Sa oled siin

Täitemenetluse reform

Taust


13. juulil 2017 arutas valitsuskabinet riiginõuete haldamise ja sissenõudmise ümberkorraldamist ning otsustas, et rahandus- ja justiitsministeerium peavad analüüsima riiginõuete sundtäitmise süsteemi ning esitama 1. detsembriks 2018 oma arvamuse. Ka riigikohus juhtis 25. jaanuaril 2018 tähelepanu, et tuleb hinnata täitesüsteemi jätkusuutlikkust ja otsida võimalusi kulusid vähendada, vajaduse korral kohtutäiturite arvu ja ülesandeid optimeerides.

Valitsus arutas täitemenetluse reformi 8. augustil 2019 kabinetiistungil, kus otsustati moodustada poliitiline töörühm, kuhu kuuluvad kõikide koalitsioonierakondade esindajad. 16. oktoobril kohtus justiitsminister poliitilise töörühmaga ja ühiselt otsustati reformiga plaanitud kujul edasi minna.

Justiits- ja rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajatest moodustatud töörühm koostas reformi kontseptsiooni (3.99 MB). Töörühma ja juhtrühma oli kaasatud ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

 

 

Ettepanekud


Justiitsministeerium esitas valitsusele ettepaneku minna üle kahetise täitesüsteemi mudelile: riik teeks esmased täitetoimingud kõigi riiginõuete sissenõudmiseks ja kohtutäituritele saadetakse sundtäitmiseks üksnes juhtumid, kus on vaja realiseerida võlgnikule kuuluv vara.

  • Kõige otstarbekam on anda riiginõuete sundtäitmine maksu- ja tolliametile, sest sel on pädevus nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, sularaha kogumise võrgustik jm makselahendused, automaatsed protsessid (nt teavitus) jm. Samuti saab ühtse süsteemi kiiremini ja odavamalt tööle panna, sest saab kasutada olemasolevat süsteemi.
  • Kohtutäiturid täidavad edaspidi kõiki eranõudeid, sh elatist jm sotsiaalseid nõudeid, ning korraldavad vara müüki. Kõrgelt kvalifitseeritud kohtutäiturid ei pea enam sedavõrd rohkesti arveldusarveid arestima ega pühendama ohtrasti aega inimeste teenindamisele.
  • Riik ei saa oma nõuete sissenõudmisel eelisseisundit ja nõuete sundtäitmine toimub üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne, välja arvatud näiteks elatise puhul – need täidetakse alati eelisjärjekorras.
  • Nõuete järjekorrast kinnipidamise tagamiseks luuakse nõuete ja arestide register, kus kajastatakse kõiki nõudeid olenemata sellest, kas nõude täitmisega tegeleb riik või kohtutäitur. Nii saab igaüks igal ajal täpse ülevaate tema vastu esitatud nõuetest ja nende täitmise järjekorrast.

Vaata ka "Täiturikiriisi lahendamise neli sammu" (1.83 MB)

Senised kitsaskohad

  • Praegune suur ja hajutatud täitesüsteem on ebaefektiivne, mistõttu ei suudeta nõudeid hästi täita ning paljud täiturid tegutsevad toimetuleku piiril või sellest allpool.
  • Tööd on jäänud vähemaks: kui 2012. aastal andis MTA täitemenetlusse ligi 3500 nõuet, siis 2016. aastal üksnes 370, seejuures ei ole kohtutäiturite arv muutunud.
  • Täitesüsteem on inimestele kulukas ja arusaamatu ning sel on kehv maine.
  • Väikeste nõuete puhul tehakse üldjuhul ainult lihtsamad toimingud ja seetõttu aegub suur osa nõuetest.

Tulevane täitekorraldus

  • Sundtäitmine muutub inimesele märksa odavamaks. Kui praegu tasuvad võlgnikud riiginõuete sundtäitmise eest kohtutäituritele ligi 3,5 miljonit eurot aastas, siis edaspidi oleks püsikulu 827 000 eurot aastas ehk 4,2 korda väiksem. See raha jääb inimestele kätte ja sellega saavad nad maksta muid võlgu.
  • Vabakutseliste kohtutäiturite tegevus tõhustub, sest aegunud riiginõuete arv ja sellest tulenev nõuete haldamise maht väheneb tublisti.
  • Tänu konsolideerimisele suureneb sissenõudmine 10–45%. Seega paraneks laekumine riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra. Eesmärk on suurendada laekumist vähemalt 50% ehk 1 miljoni euro võrra aastas.
  • Ametisse jääb 20 võimekat kohtutäiturit (seni 43), kes teenindavad tervet Eestit. Selleks et teenus oleks kättesaadav kõikjal Eestis, kohustatakse neid avama vastuvõtupunktid ka kaugemates piirkondades.

 

Viimati uuendatud: 18. Oktoober 2019