Sa oled siin

Täitesüsteemi ümberkorraldamine

Justiitsministeerium saatis 17. juunil kooskõlastusele täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooni. Selle väljatöötamise juhtrühma kuulusid justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajad.

Riigi ülesanne on luua süsteem, mis aitaks ennekõike inimest: et väljanõutav võlg saadaks makstud võimalikult väikese vaevaga ja kiiresti, nii et võlgnik ei langeks täitesüsteemi tasude tõttu veel suurematesse võlgadesse, ning samal ajal toetaks täitemenetlus head ettevõtluskeskkonda ja Eestisse oleks atraktiivne investeerida.

Justiitsministeerium ja rahandusministeerium soovitavad anda riigi ja omavalitsuste rahaliste nõuete sundtäitmise maksu- ja tolliametile, nii et kohtutäiturid saavad keskenduda nendele eranõuetele, kus on vaja nende erialaoskusi. Samuti jääb kohtutäiturite ülesandeks korraldada MTA täitemenetluses võlgniku vara müüki.

 

Uus süsteem on inimesele odav, kiire ja professionaalne

  • KIIRUS tagavatakse MTA olemasolevate lahendustega:
    • kompetents nõuete haldamisel ja sissenõudmisel
    • lihtsad ja mugavad makselahendused
    • automaatsed protsessid (nt teavitus) jms
    • ühtset infosüsteemi on ka odavam tööle panna, sest saab kasutada olemasolevaid lahendusi
       
  • PROFESSIONAALSUS: kvalifitseeritud kohtutäiturid saavad keskenduda erialateadmisi vajavatele eraõiguslikele nõuetele, sh hüpoteekide realiseerimisele, ning korraldada täitemenetluse vara müüki.
    • Kohtutäiturid ei pea enam senises mahus iga päev arveldusarveid arestima ja neile otsuseid kätte toimetama.
    • Töö muutub tõhusamaks ka tänu sellele, et tublisti väheneb aegunud riiginõuete arv ja seega ka nõuete haldamise maht.
  • Uuenduste järel on sundtäitmine inimesele umbes kümme korda ODAVAM.
    • Kuna praegu lahendavad kohtutäiturid tulusate täiteasjade kulul ka neid asju, mis neile midagi sisse ei too, siis muudab see kohtutäituri tasu suuremaks. Teisisõnu kujundavad täiturid täitetasu nii suureks, et saaks katta edutute täiteasjade menetlemise kulu. Riigi puhul sellist ristsubsideerimist ei toimu ja tänu sellele hoitakse täitetasu kulupõhisena ehk märksa väiksemana. Esialgsel hinnangul on võimalik vähendada täitetasu umbes 10 korda.
    • See on päris raha, mis jääb inimestele enam kätte – selle eest saavad nad paremini tasuda muid kohustusi ja katta teisi võlgu.
    • Rahvusvaheline praktika näitab, et kui nõuete sissenõudmine koondada, suureneb edukas sissenõudmine 10–45% olenevalt nõuete tüübist. Seega paraneks laekumine riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra. Eesmärk on suurendada laekumist vähemalt 50% ehk 1 miljoni euro võrra aastas. Ka Grand-Thortoni kulu-tulu analüüs näitas, et sissenõudmine muutub tänu nõuete koondamisele tõhusamaks.
 

Kava kohaselt jääb tegutsema umbes pool senistest ehk ligikaudu 20 täiturit.

Alles jääb neli tööpiirkonda, kuid ametisse jäävad kohtutäiturid peavad avama vastuvõtupunkti ka kaugemates piirkondades vajalikul arvul tööpäevadel.

  • Lääne tööpiirkonnas jäävad bürood eeldatavasti Pärnusse ning Haapsalus ja Kuressaares avatakse harukontor.
  • Põhja tööpiirkonnas jäävad bürood eeldatavasti Tallinna ning Raplas ja Paides avatakse harukontor.
  • Kuna Viru tööpiirkond on maa-alalt kõige väiksem, ei nähta selles ette harukontorite avamist. Küll aga peab üks kohtutäituri büroo jätkama tegevust Rakveres ja Narvas ning kaks bürood Jõhvis.
  • Lõuna tööpiirkonna bürood asuvad Tartus ja Põlvas. Seejuures peab Põlva büroo kohtutäitur avama harukontori Valgas ja Võrus. Tartu büroode kohtutäiturite vahel jaotub kohustus pidada harukontorit Viljandis ja Jõgeval.
 

Eesmärk on ka parandada elatiste sissenõudmist 


Eestis on 8000 elatisvõlgnikku. Elatisvõla menetlus nõuab kohtutäiturilt rohkem vaeva kui muude võlgade sissenõudmine ja väiksema tuluga täiturid ei suuda ega soovi sellega piisavalt tegeleda. Probleemi lahendamiseks pakutakse välja kolm võimalust.

  • Riigi õigusabi andmisega sarnane süsteem, kus riik toetab pärast reformi kõiki alles jäänud kohtutäitureid elatisnõuete täitmisel mingi kindla summaga aastas võlgniku või toimiku kohta.
  • Kohtutäituri büroode kõrvale luuakse mõned kohtutäiturite peetavad elatisasjade bürood näiteks neljas linnas, mis menetleks üksnes elatisnõudeid, vahendaks riigi elatisabi saamist ning oleks vahendaja-abistaja rollis piiriülestes elatisasjades. Riik toetaks bürood igal aastal kindla summaga.
  • Riiklikud elatistäituri bürood, mida rahastatakse täielikult riigieelarvest.
 

Üksikasju

  • Riik ei saa omaenda nõuete sissenõudmisel eelisseisundit ja nõuete sundtäitmine toimuks üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne – välja arvatud seaduses sätestatud erandid, näiteks elatisnõuded, mis täidetakse alati eelisjärjekorras.
  • Selleks et nõuete järjekorrast kinni peetaks, luuakse nõuete ja arestide register, kus kajastatakse kõiki nõudeid olenemata sellest, kas nõude täitmisega tegeleb riik või kohtutäitur.
    • Nii saab iga inimene igal ajal täpse ülevaate tema vastu olevatest nõuetest ja nende täitmise järjekorrast.
    • Sellega tagatakse arestide järjekorrast kinnipidamine ja täitemenetluse läbipaistvus.
  • Tegemist on täitemenetluse kontseptsiooniga, mis saadeti kõigile huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 20. juunil 2019, tagasisidet ootame 9. augustiks 2019.
  • Justiitsministeerium plaanib viia kontseptsiooni suvel valitsuskabinetti ja koostada laekunud ettepanekutega täiendatud eelnõu sügisel.
  • Ümberkorraldused hakkavad täies mahus kehtima kõige varem aastal 2022 – kui täiturite arvu kehtestab edaspidi riik. Kui nende arv kujuneb vaba turu tingimustes, siis on üleminekuperiood pikem.
 

Senised kitsaskohad

 

Täitesüsteem on võlgnikule kallis

  • Väikeste nõuete eest kohtutäituritele ette nähtud põhitasud on nõude suurusega võrreldes ebaproportsionaalsed suured (nt 50-eurosee trahvi täitekulu võib olla 66 eurot)
  • JMi pakutud süsteemiga väheneksid kulud umbes kümme korra.
  • Riigil ei ole tervikülevaadet nõuetest ja seetõttu on riigieelarve tulusid ka raskem prognoosida. Riigiasutustes ja omavalitsustes on dubleeriv nõuete haldamise ja sissenõudja roll.

Majandusraskustes kohtutäiturite bürood ei suuda pakkuda kvaliteetset teenust

Riigikohus juhtis oma 25.01.2018 otsuses tähelepanu vajadusele hinnata kehtiva täitesüsteemi jätkusuutlikkust laiemalt ja otsida võimalusi kulude vähendamiseks, mh vajadusel ka kohtutäiturite arvu ja ülesannete optimeerimise teel.

  • Kohtutäiturite käibed vähenevad juba mitu aastat. Tööd on jäänud vähemaks, kuid kohtutäiturite arv suuresti samaks. Kui 2012. aastal andis MTA täitemenetlusse u 3500 nõuet, siis 2018. aastal üksnes 532 nõuet.
  • Kohtutäitureid oli 2012. aastal 49, 2019. aastal 43.

Täiturite müügitulu on väga erinev

  • 2018 oli täituri suurim müügitulu 2 miljonit eurot, väikseim 71 000 eurot – erinevus on üle kümne korra.
  • 12 täituri müügitulu oli alla 150 000 euro, sh 3 täituril alla 100 000 euro – see ei ole jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline.

 

Probleem on selles, et raskustes kohtutäiturite bürood kipuvad skeemitama, rikkudes muu hulgas võlgnike õigusi (nt eiravad võlgnikule ette nähtud menetlusest teavitamise reegleid). Paljud väikesed riiginõuded aeguvad – see rikub täitesüsteemi mainet.

Rikkumisi näitavad sagenevad kaebused. Justiitsministeeriumile laekub täiturite tegevuse peale aastas keskmiselt 300 kaebust. Näiteks tänavu on alustatud juba 5 distsiplinaarmenetlust.

 

Viimati uuendatud: 20. Juuni 2019