Sa oled siin

Juhtnööre välislepingute tõlkijale

Õiguskeele 2000. aasta esimeses numbris ilmus tõlkesoovitusi sisaldav ülevaade välislepingute kordusväljenditest.[1] See loetelu sündis justiitsministeeriumi, välisministeeriumi ja tolleaegse õigustõlkekeskuse esindajate ühises arutelus 1999. aasta detsembris. Sellest ajast on kordusväljendite loetelu rippunud üleval ka õiguskeelekeskuse kodulehel.

Loetelu tegemise ajast möödub varsti viis aastat. Selle aja jooksul on toimunud väga vilgas töö nii Euroopa Liidu dokumentide kui ka välislepingute tõlkimisel. Tõlkijad on saanud uusi kogemusi, suurenenud on teadmised ja seetõttu on muutunud mõne konstruktsiooni tõlkiminegi. On aeg viie aasta tagused soovitused üle vaadata.

Välislepingute ülesehitusest

Rahvusvahelised lepingud, sõltumata nende reguleerimisalast, on üles ehitatud kindla struktuuri kohaselt. Pea igas dokumendis on olemas järgmised elemendid: pealkiri, preambul, mõistete seletus, regulatiivosa ja sätted, mis käsitlevad lepingu või selle lisade muutmist, lepingu lõppemist või lõpetamist, reservatsioonide tegemist, lepingu allakirjutamist, lepinguga ühinemist, selle vastuvõtmist ja heakskiitmist, lepingu jõustumist, dokumentide hoiuleandmist, autentseid keeli jne.

Tõlkija peab teadma, et ta enamasti ei tegele asjaga iseeneses, vaid peab arvestama seda, et tema tõlgitav leping kuulub laiemasse konteksti, kus on ka eesti keeles juba juurdunud hulgaliselt tavasid.

Allpool on antud teemade kaupa juhtnööre, kuidas lahendada sagedasi ja lepingust lepingusse esinevaid tõlkeprobleeme.

Pealkiri

Mõistagi võib pealkirja sõnastada mitmel viisil, kuid on viise, mida võib pidada teistest paremaks. Näiteks ei ole soovitatav teha pealkirja kohta-konstruktsiooniga, mis siis, et selline pealkiri võib iseenesest kena, loogiline, loetav ja arusaadav olla. Nimelt onkohta abil sõnastatud pealkirja edaspidi raske sobitada lausetesse, mis sisaldavad viidet sellele pealkirjale, kuna õiguskeele ja normitehnika üldine nõue on, et õigusakti pealkiri säilitaks viitamisel oma sõnastuse. Tõlkija peab arvestama, et põhilepingule võidakse lisada protokolle ja seda võidakse muuta (mistõttu on vaja moodustada pealkiri "X konventsiooni (lisa)protokoll"), niisamuti tuleb pealkirjale viidata ratifitseerimisseaduses (X konventsiooni ratifitseerimise seadus). Kohta abil sõnastatud pealkiri muudab sellised laused sageli halvasti loetavaks või lausa loetamatuks. Tõlkija peab pealkirja tõlkides seega arvestama kõikvõimalikke olemasolevaid või tulevasi viitavaid kontekste, millesse pealkiri on vaja mahutada. Osutades vene keele mõjule, ei ole soovitatud pealkirju moodustada seestütleva käände abil. Mõjud mõjudeks, oluline on aga, et nii kohta kui ka seestütleva käände abil sõnastatud pealkirju on tsiteerivasse lausesse raske sobitada.

Näide.

Pealkiri Ungari Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe salastatud teabe vastastikuse kaitse kohtakõlaks lausesse panduna järgmiselt: Korraldusega kiidetakse heaks Ungari Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe salastatud teabe vastastikuse kaitse kohta eelnõu.

Hiljem on sedasama pealkirja oluliselt lihtsam lauses kasutada siis, kui akti liiki tähistav sõna jääb viimasele kohale. Näiteks:Ungari Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe. Lauses:Korraldusega kiidetakse heaks Ungari Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu.

Või teine näide.

Konventsioon osoonikihi kaitsmisest asemel võiks pealkiri kõlada osoonikihi kaitsmise konventsioon.

Seega tuleks pealkirja tõlkimisel eelistada sõnastust, kus lepingu liiginimetus (konventsioon, protokoll, leping, kokkulepe) jääb viimaseks sõnaks, et edaspidi saaks rääkida konventsiooni lisaprotokollist, X lepingu ratifitseerimise seadusest jne.

Kui see vaid nii lihtne oleks! See soovitus võib vahel kaasa tuua ebamugava probleemi. Võib juhtuda, et sõnade konventsioon võileping ette tekib mitmerealine omastavaliste täiendite rodu, mida on keeruline kokku lugeda ning mis halvemal juhul võivad eesti keeles üldse igasuguse mõtte kaotada.

Näide.

Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon oleks võinud olla: isikuandmete automatiseeritud töötlemisel kohaldatavate isikukaitsenõuete konventsioon.
 

Selge on ka, et alati ei ole võimalik konstrueerida pealkirja nii, et dokumendi liiginimetus jääks viimaseks. Sel juhul võib olla parim variant moodustada pealkiri sõna käsitlema abil.

Näide.

Convention on jurisdiction, applicable law, recognition, enforcement and co-operation in respect of parental responsibility and measures for the protection of children

Tõlkes: vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud pädevust, kohaldatavat õigust, tunnustamist, kohtuotsuse täitmist ja koostööd käsitlev konventsioon

Põhisoovitus. Moodustage pealkiri nii, et dokumendi liiginimetus (konventsioon, leping, protokoll vms) oleks pealkirjas viimasel kohal. Kui see ei ole võimalik, võib proovida tõlkida  sõna käsitlema abil, ja kui seegi ei ole võimalik, siis kasutada kohta-konstruktsiooni. Seestütlevat käänet saab enamasti alati vältida ja kasutada eespool nimetatud variante.

Ei ole liigne meelde tuletada, et õigusaktide pealkirjad kirjutatakse teksti sees väiketäheliselt.

Kas leping, lepe või kokkulepe?

Tõlkijad on sageli hädas, kuidas eesti keelde tõlkida sõna agreement. Lihtne otsing Riigi Teatajast näitab, et eesti vastena kasutatakse nii lepingut, kokkulepet kui ka lepet. Siiski, sõna lepe kasutatakse lepingu sünonüümina, pealkirjades seda kasutatud ei ole. Lepet võib seega pidada seadustekstides pigem juhuslikult esinevaks sõnaks.

Treaty vaste on olnud leping (nt Euroopa Liidu leping).

Võiks oletada, et agreement'i puhul sõltub kokkuleppeks või lepinguks tõlkimine kontekstist, kuid see ei pruugi alati nii olla. Riigi Teatajas esineb nii koostöökokkuleppeid kui ka koostöölepinguid. Tõsi, loan agreement on eranditult tõlgitud laenulepinguks, laenukokkulepet ei esine. Välislepingut tõlkima asudes peab jälgima, kuidas on sama teemat käsitlevate lepingute pealkirju Riigi Teatajas varem tõlgitud ning ühtlusenõuet arvestades kasutama sama terminit (leping või kokkulepe); näiteks eri riikidega sõlmitakse salastatud teabe kaitse kokkuleppeid.  

Kes on Party?

Kuidas nimetada lepinguosalisi?

Inglise keeles kasutatakse väljendeid Contracting Party (või lihtsalt Party), Contracting State või ka State Party.

Eesti keeles on kasutatud paljusid vasteid: lepinguosaline (konventsiooniosaline), lepingupool, kokkuleppeosaline, pool, osalisriik. 

Õiguskeelekeskuse tõlkekogemus on aga näidanud, et inglise keeles kasutatakse üldiselt Contracting Party juhul, kui allakirjutajate hulgas on ka rahvusvahelisi organisatsioone (nt Euroopa Ühendus), Contracting State aga siis, kui aktile on alla kirjutanud üksnes riigid. Keskus otsustas aastaid tagasi oma tõlketöös suurema ebaühtluse vältimiseks tõlkida neid väljendeid järgmiselt:

Contracting State − osalisriik (kui rõhutatakse, et osalised on üksnes riigid)

Contracting Party − lepinguosaline, kokkuleppeosaline, konventsiooniosaline või protokolliosaline, sõltuvalt sellest, millise aktiga on tegemist (kas lepingu, kokkuleppe, konventsiooni või protokolliga).

High Contracting Parties kasutatakse kontekstides, kus lepingule on alla kirjutanud riigipead, ja õiguskeelekeskuses on sellistel juhtudel kasutatud vastet kõrged lepinguosalised.

Preambul

Enamasti on kõigil lepingutel preambul ehk sissejuhatus. See on lepingu osa, kus selgitatakse lepingu koostamise vajadust, eesmärke ja laiemat konteksti. Preambul on oluline lepingu tõlgendamisel. Tõlkija jaoks tähendab see, et preambuli tõlkimisse tuleb suhtuda niisama hoolikalt kui regulatiivosa tõlkimisse. Seda tuleb eriti rõhutada, sest on näiteid, et Eesti seaduste konkreetsusega harjunud tõlkijale võib deklaratiivne ja loosunglik preambul tunduda ebaolulisena ning see ei pälvi tõlkimisel täit tähelepanu. Just oma stiili tõttu on preambul õigusakti üks keerukamaid osi, mistõttu võib tõlkijale soovitada preambul pärast tekstiosa tõlkimist kindlasti väga põhjalikult läbi lugeda. Mõnigi kord avanevad silmad mõne üldsõnaliseks peetud lause sisu tabamisel.

Lepingute preambul on enamasti üles ehitatud ühe lausena.  Selle lõigud (põhjendused) algavad kõlavate verbidega, mille loetelu koos soovitatavate tõlkevastetega siinkohal uuesti esitame. Loetelu ei ole ammendav.

reaffirming [veel kord] kinnitades
affirming kinnitades
recognizing tunnistades (harva tunnustades), tõdedes
aware of olles teadlikud
acknowledging tunnistades
conscious of olles teadlik(ud)
recalling meenutades
taking into account arvestades
bearing in mind (mindful) pidades meeles
taking full account võttes täielikult arvesse
convinced that [olles] veendunud selles, et
being desirous (desiring) soovides
[having] determined [olles] otsustanud
[having] decided [olles] otsustanud
concerned tundes muret
noting nentides (arvestades)
underlining rõhutades
considering arvestades
having regard võttes arvesse
believing uskudes
having in mind pidades silmas
emphasizing rõhutades
understanding (realizing) mõistes

 

Sisuliselt ei ole vahet, kas kirjutada tõlkesse arvestades või võttes arvesse, see on maitseasi. Et tõlkija tahab olla vähemalt enda tõlgitud tekstides järjekindel, siis võiks esitatud nimekiri kahtlejaid aidata.

Preambul lõpeb reaga having agreed as follows (on kokku leppinud järgmises), millele ingliskeelses tekstis järgneb koolon. Nagu eelmiseski kordusväljendite soovitusloetelus rõhutatud, lõpeb eestikeelne lause punktiga. Konventsioonide tõlkimisel võiks ka nii jääda, kuigi Euroopa Liidu õigusaktide preambulite lõpu punkt asendus kooloniga Euroopa Liidu Teataja toimetuse palvel, kes põhjendas kooloninõuet sellega, et kõigis keeleversioonides oleks vormistus ühtne.

Regulatiivosa

Enamasti on lepingute esimesed artiklid pühendatud lepingu reguleerimisala määratlemisele ja mõistete selgitamisele.

Selle osa korduskeelendite tõlkimisel on saanud tavaks kasutada järgmisi tõlkevasteid.

field of application, scope − kohaldamisala, reguleerimisala. Nende ingliskeelsete terminite tõlkimisel on tehtud vahet, kord tõlkides neid reguleerimisalaks, kord kohaldamisalaks. Ka Eesti seadustes leidub mitmesugust kasutust: samas tähenduses esineb termineid reguleerimisala,  ulatus¸ kehtivusalakohaldamisala jne.

objective (või purpose) − eesmärk
definitions
 − mõisted [2] 

for the purposes of this agreement (convention) − kokkuleppes (konventsioonis) kasutatakse järgmisi mõisteid

Viimati nimetatud lause lõpeb kooloniga ning enamasti järgneb mõistete nummerdatud loetelu. Inglise keeles on mõiste järel enamasti tegusõna mean (tähendab), eesti keelde tõlkimisel on vähemalt õiguskeelekeskuses kasutatud vormistust, kus kursiivkirjas esitatud mõistele järgneb mõttekriips ja seejärel selgitus.

Näide.

konventsiooniosaline – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma ja kelle suhtes konventsioon on jõustunud

Regulatiivosa võib pikemate tekstide puhul jaguneda peatükkideks, jagudeks vms. Jaotusüksuste tõlkimisest on täpsemalt juttu "Inglise-eesti õigustõlke käsiraamatus". Tuleb siiski tähele panna, et käsiraamatu soovitus on antud Euroopa Liidu õigusakte silmas pidades. Kui lepingu ingliskeelse originaali jaotuselementide süsteem ei võimalda nimetatud soovitust järgida, tuleb lähtuda siiski originaalist. Näiteks ei pruugi kõik konventsioonid sugugi jaguneda artikliteks (article), vaid kasutatakse ka sõnaparagraph. Sel juhul tuleb paragraph tõlkida paragrahviks, kuid kindlasti mitte lõikeks, sest lõige on artikli või (Eesti seaduses) paragrahvi nummerdatud jaotusüksus. Struktuuris võib artikli/paragrahvi tasandi jaotusüksus olla ka numbriga tähistatud punkt(paragraph), mille puhul tuleb viitamisel meeles pidada, et punktil on alapunktid, mitte lõiked.

Regulatiivosa lõpeb sätetega, mis korduvad lepingust lepingusse enam-vähem ühesuguses sõnastuses. Need sätted kannavad enamasti järgmisi pealkirju:

amendments − muudatused (mitte parandused)
right to vote − hääleõigus
signature −
 allakirjutamine (mitte allkiri)
ratification, acceptance, approval or accession − ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine [NB! Vaste muutunud, vaata otsus.]
instrument of ratification − ratifitseerimiskiri
instrument of acceptance − heakskiitmiskiri
instrument of approval 
− heakskiitmiskiri 
instrument of accession − ühinemiskiri
entry into force − jõustumine[3]
date of entry
 − jõustumiskuupäev
reservations
 − reservatsioonid
withdrawal −
 taganemine[4]
denunciation 
− denonsseerimine
instrument of denunciation − denonsseerimiskiri
depositary − hoiulevõtja[5]

Lisad ja lisade jaotuselemendid

Tihti on lepingutel ka tehnilised lisad. Lisa võidakse inglise keeles nimetada annex (mitm annexes) või appendix (mitmappendices). Õigustõlke käsiraamatu õigusaktide jaotuselemente käsitlev osa soovitab viimase tõlkida liiteks. Selle soovituse aluseks on olukord, kus Euroopa Liidu õigusaktil on lisad (annexes), millel omakorda on liited, appendices. Termin liide võeti kasutusele selleks, et ei tekiks segadust lisades orienteerumisel. Kui aga välislepingul on üks lisa, mida nimetatakse appendix, võib selle julgelt nimetada lisaks. On ette tulnud ka olukordi, kus annex to the annex tuleb tõlkida lisa lisaks.

Tehniliste lisade jaotuselemendid inglise keeles on paragraph'id. Nagu ka eespool juttu oli, peab tõlkija teadma, et lõige on eesti keeles siiski regulatiivosa artikli või paragrahvi nummerdatud jaotuselement. Lisade jaotuselemendid on seega enamastipunktid.

Üldisi soovitusi

this − Inglise keelest tõlkides on oluline mitte liialdada selle tõlkimisel sõnaga käesolev, kui see ei ole selguse huvides tingimata vajalik. Välislepingud on erinevalt Euroopa Liidu õigusaktidest suures osas iseseisvad, st need ei viita nii sagedasti üksteisele, nagu Euroopa Liidu määrused või direktiivid teevad. Euroopa Liidu määruste ja direktiivide tõlkimisel oli seetõttu vaja ühe teksti piires sageli vahet teha nt käesoleva (this) direktiivi ja nimetatud/osutatud teise (that) direktiivi vahel.

any, all, each − Jäetakse üldjuhul tõlkimata. Each Party tuleks seega enamasti tõlkida lepinguosaline, mitte iga lepinguosaline. Nõndasamuti ei ole vaja tingimata rõhutada kõik lepinguosalised või  mis tahes lepinguosalised, piisab lepinguosalistest. Siiski, tõlkija peab igal üksikjuhul otsustama, kas nende "pisisõnade" tõlkimine või tõlkimata jätmine annab originaalteksti sisu edasi õige nüansiga.

provision − Sõna säte on enamasti üle tarvitatud. Ei ole vaja rõhutada artikli 3 sätete kohaselt, võib öelda lihtsalt artikli 3 kohaselt, ka siis, kui ingliskeelses tekstis on in accordance with the provisions of Article 3.

apply − Tõlgitakse üldjuhul kohaldama. Eesti õiguses tähendab kohaldamine  konkreetsest õigusaktist juhindumist. Seega seisneb rakendamise ja kohaldamise erisus just selles, et esimene on ajutise või ühekordse iseloomuga, teine aga tähendab õigusaktist juhindumist kogu tema kehtivusaja vältel.

implement − Tõlgitakse üldjuhul rakendama, mis  tähendab meetmete võtmist õigusakti kohaldatavuse tagamiseks. See on tavaliselt ühekordse või ajutise iseloomuga tegevus, millega tagatakse uue õigusliku regulatsiooni kehtima hakkamine.

Käesolevas artiklis ei ole põhjust korrata Õiguskeele 2000. aasta esimeses numbris esitatud pikemate kordusväljendite loetelu. Siin esitatud erinevusi arvestades kehtib see soovitusena endiselt ja jääb koos käesoleva artikliga ka õiguskeelekeskuse kodulehele tõlkesoovituste rubriiki.

 

HILLE SALUÄÄR,

õiguskeelekeskuse toimetaja

 


[1] Ülevaates kasutati sõna korduvväljend. Keelekorraldajate soovituse järgi on aga sobivam sõna kordusväljend.

[2] Otsetõlkes peaks olema määratlused. Eesti seaduses on aga traditsiooniliselt kasutatud pealkirja "Mõisted", mistõttu on niimoodi sobiv tõlkida ka välislepingutes.

[3] Tähelepanelik tuleb olla väljendiga in force. Seda on tõlgitud ka sõnaga kehtima, kuid juriidiliselt täpne on jõus olema.

[4] On tõlgitud ka tagasivõtmiseks, denonsseerimiseks või väljaastumiseks. Eelmises kordusväljendite loetelus soovitati väljenditosalisriikide hulgast välja astuma. Uus välissuhtlemise seadus räägib aga lepingust taganemisest.

[5] See termin on aegade jooksul tõlkijaile ja Eesti ametiasutustele  rohket peavalu valmistanud. Eelmises soovitusnimekirjas oli osutatud, et hoiulevõtja täissünonüüm on depositaar. Teisisõnu, tõlkijaile anti soovitusega vaba voli sünonüümide vahel valida. Tagajärg on see, et konventsioonide tõlgetes on mitmesugust kasutust: osa tõlkijaid on eelistanud omakeelset terminit, teised rahvusvahelise päritoluga terminit. Seetõttu on tõlked  kahetsusväärselt ebaühtlased. Tõlkijaile on abiks, kui anda selge ja ühemõtteline soovitus: rahvusvahelise päritoluga termin ei ole väär, kuid tõlgete ühtluse nimel valigem sünonüümidest üks. Eelistatagu eestimaist: hoiulevõtja võtab hoiule jne.

Viimati uuendatud: 10. Aprill 2017