses teises kastis.

Kui kõnealune õigusakt põhineb mõnel teisel õigusaktil, võib viites esineda konstruktsioon based on ... See tõlgitakse konstruktsiooniga „mis põhineb ...”

Pealkirjas:

Nt: Fourth Council Directive 78/660/EEC of 25 July 1978 based on Article 54(3)(g) of the Treaty on the annual accounts of certain types of companies

Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ,

25. juuli 1978,

mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid

Kui selline juhtum esineb teksti sees, vt näidet B-osa alguses teises kastis.

Kui õigusakti sisuline pealkiri seisab eraldi ja on nimetavas käändes, tuleb ka tõlkes jätta sisuline pealkiri muu teabega sidumata.

Nt: COMMISSION

List of credit institutions provided for in Articles 3 (7) and 10 (2) of Directive 77/780/EEC

(94/C 156/01)

KOMISJON

94/K 156/01

Direktiivi 77/780/EMÜ artikli 3 lõikes 7 ja artikli 10 lõikes 2 loetletud krediidiasutuste nimekiri

5. Õigusakti number

Õigusakti numbris asendatakse lühendid EEC ja EC vastavalt lühenditega EMÜ ja EÜ.

5.1. Direktiivide ja soovituste numbrid

Direktiivide ja soovituste numbrid on üldiselt järgmisel kujul.

Nt: 92/30/EEC – 92/30/EMÜ

94/7/EC – 94/7/EÜ

5.2. Määruste numbrid

Enne 1976. aastat esitati vastuvõtnud institutsiooni nimi pärast dokumendi numbrit, nüüd aga asetatakse see numbri ette. Tõlgetes tuleb vastuvõtnud institutsiooni nimi asetada igal juhul dokumendi numbri ette.

Nt: COUNCIL REGULATION (EEC) No 1836/93

of 29 June 1993

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 1836/93

29. juuni 1993

Regulation (EEC) No 2972/75 of the Commission of 12 November 1975

KOMISJONI MÄÄRUS (EMÜ) nr 2972/75

12. november 1975

5.3. Ettepanekute numbrid

Lühend COM ettepaneku numbris tähendab, et ettepaneku on teinud komisjon. Eesti keeles kasutatakse lühendit K.

Nt: COM(96)183

KOM(96)183

Kui ettepaneku numbris esineb kommenteeriv sõna, asetatakse see tõlkes numbri lõppu ja sulgudesse.

COM(95)709 final

KOM(95)709 (lõplik)

5.4. Teatiste numbrid

Lühend C teatise numbris tähendab, et teatise on andnud komisjon. Eesti keeles kasutatakse lühendit K.

Nt: 95/C 291/06

95/K 291/06

c) õigusaktide liigendus

Õigusaktide liigendusest annavad üldülevaate järgmised tabelid.

NB! Esimene tabel annab ülevaate tekstis esinevate jaotuselementide pealkirjade tõlkimise kohta, teine tabel aga nende viidete tõlkimise kohta.

1. Õigusakti jaotuselementide nimetused

Ingliskeelne nimetus	Võimalik esinemiskuju	Kuidas tõlkida (+ nimetus)	Märkused
*title*	TITLE I	I jaotIs	Võib tähendada ka õigusakti pealkirja. Rooma number kirjutatakse eesti keeles jaotuselemendi nimetuse ette.
*subtitle*	SUBTITLE I	I alljaotIs	Harva.
*part*	PART I; Part A	I osa; A osa
*chapter*	CHAPTER I	I peatükk
*section*	Section I	I jagu
	Section 1	1. jagu
	A., B.	A. (punkt)	Esineb lisades.
	1.	1. (punkt)	Harva; esineb lisades.
	(a), (b)	a) (punkt)	Harva; esineb lisades. Eestikeelses tekstis kasutatakse üht sulgu.
*subsection*	Subsection I	I alajagu	Harva.
	Subsection 1	1. alajagu
*article*	Article 1	artikkel 1
*paragraph*	1.	1. (lõige)	NB! Nummerdatud element ei ole kunagi lõik!
		(lõik)	NB! Nummerdamata element ei ole kunagi lõige!
*subparagraph*	(a), (b)	a) (punkt)
		(lõik)
(nimetus puudub)	(i), (ii)	i) (alapunkt)
(nimetus puudub)	(aa), (bb)	aa) (alapunkt)
*indent*	– ...	– ... (taane)
*subindent* (või: sub-indent)	– …	– … (alltaane)	Taande jaotuselement. Esineb harva.
*point*	1.	1. (punkt)	Esineb lisades.
*sentence*		(lause)
*annex*	ANNEX I	I lisa
*appendix*	APPENDIX 1	1. LIIDE	Sisuliselt on ka appendix lisa. Et vältida segadust „lisa lisadega” kasutada liidet.

2. Õigusakti jaotuselementidele viitamine

Ingliskeelne nimetus	Võimalik viitekuju	Tõlkevaste	Märkused
*title*	Title I	I jaotis	Võib tähendada ka õigusakti pealkirja.
*subtitle*	Subtitle I	I alljaotis	Harva; võib tähendada ka õigusakti alapealkirja.
*part*	Part I	I osa
*chapter*	Chapter I	I peatükk
*section*	Section I	I jagu
	section 1	1. jagu
	section A	punkt A	Harva; esineb lisades.
*subsection*	Subsection I	I alajagu	Harva.
	Subsection 1	1. alajagu	Harva.
*article*	Article 1	artikkel 1
*paragraph*	paragraph 1; (1)	lõige 1	Tähistatakse numbriga.
	the second paragraph	teine lõik	Tähistatakse järgarvsõnaga. Järgarvsõnadega on inglise keeles välja kirjutatud nummerdamata tekstiüksused. Eesti keeles tuleks seda kasutusviisi järgida.
*subparagraph*	(a)	punkt a	Tähistatakse väiketähega.
	the second subparagraph	teine lõik	Sõna paragraph puhul võite kontrollida prantsuskeelset teksti. Prantsuskeelne sõna paragraphe tähendab alati nummerdatud lõiget, alinéa aga nummerdamata jaotuselementi. Mõlemad tõlgitakse inglise keelde sõnaga paragraph. Kui alinéa on nummerdatud lõike osa, tõlgitakse see inglise keelde sõnaga subparagraph.
(nimetus puudub)	(i)	alapunkt i
(nimetus puudub)	(aa)	alapunkt aa
*indent*	the second indent	teine taane	Tähistatakse järgarvsõnaga.
*subindent (sub-indent)*	the second subindent	teine alltaane	Tähistatakse järgarvsõnaga.
*point*	point 1	punkt 1	Esineb lisades.
*sentence*	the third sentence	kolmas lause	Tähistatakse järgarvsõnaga.
*annex*	Annex I	I lisa
*appendix*	Appendix 1	1. liide

Viidates õigusaktide jaotuselementidele tuleb lähtuda järgmistest põhireeglitest.

1. Kui algtekstis on viidatud õigusakti põhiteksti (s.t mitte lisa) jaotuselemendile/‑elementidele, tõlgitakse sõnadega kõik viites leiduvad jaotuselemendid, järgides eespool esitatud tabeleid ja vajaduse korral muid tekstis leiduda võivaid viiteid (nt above, preceding jms).

Nt: Article 1 (1)(a) and (d) – artikli 1 lõike 1 punktid a ja d

Articles 7(2)(b)(bb) and (c) and 8 to 10 – artikli 7 lõike 2 punkti b alapunkt bb ja punkt c ning artiklid 8–10

paragraph 1 above – lõige 1 eespool

2. Kui algtekstis on viidatud õigusakti lisa jaotuselemendile/-elementidele, tuleb tõlkes sõnadega nimetada üksnes need viites leiduvad jaotuselemendid, mis on algtekstis sõnadega nimetatud, järgides algteksti esituslaadi.

Nt: section C.I.2 of Annex III – III lisa jagu C.I.2

Õigusakti lisade jaotuselementidele viitamisel tuleks kontrollida kõnealuse lisa vastavaid punkte. Ka ühe õigusakti piires on täheldatud ebajärjepidevust viitamisel ühe ja sama jaotusastme elementidele.

3. Lause keskel kirjutatakse õigusaktide kõigi jaotuselementide nimetused alati väikese tähega.

Tõlkes tuleb viited esitada suuremast jaotuselemendist väiksema suunas.

Viites esinev sõna to, kui seda on kasutatud tähenduses „kuni”, asendatakse mõttekriipsuga.

Nt: Articles 8 to 10 – artiklid 8–10

(b) to (f) – punktid b–f

Algteksti ühendites, kus sisuliselt viidatakse teatava jaotuselemendi sätetele, ent ei ole kasutatud sõna provision, ei viidata ka tõlkes sätetele.

Nt: in accordance with Article 34 – kooskõlas artikliga 34

mitte: kooskõlas artikli 34 sätetega

Sõna item jaotuselemendi tähenduses, tuleb tõlkida „jaotis”.

VI. TOIMINGUD JA PROTSESSID

Järgnevalt on käsitletud olulisemaid europrotsesse. See ei välista nende terminite testsuguseid tõlkevasteid muus kontekstis.

1. accession/accede

Ühinemine tähendab asutajaliikmete hulka mitte kuulunud riigi vastuvõtmist ühendusse.

Tõlkes kasutada:

ühinemine (accession)

ühinema (accede)

2. association/associate

Assotsieerumislepinguga (association agreement) seatakse ühenduseväliste riikidega sisse erilised suhted, mis ei piirdu üksnes kaubandusega, vaid hõlmavad tiheda majanduskoostöö ja rahalise abi. Assotsieerumislepingute eesmärk võib olla säilitada erilisi suhteid (eriti majandussidemeid) mõne liikmesriigi ja teatavate ühenduseväliste riikide vahel või ette valmistada võimalikku ühinemist. Viimasel juhul on assotsieerumine ühinemise eeletapp, et aidata liikmekandidaadil lähendada oma majanduslikku taset ühenduse omale.

Tõlkes kasutada:

assotsieerumine või assotsieerimine (association)

assotsieeruma või assotsieerima (associate)

Väljendid:

associated countries – assotsieerunud riigid

association agreement – assotsieerumisleping

3. adoption/adopt

Õigusliku meetme võtmine. Selliselt vastuvõetud õigusaktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Tõlkes kasutada:

vastuvõtmine (adoption)

vastu võtma (adopt)

4. implementation/implement

Protsessi, mille käigus saavutatakse direktiivis ettenähtud tulemused, nimetatakse direktiivi rakendamiseks (implementation of directives). Selle protsessi võib jagada kolme etappi: direktiivi ülevõtmine (transposition of directives), direktiivi kohaldamine (application of directives) ja direktiivi täitmise tagamine (enforcement of directives). Terminikasutus ei ole järjekindel, sageli kasutatakse rakendamist ja ülevõtmist sünonüümsetena.

Tõlkes kasutada:

rakendamine (implementation)

rakendama (implement)

5. transposition/transpose

Selle all mõistetakse liikmesriigi pädeva organi poolt õigus- või haldusmeetmete võtmist, et inkorporeerida direktiivides väljendatud kohustused ja õigused siseriiklikku õiguskorda. Direktiivi ülevõtmine ei tähenda üksnes direktiivi sõnalist reprodutseerimist siseriiklikus õigusaktis, vaid ka direktiiviga vastuolus olevate siseriiklike aktide muutmist või tühistamist.

Tõlkes kasutada:

ülevõtmine (transposition)

üle võtma (transpose)

6. incorporation/incorporate

Ühe õigusakti täisulatuses ülevõtmine teise õigusakti.

Tõlkes kasutada:

inkorporeerimine (incorporation)

inkorporeerima (incorporate)

7. enforcement/enforce

Laiemas tähenduses mõistetakse selle all kõiki pädevate asutuste toiminguid (sh jälgimine, kohapealne kontroll, sanktsioonide rakendamine), et tagada õigusaktide järgimine.

Tõlkes kasutada:

täitmise tagamine (enforcement)

täitmist tagama (enforce)

8. application/apply

Direktiivi (seda rakendava siseriikliku meetme) kohaldamine konkreetse juhtumi suhtes.

Tõlkes kasutada:

kohaldamine (application)

kohaldama (apply)

9. approximation/approximate

Protsess, mille käigus kõrvaldatakse ebasoovitavad või tarbetud erinevused liikmesriikide õigusaktide vahel, kui need võivad mõjutada ühisturgu.

Tavaliselt kasutab nõukogu ühtlustamiseks direktiive.

Tõlkes kasutada:

õigusaktide ühtlustamine (approximation of legislation; legislative approximation)

seaduste ühtlustamine (approximation of laws)

ühtlustama (approximate)

10. harmonization/harmonize

Liikmesriikide majanduspoliitikameetmete ning õigusnormide ning standardite kooskõlastamine või ühitamine piiratumas ulatuses, kui seda nõuab ühtlustamine (approximation).

Tõlkes kasutada:

ühtlustamine või harmoneerimine (harmonization/harmonisation)

ühtlustama või harmoneerima (harmonize/harmonise)

Väljend:

Harmonised System (HS) – harmoneeritud süsteem (HS)

11. cohesion

Ühtekuuluvuse kontseptsioon tähendab, et kõik piirkonnad võivad saada ühtse turu dünaamilisusest võrdselt kasu; s.t majanduslike ja sotsiaalsete vahemaade vähendamist eri piirkondade vahel. Täpsemalt on kontseptsioon sõnastatud Rooma lepingu artiklis 130a.

Tõlkes kasutada:

ühtekuuluvus

12. convergence

Raha- ja majandusliidu esimene etapp hõlmab liikmesriikide majanduspoliitika järkjärgulise vastastikuse lähenemise (konvergentsi).

Tõlkes kasutada:

lähenemine

VII. LIIKMESRIIGID JA KANDIDAATRIIGID

A. Liikmesriigid

Praegu on Euroopa Liidus 25 liikmesriiki kokku 454 miljoni elanikuga.

Liikmesriikide nimede järjestamine

Liikmesriikide nimede järjestamisel tuleb jälgida, kas algtekstis on riiginimed antud algteksti keele tähestikulises järjekorras või „absoluutses järjekorras”, s.t järjestatuna omakeelse nime järgi. Kui algtekstis on kasutatud algteksti keele tähestikulist järjekorda, peab tõlge järgima eesti keele tähestikku. Kui on kasutatud absoluutset järjestust, peab ka tõlge vastama algteksti järjekorrale.

Euroopa Liidu kontekstis lühendatakse liikmesriikide nimesid nende omakeelsete eurolühendite abil, mis on esitatud ka järgnevas liikmesriikide loetelus.

Eesti keel	Inglise keel	Ühinemisaasta	Täisnimi inglise keeles	Täisnimi eeesti keeles	Lühend
Austria	*Austria*	1995	*Republic of Austria*	Austria Vabariik	A
Belgia	*Belgium*	asutaja	*Kingdom of Belgium*	Belgia Kuningriik	B
Eesti	*Estonia*	2004	*Republic of Estonia*	Eesti Vabariik	EE
Hispaania	*Spain*	1985	*Kingdom of Spain*	Hispaania Kuningriik	E
Iirimaa	*Ireland*	1973	*Ireland*	Iirimaa	IRL
Itaalia	*Italy*	asutaja	*Italian Republic*	Itaalia Vabariik	I
Kreeka	*Greece*	1981	*Hellenic Republic*	Kreeka Vabariik	EL
Küpros	*Cyprus*	2004	*Republic of Cyprus*	Küprose Vabariik	CY
Leedu	*Lithuania*	2004	*Republic of Lithuania*	Leedu Vabariik	LT
Luksemburg	*Luxembourg*	asutaja	*Grand Duchy of Luxembourg*	Luksemburgi Suurhertsogiriik	L
Läti	*Latvia*	2004	*Republic of Latvia*	Läti Vabariik	LV
Madalmaad	*The Netherlands*	asutaja	*Kingdom of Netherlands*	Madalmaade Kuningriik	NL
Malta	*Malta*	2004	*Republic of Malta*	Malta Vabariik	MT
Poola	*Poland*	2004	*Republic of Poland*	Poola Vabariik	PL
Portugal	*Portugal*	1985	*Portuguese Republic*	Portugali Vabariik	P
Prantsusmaa	*France*	asutaja	*French Republic*	Prantsuse Vabariik	F
Rootsi	*Sweden*	1995	*Kingdom of Sweden*	Rootsi Kuningriik	S
Saksamaa	*Germany*	asutaja	*Federal Republic of Germany*	Saksamaa Liitvabariik	D
Slovakkia	*Slovakia*	2004	*Slovak Republic*	Slovaki Vabariik	SK
Sloveenia	*Slovenia*	2004	*Republic of Slovenia*	Sloveenia Vabariik	SI
Soome	*Finland*	1995	*Republic of Finland*	Soome Vabariik	SF
Taani	*Denmark*	1973	*Kingdom of Denmark*	Taani Kuningriik	DK
Tšehhi Vabariik	*Czech Republic*	2004	*Czech Republic*	Tšehhi Vabariik	CZ
Ungari	*Hungary*	2004	*Republic of Hungary*	Ungari Vabariik	HU
Ühendkuningriik	*United Kingdom*	1973	*United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland*	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	UK

Taanile kuuluv Gröönimaa lahkus 1985. aastal ühendusest. Fääri saared (Faeroes) ei ole ühendusega liitunud.

Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared, Ceuta ja Melilla ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa.

Prantsusmaal on overseas departments – ülemeredepartemangud. Overseas countries and territories (OCT) on ülemeremaad ja -territooriumid.

Iirimaa on Iiri põhiseaduses sätestatud täisnimi. Iiri Vabariik ei ole korrektne tõlge.

Üksnes vaste Suurbritannia kasutamine ei ole korrektne. Great Britain – Suurbritannia hõlmab Inglismaa, Walesi ja Šotimaa, need koos Põhja-Iirimaaga moodustavad Ühendkuningriigi. British Isles – Briti saared on geograafiline mõiste, mis Suurbritannia kõrval hõlmab Iirimaa ja Ühendkuningriigi sõltlasmaad Mani saare ja Kanalisaared, mille staatus on 1972. aasta ühinemisaktis eraldi määratletud.

Benelux

BNL

Benelux ei ole liikmesriik, vaid ühine majandusterritoorium, mille moodustavad Belgia, Madalmaad ja Luksemburg. Benelux Economic Union (BLEU) – Beneluxi Majandusliit (BLML) jõustus 1948. aastal.

Tõlkes kasutada:

Benelux

B. Kandidaatriigid

Bulgaaria Vabariik – Republic of Bulgaria

Horvaatia Vabariik – Republic of Croatia

Rumeenia – Rumeenia

Türgi Vabariik – Republic of Turkey

VIII. ÜHENDUSE VÄÄRINGUD

EURO

Euroopa Ühenduse ühtne raha, mis nähti ette Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel detsembris 1995 ja mis majandus- ja rahaliidu 3. etapil asendas eküü. Euro kasutuselevõtt arvestusühikuna toimus 1. jaanuaril 1999. 1. jaanuaril 2002 võttis 15st liikmesriigist 12 (Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome) kasutusele euro paberraha ja mündid.

Tõlkes kasutada:

euro

ECU

See rahaühik kehtis Euroopa arvestustes enne eurot alates 1979. aastast ning on lühend terminist European Currency Unit (= Euroopa valuutaühik).

Tõlkes kasutada:

eküü

Ühise põllumajanduspoliitika alusel kasutatakse summade väljendamiseks mõnikord lühendit ECU(A), mis tähendab põllumajanduslikul otstarbel konverteeritud summasid. Tähist kasutatakse, et seda eristada tähisest ECU(B). A = agriculture; B = budget.

EUA = European unit of account

Euroopa arvestusühik on eküü eelkäija, mis kehtis 1975–1979.

Tõlkes kasutada:

Euroopa arvestusühik

unit of account = u.a.

Euroopas kuni 1975. aastani kehtinud arvestusühik.

Tõlkes kasutada:

arvestusühik

National currencies

Liikmesriikide vääringud ehk omavääringud

Ehkki 12 liikmesriigis on rahaühikuna kasutusel euro, sisaldab järgmine tabel ka liikmesriikides enne eurot kehtinud vääringuid. Euroala liikmesriigid on märgitud tärniga.

Ingliskeelne nimetus	Eestikeelne nimetus	ISO
Austrian schilling*	Austria šilling	ATS
Belgian franc*	Belgia frank	BEF
*Cyprus pound*	Küprose nael	CYP
*Czech koruna*	Tšehhi kroon	CZK
*Danish krone*	Taani kroon	DKK
Dutch guilder*	Hollandi kulden	NLG
*Estonian kroon*	Eesti kroon	EEK
Finnish markka*	Soome mark	FIM
French franc*	Prantsuse frank	FRF
German mark*	Saksa mark	DEM
Greek drachma*	Kreeka drahm	GRD
*Hungarian forint*	Ungari forint	HUF
Irish pound*	Iiri nael	IEP
Italian lira*	Itaalia liir	ITL
*Latvian lats*	Läti latt	LVL
*Lithuanian litas*	Leedu litt	LTL
Luxembourg franc*	Luksemburgi frank	LUF
*Maltese lira*	Malta liir	MTL
*Polish zloty*	Poola zlott	PLN
Portuguese escudo*	Portugali eskuudo	PTE
*pound sterling*	Inglise nael	GBP
*Slovakian koruna*	Slovakkia kroon	SKK
*Slovenian tolar*	Sloveenia tolar	SIT
Spanish peseta*	Hispaania peseeta	ESP
*Swedish krone*	Rootsi kroon	SEK

ISO tähistusi (mis on levinud panganduses jm) kasutatakse tõlkes üksnes siis, kui need esinevad algtekstis.

Valides täisnimetuse või lühendi vahel järgige algtekstis kasutatud kuju.

Üldiselt kirjutatakse eesti keeles mõõtühik arvu järele. (Vt T. Erelt, M. Erelt, K. Ross. Eesti keele käsiraamat, Tallinn 1997, lk 106‑115.)

IX. EUROOPA LIIDU AMETLIKUD KEELED

Ingliskeelne nimetus	Lühend (ISO)	Omakeelne nimetus	Tõlkes kasutada:
*Spanish*	es	castellano (Espańol)	hispaania
*Danish*	da	dansk	taani
*German*	de	Deutsch	saksa
*Greek*	el	ellinika	kreeka
*English*	en	English	inglise
*French*	fr	français	prantsuse
*Irish*	ga	Gaeilge	iiri
*Italian*	it	italiano	itaalia
*Dutch*	nl	Nederlands	hollandi
*Portuguese*	pt	português	portugali
*Finnish*	fi	suomi	soome
*Estonian*	et	eesti	eesti
*Latvian*	lv	latviešu	läti
*Lithuanian*	lt	lietuvių kalba	leedu
*Polish*	pl	polski	poola
*Czech*	cs	čeština	tšehhi
*Hungarian*	hu	magyar	ungari
*Slovak*	sk	slovenčina	slovaki
*Slovene*	sl	slovenščina	sloveeni
*Maltese*	mt	malti	malta
*Swedish*	Sv	svenska	rootsi

Loetlemisjärjekord

Kui keeled on algtekstis järjestatud omakeelsete nimetuste tähestiku järgi (ehk absoluutses järjekorras), jäetakse tõlkimisel järjekord samaks. Kui keeled on algteksti tähestiku järjekorras, siis tõlkes järjestatakse keeled eesti keele tähestiku järgi. Kui loetelus esineb ka teisi riike peale liikmesriikide, loetletakse kõigepealt liikmesriigid ja siis teised riigid.

Nt: This agreement shall be drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Icelandic languages ... –

Käesolev kokkulepe koostatakse kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa, taani ja islandi keeles ...

X. KLASSIFIKATSIOONID

1. Combined Nomenclature (CN)

Koondnomenklatuur (nõukogu määruse (EMÜ) 2658/87 I lisa) on olnud jõus alates 1. jaanuarist 1988. Kõnealune nomenklatuur käsitleb toodete tollitariife ja statistilist klassifitseerimist. Vt ka punkt 2.

Tõlkes kasutada:

koondnomenklatuur (the Combined Nomenclature)

2. Harmonised System (HS) = Harmonised Commodity Description and Coding System

Rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi kohta on olnud jõus alates 1. jaanuarist 1988. See süsteem on koondnomenklatuuri alus. See hõlmab umbes 11 000 nimetust, millega piiritletakse kaupu nii tolli otstarbel kui ka kaubaveo statistika ja kindlustuse tarvis.

Tõlkes kasutada:

harmoneeritud süsteem (the Harmonised System)

kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (the Harmonised Commodity Description and Coding System)

Mõnikord viidatakse sellele terminiga Harmonised Tariff (HT) – harmoneeritud tariif.

2.1. Codes. Headings. Subheadings.

Harmoneeritud süsteemis on neljakohalised rubriigid (headings) ja kuuekohalised koodid (codes). Koondnomenklatuuris on viidatud üksnes koodidele, kuid praktikas võidakse viidata ka (HS) rubriikidele ja alamrubriikidele (subheadings). Koondnomenklatuuris on rohkem alajaotusi: nomenklatuuri koodid võivad olla kuni kaheksakohalised.

2.2. Ex

Sõna “ex” enne viidet nomenklatuurile tähendab, et kõnealune toode kuulub selle pealkirja või alapealkirja alla, kuid seda ei ole koondnomenklatuuris konkreetselt nimetatud.

Tõlkes kasutada:

3. Taric = Tarif Intégré Communautaire = integrated tariff of the European Communities

See põhineb koondnomenklatuuril, kuid sellel süsteemil on olemas lisajaotused, mida riikide tolliorganid kasutavad tariifisoodustuste, dumpinguvastaste tollimaksude jms kohaldamisel.

Tõlkes kasutada:

Taric

Euroopa ühenduste integreeritud tariif

4. Community Customs Code (CCC)

Selles koodeksis on ühendatud paljud Euroopa tollialased määrused ja direktiivid.

Tõlkes kasutada:

ühenduse tolliseadustik

TEINE JAGU. KORDUSKEELENDITE TÕLKEMALLID

Kasutajale

Järgmine valik ei ole mõeldud pakkuma lahendust kõikvõimalikele terminoloogilistele probleemidele, vaid peaks aitama tõlkijal õigusaktides esinevate korduskeelenditega harjuda ning neid tõlkida. Seepärast ei hõlmagi järgmine loetelu kuigi palju erialaseid termineid, vaid pigem tekstiosi, mis korduvad paljudes õigusaktides.

Loetelu esimene osa hõlmab lühemaid korduskeelendeid, teises, pretsedentide osas on valik mudeleid, mis peaksid muutma hõlpsamaks õigusakti kohustuslike osade (preambuli jm sätted) tõlkimise, kuivõrd need sätted on enamasti ühes ja samas vormis.

A. LÜHEMAID KORDUSKEELENDEID JA TÕLKEPROBLEEME

Kasutusjuhend

Rasvaselt on trükitud mõistepesa põhisõna.

Rasvaselt ja kursiivis on trükitud põhisõnaga seotud korduskeelendid.

Normaalkirjas on trükitud kasutamiseks sobivad tõlkevasted.

(Harilikes sulgudes) on enamasti märgitud rektsioon või keelendi mittekohustuslikud osad.

[Nurksulgudes ja kursiivis] on trükitud koostaja kommentaarid.

{Looksulgudes (kuid läbi joonimata)} on ebasoovitavad vasted, mida võib teatavatel juhtudel siiski kasutada.

{Looksulgudes (ja läbi joonitud)} on vasted, mida tõlkes ei tohiks kasutada.

Märk # tähendab „võrdle”.

Märkus kasutajale. Korduskeelendite loetelu on koostatud 1997. aastal, s.o Euroopa Liidu õigusaktide suuremahulise tõlketöö alguses. 2004. aasta sügisel, kui toimus käsiraamatu ajakohastamine, tuli tõdeda, et kõik siinsed soovitused ei ole praktikas juurdnud. Ajakohastamise käigus siiski uut loetelu ei koostatud, vaid piirduti hädavajaliku korrigeerimisega.

a [umbmäärane artikkel jäetakse peaaegu alati tõlkimata; harvadel juhtudel, kui artikli otsetõlge on vajalik, võib kasutada vastet„mõni”, {mingi} või „üks”]

able: be able (to) saama (mida); # can; [{võima} vaste inglise keeles on “may”]; the authorities are able to guarantee thatasutused saavad tagada, et; [mõeldav on kasutada veel vastet {suutma (mida)}]

above eespool; {ülal}; {ülalpool}; {eelpool}; {eel-}; [selle all võib olla mõeldud ka the above mentioned – sel juhul kasutada vastet„eespool nimetatud”]; the above transactions eespool nimetatud tehingud

absence puudumine; in the absence (of) (mille) puudumise korral; {(mille) puudumisel}

access (to) pääs (mille juurde); juurdepääs (millele); free access to all parts of establishments vaba pääs asutuste kõikide osade juurde; grant access (to) võimaldama pääsu (mille juurde)

accompany kaasas olema; lisatud; which may be accompanied by proposals millega võivad kaasas olla ettepanekud; shall contain a reference to this Directive or shall be accompanied by such a reference lisatakse nendesse või nende juurde viide käesolevale direktiivile [see on korduskeelend, mis esineb sageli õigusakti lõpus]

accordance: in accordance (with) vastavalt (millele); kooskõlas (millega); (mille) kohaselt in accordance with Article 18vastavalt artiklile 18; in accordance with the procedure vastavalt menetlusele

according (to) vastavalt (millele); according to the principles vastavalt põhimõtetele

account: 1 take account (of) (mida) arvesse võtma; take account of the particular nature of ... võtma arvesse ... eripära; take due account (of) (mida) kohaselt arvesse võtma; take into account arvesse võtma; 2 [NB! sellel sõnal võib olla muid tähendusi, nt:account(s) raamatupidamisaruanne; account (for) (mille eest) vastutama; vms]

act 1 [teatavates konstruktsioonides võib otsetõlke ära jätta]: the Council shall review ..., acting by a qualified majority on a proposal from the Commission nõukogu vaatab ... läbi komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega; 2tegutsema; toimima; 3 otsustama; 4 õigusakt; akt; the Single European Act ühtne Euroopa akt

add lisama; the following sentences shall be added lisatakse järgmised laused

addition 1 in addition (to) lisaks (millele); In addition, ... Lisaks sellele ... [korduskeelend, mis esineb sageli lause alguses]; in addition to that lisaks sellele; 2 täiendus; additions to this Directive käesoleva direktiivi täiendused

adequate piisav; adekvaatne

adopt vastu võtma; adopt laws seadusi vastu võtma; adopt measures meetmeid vastu võtma

advisable soovitatav; it is advisable (to) on soovitatav (mida teha); it is advisable that on soovitatav, et

advise (on) (keda/mida)(mille kohta) nõustama; {(kellele/millele)(mille kohta) nõu andma}

advisory committee nõuandekomitee

affect (mida) mõjutama; affect intra-Community trade ühendusesisest kaubandust mõjutama

aforementioned eespool nimetatud

aforesaid eespool mainitud [ülalmainitud, eelmainitud, ülalpool mainitud, eespool nimetatud]

after 1 pärast (mida); after that date pärast seda kuupäeva; 2 alates (millest); within three years after ... kolme aasta jooksul alates (millest); [sellise konstruktsiooni puhul tuleks tõlkida sõnaga „alates” – see on täpsem]

agreement kokkulepe; leping

allow 1 võimaldama; lubama [# permit]; 2 allow time aega andma

also samuti; ka [sõltuvalt lause rütmist ja rõhust]

amend muutma; the Directive has been amended by Directive ... direktiivi on muudetud direktiiviga .../{direktiivis ...}; as last amended by Directive ... viimati muudetud direktiiviga ...

amendments (to) (millegi) muudatused

and ja; ning; [„ja” peaks ühendama omavahel lähedasemaid objekte; vastet „ning” tuleks kasutada omavahel kaugemate objektide või rühmade ühendamiseks]; Articles 19 and 23 artiklid 19 ja 23; a Member State which does not ..., and in which ...liikmesriik, mis ei ..., ning kus ...

another 1 teine [kui on tegu isikuga]; to another Member State teisele liikmesriigile; 2 muu [kui on tegu eseme v nähtusega] another provision muu säte

any mis tahes; iga; ükski [eitavas]; {mingisugune} [eitavas]; [vastega „mis tahes” ei tohiks liialdada; võimalik on ka selle sõna otsetõlke ärajätmine]; in any way that mis tahes viisil, mis ... = viisil, mis ...; together with any proposals koos ettepanekutega; is not any ... ei ole ükski ...; in any event igal juhul; at any time [sõltuvalt kontekstist] 1 millal tahes; 2 alati

applicable (to) (mille suhtes) kohaldatav; rules applicable to Community production ühenduse toodangu suhtes kohaldatavad eeskirjad; [võib esineda olukordi, kus tuleb kasutada järgmist konstruktsiooni]: rules shall be applicable eeskirju kohaldatakse;directly applicable vahetult kohaldatav

application (mille)(mille suhtes) kohaldamine; facilitate harmonized application of this Directive hõlbustama käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamist

apply (to) 1 (mida)(mille suhtes) kohaldama; Member States shall apply these provisions to all transactions liikmesriigid kohaldavad neid sätteid kõikide tehingute suhtes; {(millele) kohaldama}; [see sõna tuleb tõlkida ingliskeelsest aktiivist eesti keele umbisikulisse tegumoodi]: the provisions of this Directive also apply to the... käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka ... suhtes; [kohaldamine on korduv tegevus, seepärast võib sageli esineda olukordi, kus tuleb kasutada osasihitist]: „kohaldab sätet”; {kohaldab sätte}; 2 (mida) rakendama; [mitte õigusaktide kohta]; apply such knowledge in practice selliseid teadmisi praktikas rakendama; 3 (mille kohta) kehtima; [selle vastega ei tohiks liialdada; kui silmas on peetud kohaldamist, ei tohiks seda kehtimisega segi ajada]; the same shall also apply to seesama kehtib ka (mille) kohta

appoint (as) (kelleks) määrama; appoint as an auxiliary abiliseks määrama; the chairman shall be appointed by the Committeeesimehe määrab komitee

appropriate 1 asjakohane; sobiv; vajalik; it would be appropriate (to) oleks asjakohane (mida teha); as appropriate vastavalt vajadusele; where appropriate kui (see) on asjakohane/vajalik; 2 [isiku puhul] asjaomane; the appropriate body asjaomane asutus

appropriately asjakohaselt

approve 1 kinnitama; 2 heaks kiitma; 3 tunnustama; each approved firm of auditors iga tunnustatud audiitorühing

area ala [„piirkond” ingliskeelne vaste on “region”]

arise (from) (millest) tulenema; costs arising from the conclusion of insurance contracts kindlustuslepingute sõlmimisest tulenevad kulud = kulud, mis tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest

arise (out of) (millest) tulenema; costs arising out of direct transactions otsetehingutest tulenevad kulud = kulud, mis tulenevad otsetehingutest

arrangement 1 korraldus, kord; arrangements for applying paragraph 1 korraldus lõike 1 kohaldamiseks/lõike 1 kohaldamise kord; 2 kokkulepe

as 1 nagu (on); vastavalt; as appropriate vastavalt vajadusele; as defined in Article 1 nagu on määratletud artiklis 1; vastavalt määratlusele artiklis 1; as required nõuetekohaselt; nagu nõutakse; as last amended by Directive ... viimati muudetud direktiiviga ...; 2 -na [tõlkida olevasse käändesse]; kui; company as a whole äriühing kui tervik; äriühing tervikuna; consider as [# consider]; 3 as ... as possible võimalikult ...; {nii ... kui võimalik}; as soon as possible võimalikult kiiresti, niipea kui võimalik; 4 as soon as ... niipea kui ... [kui sellele ei järgne algtekstis määrsõna]

attention tähelepanu; pay attention (to) (millele) tähelepanu pöörama

authorities asutused; {organid}; competent authorities pädevad asutused; regional and local authorities piirkondlikud ja kohalikud organid

authorization luba; {volitus}

authorize lubama; {volitama}; combination shall be authorized only under ühteliitmist lubatakse üksnes ... alusel

available kättesaadav; make available to the public üldsusele kättesaadavaks tegema

avoid vältima (mida)

basis põhi, alus; on the basis (of) (mille) põhjal, alusel; on the basis of the balance-sheet value bilansilise väärtuse põhjal/alusel

before enne; enne seda; {eelnevalt}; before the application of the provisions enne sätete kohaldamist = enne kui kohaldatakse sätted; before 1 January 1988 enne 1. jaanuari 1988

behalf: on behalf (of) (kelle) nimel; in its own name but on behalf of a third party omaenda nimel, kuid kolmanda isiku huvides

benefit(s) 1 kasu [eesti keeles ainsus]; hüve; for the benefit (of) (kelle/mille) kasuks; 2 hüvitis [vms]

body asutus; organisatsioon; organ; competent body pädev asutus; decision-making body otsuseid tegev organ; other bodies governed by public law teised avalik-õiguslikud organisatsioonid; European bodies Euroopa organisatsioonid

both 1 mõlemad, kumbki; both Parties mõlemad pooled, kumbki pool; 2 nii ... kui ka ...; both natural persons and firms nii füüsilised isikud kui ka ühingud

bring into force [# force]

by [kui see sõna esineb algtekstis passiivitarindis, tuleks vältida tõlkevaste „poolt” kasutamist]; laws adopted by Member Statesliikmesriikide vastuvõetud seadused; {liikmesriikide poolt vastuvõetud seadused}

can saama; [{võima} vaste inglise keeles on “may”]

care hoolitsemine; care should be taken that tuleks hoolitseda selle eest, et

carry out tegema; teostama; {sooritama}; {läbi viima}; [selle verbi otsetõlkimist võib ka üldse vältida]; carry out checkskontrollima; for the purpose of carrying out such audits selliseks auditeerimiseks

case: in the case (of) (mille) korral/puhul/juhul; in the case of insurance undertakings kindlustusettevõtete puhul; in such case(s) sellisel juhul; sel juhul [ka mitmuses sõna "cases" tuleks võimaluse korral tõlkida ainsusesse]: in exceptional caseserandjuhul

category liik; kategooria

certain teatav; {teatud}; certain items teatavad kirjed; certain types of company teatavat liiki äriühingud

check 1 (mida) kontrollima; 2 kontroll; kontrollimine; [har. ainsuses]

circumstances asjaolud; in exceptional circumstances erandlikel asjaoludel

class klass; liik

come within the scope of [# within]

Commissioner volinik

communicate edastama, teatama; the Member States shall communicate to the Commission ... liikmesriigid edastavad komisjonile (mille)

competence pädevus; {kompetents}; {kompetentsus}

competent pädev; {kompetentne}; competent authority pädev asutus

complete/completion välja kujundama/väljakujundamine; {lõpule viima}; completion of the internal market siseturu väljakujundamine

compliance (with) (mille) järgimine compliance with the requirements nõuete järgimine

comply (with) 1 (mida) järgima; laws necessary to comply with this Directive käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud seadused; 2 (millele) vastama; such laws comply with the rules of hygiene sellised seadused vastavad hügieeninormidele

concern käsitlema (mida); {(mida) puudutama}; {(millesse) puutuma}; Directive ... concerning ... direktiiv ..., mis käsitleb (mida); [concerning puhul on mõeldav kasutada ka vastet „(mille) kohta”]: Directive ... concerning ... direktiiv ... (mille) kohta

concerned asjaomane; {asjassepuutuv}; persons concerned asjaomased isikud

condition 1 tingimus; satisfy the conditions tingimustele vastama; fulfil the conditions tingimusi täitma; [teatavatel puhkudel võib nõuda täissihitist, nt: täidab tingimused; {täidab tingimusi}]; meet the conditions tingimustele vastama; 2 under the same conditions samades tingimustes; samadel tingimustel; in the conditions (of) (mille) tingimustes

conform (with/to) (millele) vastama; conform with a model näidisele vastama

conjunction: in conjunction (with) 1 koostöös (millega/kellega); in conjunction with the Committee koostöös komiteega; 2seoses; in conjunction with the matter seoses selle/kõnealuse küsimusega; 3 koostoimes; in conjunction with Article ...koostoimes artikliga ...

connection: in connection (with) seoses (millega); in this connection seoses sellega

consequently sellest tulenevalt

consider 1 ... (as) (millena) käsitlema; käsitlema kui (mida); {vaatlema}; {pidama}; that may be considered as ... seda võib käsitleda (millena) = seda võib käsitleda kui (mida); 2 kaaluma (mida); consider the possibility võimalust kaaluma; 3 arvestama

consideration: take into consideration arvesse võtma

consist (of) (millest) koosnema

consistent (with) (mille suhtes) järjepidev; consistent with the principles põhimõtete suhtes järjepidev

consistently (with) (mille suhtes) järjepidevalt

consult (with)(on) (kellega/millega) (mille suhtes) konsulteerima

consultative committee nõuandekomitee

contain 1 sisaldama (mida); 2 sisalduma (milles); rules contained in this Directive käesolevas direktiivis sisalduvad normid

context: in the context (of) (mille) kontekstis

contract leping; {kokkulepe}

cooperation koostöö; in cooperation with the European Parliament koostöös Euroopa Parlamendiga; establish a close cooperation between ... sisse seadma tiheda koostöö (kelle/mille) vahel

coordinate kooskõlastama; {koordineerima}

coordination kooskõlastamine; {koordineerimine}; pending further coordination kuni edasise kooskõlastamiseni; coordination measures kooskõlastusmeetmed

correspond (to) (millele) vastama; correspond to the descriptions given in the Annex vastama lisas esitatud kirjeldustele

corresponding vastav

could võiks; no sign which could indicate ... ühtegi märki, mis võiks viidata (millele)

country 1 riik; country of destination sihtriik; country of origin päritoluriik; third country kolmas riik; 2 maa

cover hõlmama (millega); hõlmama (milleski); [selle verbi tõlkimisel võib sageli vaja minna täissihitist]; reguleerima; covered by this Directive käesoleva direktiiviga reguleeritud; not covered by this Directive käesoleva direktiiviga reguleeritud = mida ei ole reguleeritud käesoleva direktiiviga

date kuupäev; {päev}; at that date sel kuupäeval; at the date (of) (mille) kuupäeval

day päev; {kuupäev}

deal (with) (mida) käsitlema; this Directive deals with käesolev direktiiv käsitleb (mida)

decide otsustama; decide by qualified majority otsustama kvalifitseeritud häälteenamusega

decision otsus; adopt a decision otsust vastu võtma; take a decision otsust tegema; {otsust langetama}

declare 1 (välja) kuulutama; 2 teatama; deklareerima; 3 tunnistama

deem (to be) (milleks) pidama; käsitama; such references shall be deemed to be references to Article 5 selliseid viiteid käsitatakse viidetena artiklile 5

define (mida) määratlema (milles); {määratlema (millega)}; {defineerima}; as defined in Article 1 nagu on määratletud artiklis 1; {vastavalt määratlusele artiklis 1}

definition määratlus; {definitsioon}; scope and definition [art pealkirjas] reguleerimisala ja mõisted

delay viivitus; without delay viivitamata

delete kehtetuks tunnistama; välja jätma

deliver 1 kohale toimetama; {tarnima}; 2 esitama; the Committee shall deliver its opinion komitee esitab oma arvamuse

depend (on) (millest) sõltuma; depending on the legislation of each Member State sõltuvalt iga liikmesriigi õigusaktidest

derogate (from) (millest) erandit tegema; (millest) kõrvale kalduma

derogation (from) erand (millest); {(mille) erand}; by way of derogation from erandina (millest); grant a derogation lubama erandit; in derogation from erandina (millest)

describe kirjeldama

description kirjeldus; correspond to the descriptions given in the Annex vastama lisas esitatud kirjeldustele

designate määrama; the official designated by the competent authority pädeva asutuse määratud/määratav ametnik = ametnik, kelle on määranud/määrab pädev asutus

destination sihtkoht; country of destination sihtriik

detail: in detail üksikasjalikult

detailed üksikasjalik; detailed rules üksikasjalikud eeskirjad/reeglid

determination kindlaksmääramine; määramine

determine (by) (kindlaks) määrama (millega); {määratlema}

differ (from) (millest) erinema; {(millest) erinev olema}

different 1 [tähenduses „teistsugune”] erinev; teistsugune; rules may be different eeskirjad/reeglid võivad olla erinevad = eeskirjad/reeglid võivad erineda; 2 [tähenduses „mitmesugused”] eri; {erinev}; different countries eri riigid

direct otsene; direct or indirect otsene või kaudne

directly otseselt, vahetult; directly or indirectly otseselt või kaudselt; [eelmise sõnapaari säilitamise huvides tuleks nende koos esinemise korral vältida vastet {otse}; muidu on võimalik ka vaste „otse” kasutamine]; directly applicable vahetult kohaldatav

discuss arutama

discussion arutelu

disposal: at one’s disposal (kelle/mille) käsutuses

dispose 1 dispose of (mida) võõrandama; 2 dispose käsutama

draft (mille) eelnõu; draft Regulation määruse eelnõu; draft of measures to be adopted vastuvõtmisele tulevate meetmete eelnõu

draw up koostama

due 1 asjakohane; põhjendatav; (nõuete)kohane; take due account (of) (mida) kohaselt arvesse võtma; 2 (mille) tõttu; due to the fact that seetõttu, et

duly nõuetekohaselt; duly approved annual accounts nõuetekohaselt kinnitatud raamatupidamisaruanded

during (mille) jooksul; {mille ajal}; during the year aasta jooksul; during the time when ajal, mil

effect 1 effect (on) mõju (millele); have an effect (on) (millele) mõju avaldama; 2 to this effect sel eesmärgil; 3 [harvem] jõustama; put into effect jõustama

either kumbki; either of the parties kumbki pool(test)

either ... or ... kas ... või ...; either in the balance sheet or in the notes on the accounts bilansis või raamatupidamisaruannete lisades

encourage julgustama, kaasa aitama, ergutama {õhutama}

end: to this/that end sel eesmärgil; selleks et; [võib tõlkida ka saavasse käändesse]

ensure tagama; [NB! võib nõuda täissihitist, nt: „tagada täitmine”; {tagada täitmist}]; in order to ensure that tagamaks, et = et tagada (mis/mida); Member States shall ensure that liikmesriigid tagavad, et

entitled: the Member States are entitled to liikmesriikidel on õigus (mida teha); [# right]

entrust (with): the Commission should be entrusted with the task of adopting certain measures komisjonile tuleks anda ülesanne võtta teatavad meetmed

envisage ette nägema; kavandama

equivalent (to) (millega) võrdväärne; (millega) samaväärne

establish 1 kehtestama (mida) (mille kohta); the tolerances shall be established in accordance with piirnormid kehtestatakse kooskõlas (millega); 2 asutama; Treaty establishing ... ... asutamisleping; 3 rajama; 4 sisse seadma; establish a close cooperation between seadma sisse tiheda koostöö (kelle) vahel

establishment 1 kehtestamine; 2 asutamine; 3 rajamine; progressive establishment of the internal market siseturu järkjärguline rajamine; 4 sisseseadmine; 5 asutis

every iga; every five years iga viie aasta järel

examination 1 läbivaatamine; {läbivaatus}; 2 kontroll(imine)

examine 1 läbi vaatama; 2 kontrollima

except 1 välja arvatud [lühendit {v.a} üldiselt ei kasutata]; 2 kui ... ei ...; except where this Directive provides otherwise kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti

exception 1 erand; as an exception erandina; 2 with the exception of välja arvatud (mis); [lühendit {v.a} üldiselt ei tarvitata];

exceptional erand-; erandlik; in exceptional circumstances erandlikel asjaoludel; in exceptional cases erandjuhul

exclude (from) (millest) välja jätma; are excluded from the scope of this Directive jäetakse käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja

exclusively ainult, eranditult; exclusively reserved for local consumption reserveeritud ainult kohalikuks tarbimiseks

exempt (from) (millest) vabastama

experience kogemused [tõlgitakse mitmusesse]; experience gained saadud kogemused

expressly otseselt; save as otherwise expressly provided in this Directive kui käesolevas direktiivis ei ole otseselt sätestatud teisiti

extent: to the extent määral; {ulatuses}; Member States may specify the extent to which liikmesriigid võivad piiritleda, millisel määral

facilitate (mida) hõlbustama; facilitate harmonized application of this Directive hõlbustama käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamist

fact; fakt; tõsiasi; asjaolu; due to the fact that seetõttu, et

far: in so far as [# insofar as]

field valdkond; {ala}; in the field of (mille) valdkonnas

find leidma; that are found unfit for mis leitakse olevat kõlbmatud (milleks/mille jaoks); find that leidma, et

follow 1 järgnema; as follows järgmiselt; 2 järgima; kinni pidama; rules to be followed eeskirjad, millest tuleb kinni pidada;these rules must be followed nendest eeskirjadest tuleb kinni pidada

following 1 järgmine; {järgnev}; in the following manner järgmisel viisil; 2 pärast (midagi); following a test that pärast testi, mis

force: bring into force jõustama; Member States shall bring into force ... liikmesriigid jõustavad (mille); [nõuab enamasti täissihitist; osasihitist võib kasutada siis, kui on mõeldud ebaselge sätete hulga või seni otsustamata sätete jõustamist]; enter into force jõustuma; in force jõus

force majeure vääramatu jõud

form 1 vorm; legal form õiguslik vorm; 2 kuju; in the form of (mille) kujul

forthwith viivitamata; kohe; shall forthwith inform the Commission thereof teatab sellest viivitamata komisjonile [vaste valida sõltuvalt lausest ja kontekstist]

framework 1 raamistik; in the framework (of) (mille) raames; (millega) seoses; 2 raam-; framework conventionraamkonventsioon

from ... to ... 1 alates (millest) kuni (milleni) [kui ajaliselt on kindlalt määratud]; from one year to another ühest aastast teise; 2[kui on tegu näiteks numbritega; sellisel puhul ei ole sõna “kuni” kasutamine asjakohane ] ...–...; from Article 1 to Article 3 artiklid 1–3

from: within three months from kolme kuu jooksul alates (millest)

fulfil täitma; fulfil the conditions tingimusi täitma; tingimused täitma; [võib nõuda täissihitist]

full täielik; in full or in part täielikult või osaliselt; {täiesti}

function ülesanne; {funktsioon}

further 1 edasine; further examinations edasine kontroll; 2 edasi; develop further edasi arendama; 3 further details/particularstäpsemad üksikasjad/andmed

furthermore peale selle; lisaks sellele

give andma; [mõnikord tuleks selle sõna otsetõlkimist vältida] descriptions given in the Annex I I lisas esitatud kirjeldused; {I lisas antud kirjeldused}

given arvestades; given the specific nature of arvestades (mille) eripära

govern reguleerima; in the field governed by this Directive käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas

grant 1 andma; tagama; grant an additional period lisaaega andma; [selle verbi otsest tõlkimist võib üldiselt ka vältida]: grant the approval heaks kiitma; tunnustama; 2 lubama; grant a derogation lubama erandit

guarantee 1 (mida) tagama; tagama, et; garanteerima 2 tagatis; garantii; offer guarantees tagatisi andma

hand: on the one hand ... on the other hand ühelt poolt ... teiselt poolt ...; {teisalt}

harmonize 1 ühtlustama; harmonize the qualification ühtlustama kvalifikatsiooni; introduce harmonized rules ühtlustatud norme kehtestama; 2 harmoneerima; Harmonized System harmoneeritud süsteem

have to [tõlkes kasutada vastet „tuleb” või „peab”]; the information has to be submitted to the Commission teave tuleb esitada komisjonile

hereby käesolevaga; Article 27 is hereby amended as follows käesolevaga muudetakse artiklit 27 järgmiselt

herein käesolevas (dokumendi nimetus seesütlevas käändes)

hereinafter edaspidi; hereinafter (referred to as) “...” edaspidi „...”; hereinafter called “...” edaspidi „...”

however siiski; [tuleks vältida selle sõna kasutamist tõlkelause alguses, ehkki ingliskeelsed tekstid algavad sageli sõnaga“however”]: However, the Member States must have the opportunity to ... Liikmesriikidel peab siiski olema võimalus ...

if kui; [üksnes vajaduse korral võib kasutada vastet “juhul, kui”; “when” vaste on kas „kui” või „siis, kui”]

immediately kohe; viivitamata [vaste valida sõltuvalt kontekstist]

implement rakendama (mille/mida) [kui on silmas peetud õigusakti rakendamist, tuleb kasutada täissihitist]

implementation (mille) rakendamine

important tähtis; [seda kasutust tuleks eelistada vastele {oluline}, et olla järjepidev sõnapaari “substantial” (oluline) ja “important”(tähtis) tõlkimisel]

impose kehtestama; conditions imposed in Article 19 artikliga 19 kehtestatud tingimused; {artiklis 19 kehtestatud...}

improve parandama; täiustama; tõhustama; improve conditions parandama tingimusi

include 1 sisaldama, sisalduma; this Directive must also include provisions which käesolev direktiiv peab samuti sisaldama sätteid, mis; the list may include only countries which nimekiri võib sisaldada üksnes riike, mis ...; 2 {hõlmama};

including sealhulgas; {kaasa arvatud}

incorporate (in) (millesse) inkorporeerima

indicate 1 osutama; indicated above eespool osutatud; 2 (millele) viitama; no sign which could indicate ühtegi märki, mis võiks viidata; indicate the number of ... viitama ... numbrile; 3 [vaste {näitama} kasutamist tuleks üldjuhul vältida]

inform (of) (millest) teatama; (mille kohta) teatama; shall inform the Commission thereof teatab sellest komisjonile; {(keda)(mille kohta) teavitama}

information (on/about) teave

initiative: on one’s own initiative omal algatusel

insofar as [võib esineda ka kujul in so far as] kuivõrd; insofar as it is not intended for kuivõrd see ei ole ette nähtud (milleks/mille jaoks); in so far as necessary vajalikul määral; {vajalikus ulatuses}

institution institutsioon; asutus; asutis

intend 1 kavatsema; Member States which intend to make use of liikmesriigid, kes kavatsevad kasutada; 2 intended (for) ette nähtud (mille/kelle jaoks/milleks); {mõeldud (millele)}; intended to lead to changes in ette nähtud selleks, et (mis) muutuks

intention (of) kavatsus (mida teha)

inter alia muu hulgas; {inter alia}

interest huvi; in the interests (of) (kelle/mille) huvides

intra-Community ühendusesisene; intra-Community trade ühendusesisene kaubandus

introduce 1 sisse seadma; 2 kehtestama (mida) (mille kohta); introduce harmonized rules ühtlustatud norme kehtestama; 3 [NB! sellel mõistel võib vastavalt kontekstile olla ka mitmeid muid tähendusi]

jurisdiction 1 pädevus; kohtualluvus fall within the jurisdiction (of) (kelle) pädevuses olema; 2 jurisdiktsioon subject to the jurisdiction of the Member States liikmesriikide jurisdiktsioonile alluv

last viimane; the last five years viimased viis aastat; as last amended by Directive ... viimati muudetud direktiiviga ...

later: no(t) later than hiljemalt

latest hiliseim; viimane; at the latest hiljemalt; latest amendments viimased muudatused

latter: the latter [kui on tegemist pikema loeteluga, kasutada vastet „viimane”; kahest elemendist koosneva loetelu puhul tuleks seda vastet vältida ning proovida tõlkida vastega „see” vms]

law(s) 1 seadus(ed); laws, regulations and administrative provisions õigusnormid; under the law seaduse alusel; national laws siseriiklikud seadused; law and practice seadus ja tava; 2 õigus; the Community law ühenduse õigus; national lawsiseriiklik õigus

lay down sätestama (milles); (mida) ette nägema (millegagi); kehtestama [kui seejuures viidatakse muule olemasolevale normile või õigusaktile, tuleb kasutada täisminevikku, mitte olevikku: direktiivis 78/660/EMÜ on sätestatud; {direktiivis 78/660/EMÜ sätestatakse}]; lay down rules eeskirju kehtestama; lay down in directives direktiivides sätestama; direktiividega ette nägema

least: at least vähemalt; at least four years vähemalt neli aastat; satisfy at least the conditions laid down in Article 3 vastama vähemalt artiklis 3 sätestatud tingimustele = vastama vähemalt tingimustele, mis on sätestatud artiklis 3

legal 1 õiguslik; legal status õiguslik seisund; legal form õiguslik vorm; 2 juriidiline; 3 seaduslik

legislation õigusaktid; [{seadusandlus} on protsess, mitte tulemus]; national legislation siseriiklikud õigusaktid

less vähem; alla; no less than four members vähemalt neli liiget; {mitte alla nelja liikme}

level 1 tase; 2 tasand; at (the) Community level ühenduse tasandil

light: in the light (of) (mida) silmas pidades = silmas pidades, et...; in the light of the aims of (mille) eesmärke silmas pidades

likely 1 tõenäoline; 2 tõenäoliselt

limit 1 piirang; exceed the limits piiranguid ületama; 2 piir; maximum limit ülempiir

line: in line with (millega) kooskõlas; in line with the intention of covering ... kooskõlas kavatsusega hõlmata (mis)

list (of) nimekiri (mille kohta) = (mille) nimekiri; {loend}; list of third countries kolmandate riikide nimekiri; list of third countries or parts of third countries from which nimekiri kolmandate riikide või nende osade kohta, kust; list provided for in Article 3 artiklis 3 sätestatud nimekiri

list loetlema; countries listed in the Annex lisas loetletud riigid

long: as long as niikaua kui; when it is no longer possible to kui ei ole enam võimalik

majority häälteenamus; by qualified majority kvalifitseeritud häälteenamusega; {kvalifitseeritud häälteenamuse alusel}; by simple majority lihthäälteenamusega; {lihthäälteenamuse alusel}

management committee korralduskomitee

manner viis; laad

many palju; in many countries paljudes riikides

material oluline; [NB! enamasti ei tähenda see sõna „materiaalset” ehk „ainelist”]

matter küsimus; {probleem}; urgency of the matter küsimuse kiireloomulisus; refer a matter to the Committee küsimust komiteele suunama

may võima; [selle sõna tõlkimisel ei tohiks kasutada sõna „saama”, millele inglise keeles vastab “can/be able to”]; Member States may provide that liikmesriigid võivad ette näha, et; the products may be marketed only if tooteid võib turustada üksnes juhul, kui...; may also be determined võib samuti kindlaks määrata {võidakse samuti kindlaks määrata}; use may be made of methodsvõib kasutada meetodeid

mean tähendama; ... means ... (mis) tähendab (mida)

meaning tähendus; within the meaning (of) määratletud tähenduses

measures meetmed; adopt measures meetmeid (vastu) võtma; coordination measures kooskõlastusmeetmed; implementing measures (for) (mille) rakendusmeetmed; protective measures kaitsemeetmed; safeguard measures kaitsemeetmed; special measures erimeetmed; take measures meetmeid võtma; transitional measures üleminekumeetmed

meet 1 kokku tulema; the Parliament shall meet parlament tuleb kokku; Member States meeting in the Council nõukogus kokku tulevad liikmesriigid; 2 vastama; meet the requirements nõuetele vastama; meet the conditions tingimustele vastama

member liige

Member State liikmesriik

mention nimetama; mentioned above eespool nimetatud

method 1 viis; in any method mis tahes viisil; 2 meetod [kui on tegu teatava kindla meetodiga]; method for (mille) meetod = meetod (milleks/mille jaoks)

modification muudatus

modify muutma

more rohkem; üle; {enam}; no more than four members mitte rohkem kui neli liiget; mitte üle nelja liikme; one or more üks või mitu; one or several üks või mitu; two or more kaks või rohkem

moreover peale selle, lisaks sellele; [sageli lause alguses]

must [väljendab kategoorilist käsku; tõlgitakse eesti keelde vastega „peab” või „tuleb”; Member States must follow liikmesriigid peavad järgima (mida); these rules must be followed nendest eeskirjadest tuleb kinni pidada

must not ei tohi; [väljendab kategoorilist keeldu]

mutatis mutandis mutatis mutandis [jäetakse tõlkimisel ladinakeelseks ja kursiivi ning tähendab „tehes vajalikud muudatused”]

name nimi [isikute, riikide, asutuste, ühingute, organisatsioonide, linnade, tänavate, jõgede, mägede jms puhul]; nimetus [muudel puhkudel]

name: in the name (of) (kelle) nimel; in its own name but on behalf of a third party omaenda nimel, kuid kolmanda isiku huvides

national riigi; siseriiklik; riiklik; national law siseriiklik õigus; national legislation siseriiklikud õigusaktid; national rulessiseriiklikud eeskirjad; competent national authority pädev riigiasutus; national currency riigi vääring

nature laad; {olemus}; {iseloom}; particular nature eripära

necessary [seda sõna on võimalik tõlkida mitme konstruktsiooni abil vastavalt olukorrale] vajalik; vaja olema; it seems necessary to tundub, et on vaja (mida teha); {tundub olevat vajalik (mida teha)}; it is necessary to provide the user ... kasutajale on vaja anda (mida); it is also necessary that the items be determined precisely on samuti vaja, et kirjed määrataks täpselt kindlaks; if necessary vajaduse korral; {kui vaja}; provisions necessary to comply (with) (mille) järgimiseks vajalikud sätted;necessary to mida on vaja, et (mida teha); (milleks) vajalik; in so far as necessary vajalikul määral; {vajalikus ulatuses}

need 1 vajama; tarvitsema; need not be applied ei ole vaja kohaldada; 2 vajadus; in case of need vajaduse korral; {kui vaja}; if need be vajaduse korral; {kui vaja}

nevertheless sellest olenemata; {sellele vaatamata}; who have nevertheless the same qualifications kellel on sellest olenemata sama kvalifikatsioon

none of ükski [väljendab eitavat]; none of the persons referred to in Article 1 ükski artiklis 1 viidatud isik{utest} (ei)

notify (of) (kellele/millele) teatama (millest/mille kohta); (mida) teatavaks tegema [kui pole öeldud, kellele]; as soon as this Directive has been notified niipea kui käesolev direktiiv on teatavaks tehtud; notify the Commission thereof komisjonile sellest teatama

notwithstanding olenemata (millest), hoolimata; {vaatamata (millele)} notwithstanding Article 5 olenemata artiklist 5

one üks; one or more üks või mitu; one or several üks või mitu; on the one hand ühelt poolt

only üksnes; {ainult}

opinion arvamus; in the opinion of (kelle/mille) arvates

optional mittekohustuslik

or 1 või; 2 ja [eesti keeles on „või” eristav-välistav ning „ja” ühendav sidesõna: seepärast võib esineda olukordi, kus „or” tuleks tõlkida vastega „ja” (kui kumbki võimalus ei välista teist)]

order: in order to selleks et [lause alguses]; ..., et [lause keskel]

origin päritolu; country of origin päritoluriik

original 1 algne; 2 originaal; originaalkuju; in the original originaalkujul

originate (from) (kust) pärit olema; {(kust) pärinema}

other 1 muu(d) [eriti esemete v nähtuste puhul]; other provisions muud sätted; 2 teine/teised [eriti isikute puhul]; other countriesteised riigid; on the other hand teiselt poolt; {teisalt}; 3 other than ... peale (mille); [võimalikud, kuid vähem eelistatavad on] mis ei ole ...; välja arvatud [lühendit v.a tuleks üldiselt vältida]

otherwise teisiti; except where this Directive provides otherwise kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti

over jooksul; over the last five years viimase viie aasta jooksul

part osa; in part osaliselt; part of (mille) osa; {osa (millest)}; [kuigi:] the ecu has lost part of its value eküü on kaotanud osa oma väärtusest; at least a part of the examination vähemalt osa (kõnealusest) läbivaatamisest

particular 1 eriline; particular nature eripära; 2 teatav; in a particular Member State teatavas liikmesriigis; 3 particularsüksikasjad; andmed; 4 in particular eelkõige, eriti

party pool; {osapool}; third party kolmas isik

pending kuni; seni, kui; pending further coordination kuni edasise kooskõlastamiseni; pending the entry into force of Community provisions seni, kui jõustuvad ühenduse sätted = kuni ühenduse sätete jõustumiseni = kuni ühenduse sätted jõustuvad

period aeg; {periood}; an additional period lisaaeg; transitional period üleminekuaeg

permit lubama (mille tegemist); lubama (et tehakse); the Member States may permit the disclosure of liikmesriigid võivad lubada (mille) avaldamist = liikmesriigid võivad lubada, et avaldatakse (mis)

policy [tegu on tõlkeprobleemiga, mille lahendamisel tuleks lähtuda üksikjuhust ja kontekstist. Tihti on olukordi, kus tuleks vältida vastet {poliitika} (eriti kui algtekstis on see termin mitmuses) ning proovida asendada see vastega „põhimõtted”. Võimalikud on ka vasted „strateegia” ja „taktika”]; accounting policies arvestuspõhimõtted

position seisund; positsioon; occupies a very important position on väga tähtsal positsioonil

possibility (to) võimalus (mida teha); (mille) võimalus

possible võimalik; as ... as possible võimalikult ...; {nii ... kui võimalik}; as soon as possible niipea kui võimalik; when it is no longer possible to kui ei ole enam võimalik

power 1 võim [üldtähenduses]; 2 power(s) (to) volitused (mida teha); {volitused (milleks)}; give powers to approve ... andma volitused tunnustada (mida); {andma volitused (millegi) tunnustamiseks}

practically sisuliselt; in practically all Member States sisuliselt kõikides liikmesriikides

practice praktika; tava; in practice praktikas; apply in practice praktikas rakendama; law and practice seadus ja tava

preceding eelnenud; eelnev; for the preceding year eelnenud aasta kohta; [kronoloogilisele järjestusele viitamisel ei sobi vaste{eelnev}; muudel juhtudel kasutatakse vastet „eelnev”]: the preceding item eelnev kirje

prejudice: without prejudice to ilma et see piiraks (mille) kohaldamist [silmas on peetud õigusakti või normi kohaldamist; vastet kasutada kas lõigu alguses või lõpus, eraldades selle fraasi semikooloniga, nii et teksti mõte jääks võimalikult selgeks]; to facilitate ... without prejudice to Articles 169 and 170 hõlbustada (mida), ilma et see piiraks artiklite 169 ja 170 kohaldamist

prescribe (mida) ette nägema (millega); {sätestama (milleski)}; Member States shall prescribe that liikmesriigid näevad ette, et;rules prescribed in this Article käesoleva artikliga ettenähtud reeglid

previous eelnenud; in previous years eelnenud aastatel; [kronoloogilisele järjestusele viitamisel ei sobi vaste {eelnev}; muudel juhtudel kasutatakse vastet „eelnev”]: the previous item eelnev kirje; [# preceding]

prima facie esmapilgul; {prima facie}

principle põhimõte; {printsiip}; in principle põhimõtteliselt

procedure menetlus; kord; the procedure referred to in Article 189b artiklis 189b sätestatud menetlus; procedure (for)menetlus (milleks); (mille) menetlus

progressive 1 järkjärguline; {edenev}; progressive establishment of the internal market siseturu järkjärguline rajamine; 2progressiivne [harvem]

proposal (on/for) ettepanek (mille kohta); on a proposal from the Commission komisjoni ettepaneku põhjal

propose ettepanekut tegema (mille kohta)

provide 1 sätestama (milles); [kui seejuures viidatakse mõnele muule olemasolevale normile või õigusaktile, tuleb kasutada täisminevikku, mitte olevikku: direktiivis 78/660/EMÜ on sätestatud; {direktiivis 78/660/EMÜ sätestatakse}]; except where this Directive provides otherwise kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti; 2 ... (for) (mida) ette nägema (millega); Member States may provide that the provisions shall not apply until... liikmesriigid võivad ette näha, et (kõnealuseid) sätteid ei kohaldata kuni (milleni); where the Member State so provides kui (asjaomane) liikmesriik nii/selle ette näeb; derogations are not provided for erandeid ei ole ette nähtud; 3 provided that tingimusel et; {kui}; {eeldusel et}; [see sõna võib esineda ka kujul “provided”];provided such forms comply (with) tingimusel et sellised vormid vastavad (millele); 4 provide services teenuseid osutama; 5andma

provision 1 säte; norm; administrative provisions haldusnormid; common provisions ühissätted; final provisions lõppsätted;general provisions üldsätted; transitional provisions üleminekusätted; 2 eraldis; provision for risks riskieraldis; 3 provision of services teenuste osutamine

public 1 riigi-; {riiklik}; avalik; üldine; 2 the public üldsus; avalikkus; {rahvas}; make available to the public üldsusele kättesaadavaks tegema

purpose 1 eesmärk; 2 for (the) purpose(s) (of) (mille) eesmärgil; eesmärgiga (mida teha); selleks et [lause alguses]; ..., et [lause keskel]; [võib tõlkida ka saava käände abil]; for purposes of comparability võrreldavuse eesmärgil; for the same purpose(sel)samal eesmärgil; for the purpose of auditing of the documents referred to in this Directive käesolevas direktiivis viidatud dokumentide auditeerimiseks = (selleks) et auditeerida käesolevas direktiivis viidatud dokumente; for the sole purpose (of)üksnes selleks, et (mida teha) = üksnes eesmärgiga (mida teha); 3 for the purposes (of) (mille) kohaldamisel; [esineb harilikult koos viitega õigusaktile või sättele]

pursuant (to) vastavalt (millele); pursuant to Article 26 vastavalt artiklile 26; artikli 26 kohaselt

reasonable mõistlik

reasonably mõistlikult

recognize 1 tunnustama; 2 registreerima

refer (to) 1 (millele) viitama; osutama; märkima; the bodies referred to in Article 18 artiklis 18 märgitud asutused; 2(millele/kellele) suunama; refer a matter to the Committee küsimust komiteele suunama

reference (to) 1 viide (millele); such references shall be deemed to be references to Article 5 selliseid viiteid käsitatakse viidetena artiklile 5; reference should be made to tuleks viidata millelegi; 2 (millele/kellele) suunamine

regard 1 regard (as) (mida) (millena) käsitlema; {käsitlema (mida) kui (mida)}; {(mida)(milleks) pidama}; the following shall not be regarded as meat products: ... lihatoodetena ei käsitleta: ... ; {lihatoodeteks ei peeta: ...}; 2 as regards (mille) suhtes; (mille) puhul; as regards the profit and loss account kasumiaruande puhul; 3 having regard to võttes arvesse (mida); having regard to the proposal from the Commission võttes arvesse komisjoni ettepanekut; 4 with regard to (mille) suhtes; with regard to the date on which kuupäeva suhtes, mil ... = (mille) kuupäeva suhtes

region piirkond [“area” tõlgitakse sõnaga „ala”]

regulate (mida) (millega) reguleerima; will be specifically regulated by Directives reguleeritakse konkreetselt direktiividega

regulation 1 määrus; laws, regulations and administrative provisions õigusnormid; [kui see termin esineb ühes konstruktsioonis sõnaga “laws”, on tõenäoliselt silmas peetud määrusi]; Commission Regulation komisjoni määrus; 2 eeskiri; eeskirjad [sõltuvalt kontekstist tõlgitakse eesti keeles ainsusesse või mitmusesse; ühele dokumendile viitamise korral tuleb kasutada ainsust]

relate (to) [tõlkes kasutada fraasi „mis on seotud” või sõna „seotud”]; where these provisions relate (to) kui need sätted on seotud (millega)

relating (to) [tõlkes kasutada fraasi „mis on seotud” või sõna „seotud”]; laws relating (to) seadused, mis on seotud (millega) = (millega) seotud seadused

relevant asjakohane; relevant regulation asjakohane eeskiri/määrus

remove kõrvaldama; {eemaldama}; disparities should be removed lahknevused tuleks kõrvaldada

repeal tühistama; kehtetuks tunnistama

replace asendama

report (on) 1 aruanne (mille kohta); a report on experience gained ... aruanne ... saadud kogemuste kohta; [konstruktsiooni{aruanne, mis käsitleb ...} tuleks kasutada üksnes pikemate ja ebamugavamate konstruktsioonide tõlkimiseks]; 2 (mille kohta) aru andma; (mille kohta) aruandeid esitama; 3 ettekanne

request 1 taotlus; {nõue}; [erandjuhul võib vaja minna vastet {nõudmine}]; at the request (of) (kelle/mille) taotluse korral; {kelle/mille taotlusel}]; upon request taotluse korral; 2 (mida) taotlema

require 1 nõudma (et tehtaks); nõudma (mille tegemist; midagi) [kui esineb konstruktsioon (Member States) may require or permit that [jms] võib kasutada fraasi „liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et (mida tehakse)”]; as required nagu on nõutud; nagu nõutakse; required by Directive ... direktiiviga ... nõutavad {direktiivis ... nõutavad}; [võimalik on ka: „mida nõutakse ... direktiivis” vms]; which requires a decision to be taken mis nõuab otsuse tegemist

requirement nõue; meet the requirements nõuetele vastama

respect: in respect (of) (mille) suhtes; with respect to (mille) suhtes

respectively vastavalt; Chapter VIII or Chapter IX respectively vastavalt VIII või IX peatükk

restrict piirama

restriction piirang

result 1 result (from) (millest) tulenema; benefits resulting from a claim nõudest tulenev kasu; 2 tulemus; as a result (of) (mille) tulemusel; {tulemusena}

review läbi vaatama; the provisions will have to be reviewed sätted tuleb läbi vaadata

right õigus; right (to) õigus (mida teha) [selle väljendi puhul tuleks vältida vastet {õigus (millele)}; ettevaatlik tuleks olla vormiga„(mille) õigus”]

risks risk [eesti keeles ainsusesse]

rules (on/for) (mille) eekirjad; eeskirjad (mille kohta v mille jaoks); (mille) eeskirjad; eeskirjad (mille kohta); reeglid; normid;general rules üldeeskirjad; {üldreeglid}; detailed rules üksikasjalikud eeskirjad; rules applicable to Community productionühenduse toodangu suhtes kohaldatavad eeskirjad; rules to be followed eeskirjad, mida tuleb järgida = eeskirjad, millest tuleb kinni pidada; rules of procedure kodukord; töökord; menetluskord [olenevalt kontekstist]

safeguard kaitsma; safeguard measures kaitsemeetmed

said: the said mainitud; the said amounts mainitud summad

sake: for the sake (of) (mille) nimel

same: the same sama; seesama [sobivas käändes]; the same ... as ... sama ... kui (mis); [vastet „seesama” tuleks kasutada eriti siis, kui viidatav võrdlusobjekt asub näiteks eelmises lõigus v tekstiosas]; at the same time (as) samal ajal (, kui)

satisfy 1 vastama; satisfy the conditions tingimustele vastama; 2 veenduma

save välja arvatud; [lühendit {v.a} üldiselt ei kasutata]; save as otherwise expressly provided in this Directive kui käesolevas direktiivis ei ole otseselt sätestatud teisiti

scope 1 reguleerimisala; fall within the scope of this Directive käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääma; 2 ulatus

seem tunduma; {näima}; it seems necessary to tundub olevat vajalik (mida teha) = tundub, et on vaja (mida teha)

separate eraldi; separate standards eraldi standardid

separately (from) (millest) eraldi; must be disclosed separately tuleb avaldada eraldi

set määrama; set a deadline tähtpäeva määrama

set out sätestama (milles); conditions set out in the Annex lisas sätestatud tingimused

set up asutama; the contact committee set up pursuant to this Directive vastavalt käesolevale direktiivile asutatud/asutatav kontaktkomitee

several mitu

shall [tõlgitakse kindlas kõneviisis – käskivale viitab ingliskeelne sõna “must”)]; the Member States shall follow liikmesriigid järgivad (mida); Member States shall ensure that liikmesriigid tagavad, et

shall not [tõlgitakse kindla kõneviisi eitavas]; this Directive shall not apply to käesolevat direktiivi ei kohaldata (mille suhtes); {käesolevat direktiivi ei tohi kohaldada ...}

should peaks; tuleks; the Member States should declare liikmesriigid peaksid deklareerima; should be declared tuleks deklareerida

should not ei tohiks; {ei tuleks}

significant oluline; {märkimisväärne}; unless it is significant within the meaning of Article 1 kui see ei ole artikli 1 tähenduses oluline

similar 1 samasugune; samalaadne [sõltuvalt kontekstist]; {sarnane}; 2 similar (to) (millega/mille) sarnane

since alates (millest); {(millest) saadik}

single 1 ühtne; the Single European Act ühtne Euroopa akt; 2 üks; üksainus [sõltuvalt kontekstist]

situated: be situated asuma; {paiknema}

so nii; selliselt [võimalik on kasutada ka muid vasteid]; where the Member State so provides kui (asjaomane) liikmesriik nii/seda/selle ette näeb

sole: for the sole purpose (of) üksnes selleks, et (mida teha)

special eriline; eri-; special authorization eriluba; special measures erimeetmed

specific [tõlkeprobleem; kindel lahendus puudub]; {spetsiifiline}; konkreetne; {eriline}; {eri-}; the specific nature of ... eripära;specific conditions konkreetsed tingimused; specific characteristics erijooned; information specific to the market turgu iseloomustav teave

specify piiritlema; täpsustama; nimetama; kindlaks määrama; the names specified in the Annex lisas piiritletud nimed

stage 1 etapp; {aste}; at all stages of production kõikidel tootmisetappidel; 2 tasand; at all stages of government kõikidel valitsustasanditel

state 1 sedastama; 2 [õigusaktis] (mida) sätestama (milles)

State riik

status staatus; seisund; legal status õiguslik seisund

subject (to) 1 vastavalt (millele); the provisions shall apply subject to Article 24 of this Directive sätteid kohaldatakse vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 24; are subject to checks tuleb kontrollida; the enterprises must be the subject of registrationettevõtted tuleb registreerida; 2 [konstruktsioonid, mille puhul tuleks tõlkes kasutada:] kehtestama; kehtima; make the trade subject to the requirements kehtestama kaubanduse kohta nõuded; subject the trade to the requirements kehtestama kaubanduse kohta nõuded; products subject to Directive ... tooted, mille kohta kehtib direktiiv ... 3 [kui “subject to” esineb lause või lõigu alguses:] arvestades; kui (artiklist) … ei tulene teisiti

subsequent edasine; {hilisem}; pending subsequent coordination kuni edasise kooskõlastamiseni

substantial oluline; [seda kasutust tuleks eelistada sõnale {tähtis}, et olla järjepidev sõnapaari “substantial” (oluline) ja “important” (tähtis) tõlkimisel]

such 1 selline [eelistatav vaste]; [võimalik on kasutada ka vastet] see; where such activity is significant kui selline tegevus on oluline = kui see tegevus on oluline; 2 in such a way that ... nii, et ...; selliselt, et ...; [mõeldav on otsetõlke ärajätmine]: in such a way which viisil, mis ...]; in such a way as to facilitate viisil, mis hõlbustab; until such time as the decision has been taken (kuni) ajani, mil otsus on tehtud; seni, kui otsus on tehtud; (kuni) otsuse tegemiseni

sufficient piisav; {küllaldane}

supervise ; (mille) järelevalvet teostama; kontrollima; supervised by the competent authority kuulub pädeva asutuse järelevalve alla

supervision (of/on) järelevalve (mille üle); (mille) järelevalve; supervision of the establishments järelevalve asutuste üle; under the supervision järelevalve all

supplement (mida) täiendama (millega); the Directive has been supplemented by Directive... direktiivi on täiendatud direktiiviga ...

supply 1 hankima, tarnima; 2 varustama; 3 pakkuma; 4 tarnimine; 5 pakkumine

take into account arvesse võtma, arvestama

task (of) ülesanne (mida teha); the task of adopting certain measures ülesanne võtta teatavad meetmed

territory territoorium; in/on the territory territooriumil; within the territory territooriumi piires; territory in which territoorium, kus; {territooriumil, millel}

that see [arvestades, et inglise keeles on sõnadel “this” ja “that” erisugune tähendus, tuleks tõlkimisel jälgida, et nende asesõnade mõte jääks samaks: that directive ei ole {käesolev direktiiv}, vaid direktiiv, millele eeldatavasti on juba eespool viidatud – sobiv tõlge oleks „kõnealune/kõnesolev direktiiv”; vaste {see direktiiv} oleks samuti eksitav]

the [määrava artikli võib jätta tõlkimata, kui see ei vähenda tõlke selgust; siiski võib esineda olukordi, kus selguse huvides tuleb kasutada artikli otsetõlget vastega „kõnealune” või {see} (vms); sellised olukorrad peaksid lahendama tõlkija ja toimetaja, lähtudes igal üksikjuhul praktilisest vajadusest ja kontekstist]; where the Member State so provides kui (asjaomane) liikmesriik nii/seda/selle ette näeb [sest algtekstis on määrava artikliga soovitud rõhutada, et mitte igal liikmesriigil ei pruugi olla võimalust seda ette näha]; in conjunction with the matter seoses selle/kõnealuse küsimusega

thereafter seejärel; pärast seda

therefore seepärast; [vastet {seetõttu} tuleks kasutada üksnes siis, kui „seepärast” ei sobi]

third country kolmas riik

this käesolev [eelistatav vaste]; see [kasutada üksnes siis, kui „käesolev” ei sobi ning on kindel, millele viidatakse]; [# that]

time aeg; at the time (of) (mille) ajal; at the same time as samal ajal kui; at any time [sõltuvalt kontekstist] in good time aegsasti;in time/on time õigel ajal; 1 millal tahes; 2 alati

to be + verbi 3. põhivorm [tõlkes kasutada konstruktsiooni „mis tuleb ...da”]; measures to be implemented {rakendatavad meetmed}; meetmed, mis tuleb rakendada

together (with) koos (millega); together with any proposals koos ettepanekutega; [võimalik on kasutada tõlkimisel kasutada ka vastet „ning” või „ja”] the Commission shall submit a report together with any proposals komisjon esitab aruande ja/ning ettepanekud

trade 1 kaubandus; trade in (mille) kaubandus; trade in fresh meat värske liha kaubandus; 2 kauplema; trade (in) (millega) kauplema

transition üleminek

transitional ülemineku-; siirde-; transitional measures üleminekumeetmed; transitional period üleminekuaeg; transitional provisions üleminekusätted; transitional economy siirdemajandus

transparency selgus ja arusaadavus; läbipaistvus

treat 1 käsitlema; treat (as) (millena) käsitlema; käsitlema kui (mida); 2 töötlema

type liik; {tüüp}

under 1 (mille) alusel; under the law seaduse alusel; under the rules eeskirjade alusel; under the same procedure samas korras; 2 (mille) all; 3 juhtimisel; under the persons isikute juhtimisel; {juhtimise all}; 4 [tõlkida seesütleva v alalütleva käände abil]; under the same conditions samades tingimustes; samadel tingimustel

understanding: on the understanding that mõistes, et

unless kui ei...; unless special measures are taken kui ei võeta erimeetmeid

until kuni (milleni); seni kui; until the application of the provisions kuni sätete kohaldamiseni = seni kui kohaldatakse sätted

update ajakohastama; update Community regulations ühenduse eeskirju ajakohastama

urgency kiireloomulisus; urgency of the matter küsimuse kiireloomulisus

valid 1 kehtiv; 2 be valid kehtima

various eri; {erinev}; [# different 2]; various countries eri riigid

via (mille) kaudu

view: in view (of) (mida) silmas pidades; in view of its particular nature selle eripära silmas pidades; with a view (to) (mida) silmas pidades = silmas pidades, et = (selleks,) et; [võib tõlkida ka saava käände abil]

way viis; in such a way that ... nii, et ...; selliselt, et ...; in such a way which viisil, mis; in such a way as to facilitate viisil, mis hõlbustab; by way of derogation from ... erandina (millest)

well: as well as samuti; ... on finance, as well as freedom to provide services ... rahanduse, samuti teenuste osutamise vabaduse kohta

when kui; [üksnes vajaduse korral võib kasutada vastet {siis, kui}; “if” vaste on kas „kui” või „juhul kui”]

where 1 kui; where these provisions relate (to) kui need sätted on seotud (millegagi); where appropriate kui (see) on asjakohane; 2 [harva] kus

whereas 1 kusjuures; 2 arvestades, et [eriti preambulis]

whether kas; to verify whether the conditions are fulfilled kontrollida, kas tingimusi täidetakse

which mis [sobivas käändes]; [harva] kes; [kui silmas on peetud maa-ala vms, võib esineda olukordi, nagu]: the territory/country in which territoorium/riik, kus

will [üldiselt tõlkida kindla kõneviisi olevikku]; a Member State will be able to liikmesriik saab (mida teha)

within 1 piires; within the Community ühenduse piires; 2 within the meaning of article 1 artiklis 1 määratletud tähenduses; a cooperation within the Standing Committee koostöö alalises komitees; 3 [tõlkida sisseütleva käände abil]; come within the scope of this Directive käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääma; 4 (mille) jooksul; within three years from kolme aasta jooksul alates (millest)

without ilma (milleta); ...ta; [sõna „ilma” võib tõlkes ära jätta, kui see ei vähenda teksti selgust; kui sõnale without algtekstis verbi ei järgne, kasutada tõlkes konstruktsiooni „(ilma) ...ta”]: without delay viivitamata; [kui algtekstis järgneb sõnale without verb, võib kasutada nimisõnalist konstruktsiooni (vt eespool) või konstruktsiooni „ilma et ...”]

would [tõlkida tingivasse kõneviisi]; it would be appropriate to oleks asjakohane (mida teha)

B. PIKEMAID KORDUSKONSTRUKTSIOONE

Kasutusjuhend

Rasvaselt ja kursiivis on trükitud algtekstis esinevad korduskonstruktsioonid.

Normaalses kirjas on trükitud tõlkevasted.

Kaldkriipsuga / on eraldatud võrdsed variandid.

I. MÄÄRUS

COUNCIL REGULATION (EEC) No 3714/92

of 22 December 1992

amending certain Regulations ...

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 3714/92,

22. detsember 1992,

millega muudetakse teatavaid määrusi ...

COMMISSION REGULATION (EC) No 2155/96

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2155/96

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN COMMUNITIES,

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

Having regard to the Treaty ... and in particular Article(s) ... thereof,

võttes arvesse ... asutamislepingut, eriti selle artiklit/artikleid ...,

Having regard to ...,

võttes arvesse ...,

Having regard to the proposal from the Commission, presented following consultation with the Advisory Committee, as provided for by ...,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, nagu on ette nähtud ...ga,

Having regard to the draft Regulation submitted by the Commission,

võttes arvesse komisjoni esitatud määruse eelnõu,

After consulting the Commission,

pärast konsulteerimist komisjoniga,

Having regard to the Opinion of the European Parliament,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

Having regard to the Opinion of the European Court of Justice,

võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust,

Having regard to the Opinion of the Economic and Social Committee,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,

Acting in accordance with the procedure referred to in Article 189b of

the Treaty,

vastavalt asutamislepingu artiklis 189b sätestatud menetlusele,

Whereas ...;

a) ning arvestades, et: ...;

b) ning arvestades järgmist:

[Märkus. Alates 7. veebruarist 2000 muutus EÜTs[1] avaldatud õigusaktide vormistus. Enne olid preambuli põhjendused vormistatud enamasti ühe lausena, s.t sõnaga whereas algavad põhjendused olid nummerdamata ja iga põhjenduse lõpetas semikoolon. Hiljem on põhjendusi nummerdatud ja iga põhjendust käsitletakse iseseisva lausena. Tõlkija peaks järgima originaali ja vastavalt originaalile vormistama ka eestikeelse tõlke, s.t nummerdama ja käsitlema põhjendusi ühe lausena või iseseisvate lausetena vastavalt originaalile. Kui on tegemist vana vormistusega, siis kasutada siinset soovitust a, kui uue vormistusega, siis soovitust b. Viimane põhjendus lõpeb igal juhul komaga.]

Whereas ...; whereas ...;

...; ...;

Whereas ...;

...,

HAS ADOPTED THIS REGULATION:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Article ...

Artikkel ...

This Regulation shall enter into force on ...

Käesolev määrus jõustub ... (kuupäev alalütlevas käändes)

This Regulation shall enter into force on the day of its publication in the Official Journal of the European Communities.

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.[2]

It shall apply from ... (to ...).

Käesolevat määrust kohaldatakse alates ...st (kuni ...ni).

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Done at ...

... (koht), ... (kuupäev)

For the Council

The President

Nõukogu nimel

eesistuja

For the Commission

Member of the Commission / Vice-President

Komisjoni nimel

komisjoni liige / asepresident

II. DIREKTIIV

(THIRD) COUNCIL DIRECTIVE

of 26 June 1991

on animal health conditions ...

(91/494/EEC)

(KOLMAS) NÕUKOGU DIREKTIIV 91/494/EMÜ,

26. juuni 1991,

loomatervishoiu tingimuste kohta ...

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN COMMUNITIES,

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

Having regard to the Treaty ... and in particular Article(s) ... thereof,

võttes arvesse ... asutamislepingut , eriti selle artiklit/artikleid ...,

Having regard to ...,

võttes arvesse ...,

Having regard to the proposal from the Commission, presented following consultation with the Advisory Committee, as provided for by ...,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, nagu on ette nähtud ...ga,

Having regard to the draft Regulation submitted by the Commission,

võttes arvesse komisjoni esitatud määruse eelnõu,

After consulting the Commission,

pärast konsulteerimist komisjoniga,

Having regard to the Opinion of the European Parliament,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

Having regard to the Opinion of the European Court of Justice,

võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust,

Having regard to the Opinion of the Economic and Social Committee,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

Whereas ...;

a) ning arvestades, et: ...;

b) ning arvestades järgmist:

[Märkus. Alates 7. veebruarist 2000 muutus EÜTs avaldatud õigusaktide vormistus.[3] Enne olid preambuli põhjendused vormistatud enamasti ühe lausena, s.t sõnaga whereas algavad põhjendused olid nummerdamata ja iga põhjenduse lõpetas semikoolon. Hiljem on põhjendusi nummerdatud ja iga põhjendust käsitletakse iseseisva lausena. Tõlkija peaks järgima originaali ja vastavalt originaalile vormistama ka eestikeelse tõlke, s.t nummerdama ja käsitlema põhjendusi ühe lausena või iseseisvate lausetena vastavalt originaalile. Kui on tegemist vana vormistusega, siis kasutada siinset soovitust a, kui uue vormistusega, siis soovitust b. Viimane põhjendus lõpeb igal juhul komaga.]

Whereas ...,

...;

Whereas ...;

...,

HAS ADOPTED THIS DIRECTIVE:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Article 1

This Directive shall apply to ...

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ... suhtes.

Article 2

Definitions

For the purpose of this Directive:

(a) employed person means…

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) töötaja – …

Article ...

The Commission shall be assisted by a committee composed of the representatives of the Member States and chaired by the representative of the Commission.

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

The representative of the Commission shall submit to the committee a draft of the measures to be taken. The committee shall deliver its opinion on the draft within a time limit which the chairman may lay down according to the urgency of the matter. The opinion shall be delivered by the majority laid down in Article 148 (2) of the Treaty in the case of decisions which the Council is required to adopt on a proposal from the Commission.

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal.

The votes of the representatives of the Member States within the committee shall be weighted in the manner set out in that Article. The chairman shall not vote.

Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

The Commission shall adopt measures which shall apply immediately.

Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata.

However, if these measures are not in accordance with the opinion of the committee, they shall be communicated by the Commission to the Council forthwith.

Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule.

In that event, the Commission shall defer application of the measures which it has adopted for a period of one month from the date of such communication.

Sellisel juhul lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi ühe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest.

The Council, acting by a qualified majority, may take a different decision within the time limit referred to in the previous paragraph.

Eelmises lõigus osutatud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

The Commission shall adopt the measures envisaged if they are in accordance with the opinion of the committee.

Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

If the measures envisaged are not in accordance with the opinion of the committee, or if no opinion is delivered, the Commission shall, without delay, submit to the Council a proposal relating to the measures to be taken. The Council shall act by a qualified majority.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

If, on the expiry of a period of three months from the date of referral to the Council, the Council has not acted, the proposed measures shall be adopted by the Commission, save where the Council has decided against the said measures by a simple majority.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates tema poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega olnud kõnealuste meetmete vastu.

Article ...

Member States shall take the measures necessary to comply with this Directive not later than ...

Artikkel ...

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt ... (kuupäev alalütlevas käändes)

Article ...

1. Member States shall take the measures necessary to comply with this Directive within ... of its notification. They shall forthwith inform the Commission thereof.

2. Member States shall communicate to the Commission (the texts of) the (main) provisions of national law which they adopt in the field governed by this Directive.

The Commission shall inform the other Member States thereof.

Artikkel ...

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed ... jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike (põhiliste) õigusnormide teksti. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Article ...

1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive (not later than ...). They shall forthwith inform the Commission thereof.

When/where Member States adopt these provisions/measures they shall include/contain a reference to this Directive or add [shall be accompanied by] such a reference on the occasion of their official publication. The manner in which such references are to be made shall be laid down by the Member States. /The methods of making such a reference shall be laid down by the Member States/

2. A Member State may provide that the provisions referred to in paragraph 1 shall first apply ...

Artikkel ...

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ... (kuupäev alalütlevas käändes). Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid/meetmed (vastu) võtavad, lisavad nad nendesse normidesse/meetmetesse või nende normide/meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriik võib ette näha, et lõikes 1 viidatud norme kohaldatakse esmakordselt ...

Article ...

1. By ... Member States shall adopt and publish the provisions necessary to comply with this Directive. They shall forthwith inform the Commission thereof. They shall apply these provisions from ... (at the latest).

2. As soon as this Directive has been notified, Member States shall also ensure that the Commission is informed, in sufficient time for it to submit its comments, of any draft laws, regulations or administrative provisions which they intend to adopt in the field covered by this Directive.

Artikkel ...

1. ... (kuupäev saavas käändes) võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid sätted (hiljemalt) alates ... (kuupäev seestütlevas käändes).

2. Niipea kui käesolev direktiiv on teatavaks tehtud, tagavad liikmesriigid samuti, et komisjonile teatatakse sellest piisavalt aegsasti, et komisjon saaks esitada oma märkused nende õigusnormide eelnõude kohta, mida liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta.

Article ...

This Directive shall apply until ...

Artikkel ...

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuni ... (kuupäev rajavas käändes).

Article ...

Within ... of ..., acting on a proposal from the Commission, the Council shall examine and, if necessary, revise this Directive in the light of the experience acquired in its application, taking into account...

Artikkel ...

... jooksul alates (kuupäev seestütlevas käändes) vaatab nõukogu käesoleva direktiivi komisjoni ettepaneku põhjal läbi ja vajaduse korral muudab seda, pidades silmas direktiivi kohaldamisel saadud kogemusi, võttes arvesse ...

Article ...

This Directive shall enter into force on the 20th day following its publication in the Official Journal of the European Communities.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.[4]

Article ...

This Directive is addressed to the Member States.

Artikkel ...

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Done at Brussels, 24 July 1986.

Brüssel, 24. juuli 1986

For the Council

The President

A. CLARK

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Clark

III. MUUTMISSÄTTED

Article 3 of Regulation ... is hereby amended as follows:

Käesolevaga muudetakse määruse ... artiklit 3 järgmiselt:

(1) In paragraph 1, “...” shall be deleted;

(1) Lõikest 1 jäetakse välja tekst „...”;

(2) In paragraph 2, the first subparagraph shall be replaced by the following:

“...”

(2) Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„...”

Regulation ... shall be amended in accordance with the following Articles.

Määrust ... muudetakse vastavalt järgmistele artiklitele.

Article 3 of Regulation ... shall be replaced by the following:

“Article 3

...”

Määruse ... artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

...”

“...” shall be replaced by “...”.

Tekst/sõna/sõnad „...” asendatakse tekstiga/sõnaga/sõnadega „...”.

Article 3(1) of Regulation ... shall be replaced by the following:

“1. ...”

Määruse ... artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. ...”

In Article 3(1) of Regulation ... the second paragraph shall be replaced by the following:

“...”

Määruse ... artikli 3 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„...”

The term [word] “...” shall be replaced by “...”.

Termin [sõna] „...” asendatakse terminiga [sõnaga] „...”.

The following shall be substituted for Article 58 of Directive ...:

„Article 58

...”

Direktiivi ... artikkel 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 58

...”

The following Article shall be inserted in Regulation ...:

“Article 10a

...”

Määrusesse ... lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

...”

The following paragraph shall be added to Article 23 of Regulation ...:

“3. ...”

Määruse ... artiklile 23 lisatakse järgmine lõige:

„3. ...”

The second sentence of Article 3 of Regulation ... shall be deleted.

Määruse ... artikli 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks / jäetakse välja..

Article 3 of Regulation ... is hereby repealed.

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määruse ... artikkel 3.

Annex I is supplemented by Appendix 3.

I lisa täiendatakse lisaga 3.

IV. MÄÄRATLEMINE

For the purposes of this Directive:

– “...” means ... /shall mean ...

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

... (sõna kursiivis) – ... (tähendus)

V. MUUD SÄTTED

Article x shall read:

Artikkel x on järgmine:

Article x shall apply.

Kohaldatakse artiklit x.

Article x shall not apply:

Artiklit x ei kohaldata:

Articles 1 to 3 of this Directive

Käesoleva direktiivi artiklid 1–3

as last amended by ...

viimati muudetud ...ga

as updated by ...

ajakohastatud ...ga

pending further coordination

kuni edasise kooskõlastamiseni

Member States shall ensure that ...

Liikmesriigid tagavad, et ...

Member States shall provide that ...

Liikmesriigid näevad ette, et ...

without prejudice to Article ...

ilma et see piiraks artikli ... kohaldamist

for the purposes of ...

... kohaldamisel

in order to ensure that ...

selleks et tagada ...

VI. PREAMBULi VERBID

Ehkki harilikud Euroopa ühenduste õigusaktid ei sisalda palju kõrgstiili, on siiski dokumente (rahvusvahelised lepingud ning pöördelise tähtsusega dokumendid), mille preambul on ulatuslikum ning lõigud algavad teatavate kinnistunud verbidega. Neid verbe tuleks sellistes dokumentides alati tõlkida ühtmoodi.

affirm kinnitama

agree kokku leppima

consider arvesse võtma

declare deklareerima

desire soovima

emphasize toonitama

note märkima

reaffirm veel kord kinnitama

recall meenutama

recognize tõdema

state deklareerima

stress rõhutama

take into account arvesse võtma

wish soovima

Ortograafia

Vt ka Tiiu Erelt. Eesti keele ortograafia. Tallinn, 1995.

M. Erelt, T. Erelt, K. Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn, 1997.

1. Nimed, nimetused ja pealkirjad

Lühendamine

Kui nime, nimetust või pealkirja on algtekstis lühendatud, tuleks kõigepealt täpselt selgitada, mida vaadeldav lühend tähistab, s.t leida lühendi allikas. Tõlkelühendi valikul on kõigepealt vaja otsustada, kas jätta lühend võõrkeelseks või kasutada eestikeelset lühendit. Kui võõrkeelse lühendi kasutus on eesti keeles (või keskuse terminibaasis) kinnistunud (nt NATO), tuleb seda järgida. Eestikeelset lühendit tuleks eelistada kui ka teised keeled on teinud omakeelse lühendi. Kui on selge, et eestikeelsest lühendist arusaamine tekitaks lugejale probleeme, tuleb tähistatav nimi, nimetus või pealkiri eesti keeles pikalt välja kirjutada.

EUA (European unit of account) Euroopa arvestusühik; {EAÜ}

2. Arvud

Kui arv on lause osa ja sellele ei järgne mõõtühikunimetust või -märki, kirjutatakse arvud 1‑10 välja sõnadega, suuremad arvud numbritega, sõltumata sellest, millist vormi on algtekstis kasutatud.

Kui on tegu arvupaari või mitme arvuga, millest üks on suurem ja teine väiksem kui kümme, kirjutatakse kõik arvud numbritega.

Matemaatilises või statistilises tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega.

Viiekohalised ja suuremad arvud kirjutatakse kolmestes rühmades, alustades rühmitamist lõpust: nt 2 888 765. Rühmad eraldatakse tühikuga (koma v punkti kasutamine on keelatud).

Kooditähistes ja kümnendmurdudes numbreid ei rühmitata.

Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi/märgi vahel on üks tähekoht vahet. Erandina ei jäeta tühikut enne järgmisi märke: °; %; ', ”. Temperatuuri märkimisel on siiski numbri ja tähise °C vahel tühik.

Arv ja temale järgnev mõõtühiku lühend peaksid kõik olema ühel ja samal real.

Kui arvule järgneb mõõtühikunimetus või -märk (m; %; vms), kirjutatakse arvud tõlkes numbritega.

Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks sattuda tekstis kõrvuti.

Loetletavad arvud tuleks eraldada komaga; kümnendmurde sisaldavas loetelus tuleks eraldamiseks kasutada semikoolonit.

Kui tekst nõuab, võib lauset alustada numbritega.

Numbreid eraldava sõna to tõlkimisel kasutada mõttekriipsu:

Articles 1 to 5 artiklid 1–5

3. Kuupäevad

Tavalises tekstis võib kuupäevi kirjutada mitut moodi:

1) 1. jaanuar 1988 (nimetavas käändes);

2) 1. jaanuar 1988. aasta (kui kasutatakse muud käänet ja sõna „aasta” lisamine tundub vajalik);

3) 1988. aasta 1. jaanuar.

Kui kuupäeva on vaja kirjutada ainult numbritega, eraldatakse kuupäev, kuu ja aasta üksteisest punktidega, kusjuures tühikut ei jäeta. Kui kuupäev või kuu number on ühekohaline, ei kirjutata selle ette nulli.

1) 21.1.1988;

2) 1.12.1988.

4. Ühikud

Levinud ühikuid võib lühendada, kui algtekstis on seda tehtud.

Pikalt tuleb välja kirjutada ühikud, mis ei ole üldtuntud (näit international unit of agglutination = international ua rahvusvaheline aglutinatsiooniühik), neid lühendada ei tohiks. Samuti kirjutatakse pikalt välja ajaühikud (tund, minut jms).

5. TAVAKEELELühendid

Tõlkes on lubatud kasutada järgmisi tavakeelelühendeid, kui need esinevad algtekstis järgmisel kujul:

Algtekstis	Vaste
*e.g.*	nt
*etc.*	jne; jms; jt; vm; vms
*i.e.*	s.t; s.o
*see*	vt

6. Jaotatud loetelud TEKSTI SEES

Loetelude (punktideks vms jaotatud teksti) tõlkimisel tuleb järgida algtekstis kasutatud kuju.

Loetelus eri lõikudesse paigutatud tekst eraldatakse semikooloniga. Sidesõnade „ja” ja „või” esinemisel jäetakse semikoolon ära. Kui loetelu lõpetab lause, kasutatakse selle lõpus punkti.

Competent authorities may use confidental information to:

– to check that the conditions ...; or

– to impose sanctions.

Pädevad asutused võivad kasutada konfidentsiaalset teavet:

– kontrollimaks tingimuste vastavust ... või

– kehtestamaks sanktsioone.

Kasulik on loetelu iga jaotise puhul kontrollida, kas sissejuhatav lause ja see jaotis omavahel ühilduvad.

7. Märkusi kirjavahemärkide kasutamise kohta

7.1. Joonealustele märkustele viitamine

Koma või semikoolon asetatakse joonealusele märkusele viitava numbri ette juhul, kui joonealune märkus käib kogu eelneva lauseosa kohta00:

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,¹

7.2. Semikoolon

Semikooloni kasutatakse pikemate loetelude eraldamiseks. Jälgida tuleks ka pikemate korduskeelendite tõlke-eeskujusid (vt teise jao B-osa „Pikemad korduskonstruktsioonid”). Samuti tuleks semikoolonit kasutada algteksti eeskujul, kui semikoolonit on kasutatud omavahel kaugemate lauseosade eraldamiseks.

7.3. Sidekriips

Lühenditele või numbritele lisatakse käändelõpp sidekriipsuta: ÜROsse. Selguse huvides võib sidekriipsu kasutada väliskohakäänetes: EL-l (s.t Euroopa Liidul).

Sidekriips asendab liisõna osi, nagu:

töö-, side- ja kontrollorgan

püsijärelevalve ja -kontroll

7.4. Mõttekriips

Eristada tuleb side- ja mõttekriipsu. Mõttekriips on pikem. Arvutist saab mõttekriipsu kätte koodiga Alt+0150 (või Ctrl+NumMiinus).

Sõna to tõlkimisel kasutada mõttekriipsu, kui see eraldab numbreid:

Articles 1 to 5 artiklid 1–5

Samuti võib mõttekriipsu kasutada siis, kui on silmas peetud dokumendi jaotuselemente:

(a) to (d) punktid a–d

7.5. Sulud

Sulge kasutatakse vastavalt algtekstile. Äärmisel juhul on sulgude kasutamine lubatud ka muudel juhtudel, kui see on tõlkimisel hädavajalik ega muuda vähimalgi määral teksti tähendust.

7.6. Kaldkriips

Kaldkriipsu võidakse kasutada vastavalt algtekstile, aga ka juhul, kui algtekstis on sulgudega väljendatud rööpvorm, mida eesti keeles samamoodi väljendada ei saa:

number(s) number/numbrid

7.7. Jutumärgid

Jutumärke kasutatakse vastavalt algtekstile.

[1] Pärast 1. veebruari 2003 on väljaande nimi Euroopa Liidu Teataja (ELT).

[2] Pärast 1. veebruari 2003 avaldatud õigusaktide puhul on väljaande nimi Euroopa Liidu Teataja.

[3] Pärast 1. veebruari 2003 on väljaande nimi Euroopa Liidu Teataja (ELT).

[4] Pärast 1. veebruari 2003 avaldatud õigusaktide puhul on väljaande nimi Euroopa Liidu Teataja.

Language switcher

EÕKK inglise-eesti õigustõlke käsiraamat

Tegevusvaldkonnad

Tegevusvaldkonnad

Ministeerium

Uudised

Sa oled siin

EÕKK inglise-eesti õigustõlke käsiraamat

Tegevusvaldkonnad

Tegevusvaldkonnad

Ministeerium

Uudised