Sa oled siin

Seksuaalse väärkohtlemise vastane päev

Mida teha väärkohtlemise ennetamiseks?

Seksuaalse väärkohtlemise märgid

Mis on seksuaalne väärkohtlemine?

Seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta ei saa täielikult aru, millele ta ei ole võimeline andma adekvaatset nõusolekut ning mis astub üle seadusest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalne vägivald lapse vastu on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme poolest on vastutus-, usaldus- või võimusuhetes lapsega.

Lapse väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

Emotsionaalse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsiline jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi. Seksuaalne väärkohtlemine on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme tõttu on lapsega vastutus-, usaldus- või võimusuhetes. Lapse hooletussejätmine on vanema, vanema elukaaslase, vanavanema jm lähisugulase või seadusliku hooldaja kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotisaalse arengu eest hoolitsemisel, see võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Last kahjustab ka teiste pereliikmete vahelise vägivalla nägemine ja kuulamine. (WHO, 2010. Preventing Intimate Partner and Sexual Violence Against Women. Taking Action And Generating Evidence)

Väärkohtlemise märgid

I. Laste ja teismeliste normaalne seksuaalkäitumine, mis ei vaja eriti tähelepanu

Seksuaalne huvi ja areng vastab lapse vanusele. Lastevahelisi seksuaalseid mänge iseloomustab võrdsus (osalevad samas vanuses ja sama arengutasemega lapsed) ja uudishimu. Mängud on eakohased, uudishimu on loomulik. Täiskasvanute tähelepanu ja sekkumine vähendab seksuaalmänge. Huvi seksuaalsuse vastu on tasakaalus huviga teiste tegevuste vastu.

II. Laste ja teismeliste seksuaalkäitumine, mis vajab hoolikat tähelepanu

Ülemäärane seksuaalne aktiivsus. Seksuaalkäitumine erineb loomulikust lapselikust uudishimust. Vanusele mittevastavad teadmised seksuaalsusest. Täiskasvanute poolne käitumise avastamine ei peata seksualiseeritud käitumist.

III. Laste ja teismeliste seksualakäitumine, mis vajab kohest sekkumist

Ülemäärane huvitumine pornograafiast. Seksuaalsete mängudega kaasnevad tunded ja emotsioonid, mis on seotud süü, häbi või hirmuga. Teiste laste kaasamine mängudesse nende äraostmise, ähvarduste või jõuga. Kaasatud lapsed on vanuse, küpsuse või intellekti poolest mängu algatajast väga erineval tasemel. Ilmsed erinevused kaasatud laste vanuses, küpsusastmes ja intellektis. Ohver räägib vägivallast, mida iseloomustab oraalne, anaalne või vaginaalne penetratsioon või muu hirmutav käitumine.

Spetsiifilised seksuaalse väärkohtlemise märgid

Väikelaps (0–3 eluaastat)

  • Seksuaalselt väärkoheldud väikelapsed ei suuda toimunud vägivalda meenutada, kuid neil jäävad sellest psühholoogilised mälestused ning nad tajuvad ohtu ja hirmu.
  • Lapsed tajuvad suguelundite puudutusi (näiteks pesemisel) hirmutavana.
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku piirkonnas.
  • Valud või raskused istumisel, liikumisel, magamisel.

Koolieelik

  • Seksuaalse sisuga mängud, mis näitavad lapse vanuse kohta üllatavalt häid teadmisi seksuaalelust
  • Seksuaalse sisuga situatsioonide imiteerimine nukkudega mängides või joonistustel
  • Teiste isikute suguelundite kastumine või silitamine
  • Kõnes seksuaalse sisuga terminite kasutamine, seksi teemaliste väljendite või lugude rääkimine
  • Valud või raskused istumisel ja liikumisel
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku piirkonnas
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud

Noorem koolilaps

  • Moondunud ettekujutus seksuaalsusest
  • (Liialdatud) seksuaalse alatooniga (avalik) käitumine (sh korduv, ülemäärane masturbeerimine või selle imiteerimine, seksuaalse sisuga jutud ja mängud)
  • Silmatorkav teadlikkus seksuaalelust
  • Ärevus, depressiooninähud või depressioon, post-traumaatiline stressi häire
  • Suitsiidsed mõtted ja teod
  • Füüsilised kaebused (nt peavalu, kõhuvalu), laps võib teha sagedasi visiite kooliarsti juurde
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku  piirkonnas
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud
  • Valud või raskused istumisel ja füüsilise tegevuse käigus

 

Teismeline

  • Vaenulikkuse väljendamine enda, eakaaslaste ja teste pereliikmete suhtes
  • Enesevigastamine (selle läbi püütakse vähendada psühholoogilist valu ja tulla toime oma tunnetega)
  • Tugev süü ja häbitunne
  • Kõrgem depressiooni, söömishäirete ja post-traumaatiline stressi häire risk
  • Liialdatud seksuaalne käitumine (sagedased ja juhuslikud seksuaalsuhted, erinevad partnerid)
  • Seksuaalse sisuga jutud
  • Haaratus prostitutsiooni
  • Rasedus
  • Füüsilised kaebused (nt peavalu, kõhuvalu, raskused istumisel ja liikumisel)
  • Veritsused, verevalumid, valud suguelundite või päraku  piirkonnas
  • Valud urineerimisel
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud
  • Valud või raskused istumisel ja füüsilise tegevuse käigus
  • Suguhaigused, kuseteede põletikud

Abivõimalused

Mida lapsele öelda ja kuidas teda aidata, kui arvad, et ta võib vajada abi?

  • Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
  • Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
  • Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
  • Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
  • Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemiset rääkime ei too talle kaasa kiusu ega stigmatiseerimist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).

Lasteabitelefon 116 111

Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub helistada numbril 116 111. Lisainfo: www.lasteabi.ee.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Hädaohus olev laps võib olla näiteks üksi elav laps; vägivalla ohver; tõsiselt haige laps; enesetappu üritanud
laps; tugevas alatoitumuses olev laps; süüteo toime pannud laps. Hädaohus olevast lapsest tuleb teatada hädaabi numbril 112.

Lastemaja

Lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakume seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Lastemajad asuvad Tallinnas ja Tartus.  Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemajateenuse meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi. Lastemaja poole võib pöörduda ka tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Teenusele saab pöörduda lapsevanem või laps ise.

Kui Sind on seksuaalselt ära kasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Avalikustamine võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda. Räägi täiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. Mõnikord võib see olla Su ema-isa või mõni teine sugulane, mõnikord õpetaja, nõustaja või ka sõbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda isikut. Räägi kellelegi endaga juhtunust! See võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda.

Põhjused, miks lapsed ei räägi väärkohtlemisest

Lapsed ise ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei pruugi osata või julgeda sellest rääkida. Näiteks kardavad lapsed tagajärgi või seda, et neid ei usuta, ühtlasi võivad lapsed tunda häbi või süütunnet. Lisaks ei tea lapsed pahatihti, kellele rääkida. Sportlased võivad tunda, et nad peavad olema tugevad, sest haavatavust peetakse nõrkuseks.

  • hirm, et last ei usuta või hirm tagajärgede ees (võimalik mõju perekonnale, sportlaskarjäärile, mainele, trennist väljalangemine, ebasoosingusse langemine treenerite poolt)
  • mõned lapsed ei oska ise väärkohtlemist ära tunda – eriti väga noored lapsed, puudega lapsed
  • häbi ja süütunne
  • lapsed ei tea, kellele rääkida
  • valdavas osas on väärkohtleja lapse usaldusringist
  • segadus – mõned lapsed arvavad, et nad on väärkohtlejaga tõelises „suhtes“
  • sportlased peaksid ootuste kohaselt olema tugevad; haavatavust peetakse nõrkuseks
  • hirm, et trennikaaslased saavad teada
  • hirm, et mõistetakse valesti lapse või noore seksuaalset orientatsiooni (nt gei, transsooline vm), kui last on väärkohelnud temaga samast soost täiskasvanu või teine laps
  • laps võib salata väärkohtlemist, kuna teda on vägivalla kasutamise või füüsilise karistamisega hirmutatud
  • lapsi sunnitakse vaikima pannes neile vastutus perekonna lagunemise, ema kurjaks saamise või muude halbade sündmuste ees, mis lähikonnas võiksid juhtuda, kui laps juhtumi avalikustab
  • laps tajub, et avalikustamine toob kaasa sündmuste laine, mida ta ei oska ette ennustada ega ammugi mitte kontrollida. Hirm teadmatuse ees pärsib aga juhtunust rääkimist
  • suhted väärkohtlejaga (sh lojaalsus väärkohtlejale, emotsionaalne side väärkohtlejaga) eriti olukorras, kus teistel lastel (grupis, perekonnas vm) on jahedad suhted väärkohtlejaga

Lapsevanemale

  • Mida lapsele öelda ja kuidas teda aidata?
    • Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud.
    • Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
    • Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
    • Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
    • Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver.
  • Seega, kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub helistada numbril 116 111. Lisainfo: www.lasteabi.ee. Pöörduda võib ka lastemaja poole. Lastemaja poole võib pöörduda ka tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Teenusele saab pöörduda lapsevanem või laps ise.

Lapsele

  • Kui Sa ei tunne ennast turvaliselt, räägi sellest täiskasvanule, keda usaldad.
  • Loe, mida peaks laps teadma enda keha ja turvalisuse kohta.
  • Kui vajad ise abi või näed, et Su sõber vajab abi, räägi mõnele täiskasvanule, keda usaldad. Võid helistada ka numbril 116 111 või www.lasteabi.ee lehe kaudu abi küsida. Pöörduda võid ka la lastemaja poole.
  • Kui Sind on seksuaalselt ära kasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Avalikustamine võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda. Räägi täiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. Mõnikord võib see olla Su ema-isa või mõni teine sugulane, mõnikord õpetaja, nõustaja või ka sõbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda isikut. Räägi kellelegi endaga juhtunust! See võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda.

Terve spordi eest

Lastega töötamise piirang

Lastekaitse seaduse § 20 sätestab piirangud isikutele, kes ei tohi töötada lastega (määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud süütegude eest). Tuletame meelde, et spordiklubidel, -liitudel ja huviringidel on kohustus kindlaks teha, kas töötaja sobib ametisse. Lastega töötamise piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on määratud sundravile inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lapspornoga seotud kuritegude eest. Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olgu siis karistus kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ja mitme teise kuriteo puhul kehtib piirang karistuse kehtivuse jooksul. Lastega töötamise piirangu juhendmaterjal on kättesaadav eesti (483.59 KB) ja vene (189.06 KB) keeles. 

 Kes on lastega töötav isik?

  • Töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv inimene.
  • Vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv inimene.
  • Inimene, kes puutub lastega vahetult kokku oma ametijuhendi või töö iseloomu tõttu teistes – mitte ainult lastele mõeldud – asutustes: näiteks haigla sotsiaaltöötaja, noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja.
  • Piirang ei laiene inimestele, kes tööülesandeid täites teenindavad teiste hulgas ka lapsi (müüjad, bussijuhid jne).

Mida peab tegema tööandja?

  • Veenduma, et inimest, keda soovitakse tööle võtta, ei ole eelnimetatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud.
  • Kontrollima samal alusel ka neid töötajaid, kes on tööle asunud enne piirangu kehtestamist, s.t enne 2007. aastat.
  • Kontrollima pisteliselt kõiki töötajaid veendumaks, et neid ei ole karistatud töötamise vältel.

Kuidas saab lasteasutus inimese kohta infot?

  • Lasteasutus peab inimese tausta kontrollimiseks esitama karistusregistrile päringu. Täpsem info ja vormid taotluse esitamiseks on leitavad aadressil karistusregister.ee.
  • Päringu tegemiseks on vaja teada inimese ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.
  • Info saamiseks saadab lasteasutuse esindaja aadressile info@karistusregister.ee digiallkirjastatud pöördumise, milles on märgitud, et päring tehakse lastega töötava inimese kohta.
  • Päringule vastatakse kahe tööpäeva jooksul.
  • Päring on lasteasutustele tasuta.
  • Tasuta päringu saab lasteasutus teha ka inimese kohta, kes on asutusse juba ammu tööle asunud. Samuti on võimalik teha ühe isiku kohta tasuta korduspäringuid.
  • Lisainfot päringu kohta saab veebilehel karistusregister.ee, e-posti aadressil info@karistusregister.ee ja telefonil 663 6359.

Julge rääkida!

Euroopa Nõukogu poolt on valminud videoklipp, mis juhib tähelepanu seksuaalse väärkohtlemise juhtumitele spordis ning annab hääle lastele, keda see puudutada võib.

Kutsume üles videoklippi jagama!

Videod

Meediakajastus

 

Eakaaslaste seksuaalne ahistamine

Kiusamisvaba Kooli sihtasutus juhib täiskasvanute tähelepanu sellele, et seksuaalne väärkohtlemine, seksuaalne kiusamine võib koolis, trennides või huviringides toimuda ka laste endi vahel. 2018. aasta kevadel oli KiVa-koolide õpilaste hulgas korraldatavas anonüümses veebiküsitluses esimest korda ka küsimusi keha ja seksuaalsusega seotud sõnalise, füüsilise ja küberkiusamise kohta. Nii tüdrukutelt kui ka poistelt küsiti, kas viimase paari kuu jooksul on koolis neile öeldud ebameeldivaid märkusi või narritud seoses keha või seksuaalsusega, füüsiliselt lähenetud või puudutatud viisil, mis pani tundma ebamugavust ja ärevust, ning kas on saadud koolikaaslastelt õpilase soo või seksuaalsuse kohta käinud sõnumeid või telefonikõnesid, mis olid sobimatud või tegid ärevaks. Õpilased hindasid oma kogemuste sagedust alates variandist „Üldse mitte  viimase paari kuu jooksul“ ning lõpetades skaala teises otsas variandiga „Mitu korda nädalas“. Selgus, et 6378-st 4.–6. klassi õpilasest oli vähemalt üht liiki seksuaalsuse teemaga seotud korduva kiusamisega kokku puutunud tervelt 12% poistest ja 9% tüdrukutest. Loe tulemustest lähemalt.

Kiusamisvaba Kooli tegevtiim paneb täiskasvanutele – vanematele, treeneritele, juhendajatele – südamele, et nende ülesanne on igal juhul luua õhkkond, kus lapsed julgevad oma kogemustest rääkida.  Sealjuures ei tohiks lasta tekkida olukorral, kus suureks probleemiks peame alles füüsilist seksuaalset kiusamist, seevastu kellegi norimist või halvustamist tema keha või seksuaalsuse tõttu peame lihtsalt kasvuraskuseks või konfliktiks, mis peaks iseenesest mööduma. Kiusamine, sh seksuaalne kiusamine, on pikaajaliste negatiivsete tagajärgedega, mõjutades tulevase täiskasvanu vaimset ja füüsilist tervist, oskust ja soovi suhteid luua ja hoida, elujanu, haridus- ja karjäärivalikuid ning paljut muud.

Tähtsad lingid

 

Viimati uuendatud: 13. November 2019