Sa oled siin

Teadustööde võistlus

Justiitsministeerium kutsub osalema 2019/2020. aasta avaliku ja eraõiguse, intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursil
 

Teadustööde konkursi eesmärk on edendada era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealast teadus- ja arendustegevust ning teadusasutuste ja praktikute koostööd, innustada üliõpilasi ja teadlasi uurima era- ja avaliku õiguse ning õigusloomega seotud teemasid, samuti tunnustada silmapaistvaid tulemusi saavutanud autoreid.

Konkursile võib esitada ainult alljärgnevatel teemadel tehtud era- ja avaliku õiguse või õigusloomealaseid teadustöid või spetsiaalselt konkursi jaoks kirjutatud töid.

Avalik õigus

  1. Avaliku teenistuse rollist tänapäeva Eesti ühiskonnas (avaliku teenistuse ajalugu ja kujunemine, avaliku teenistuse teoreetilised alused, avaliku teenistuse eristamine töösuhtest, OECD Eesti avalikust teenistusest, avaliku teenistuse praktiline roll tänapäeva Eestis, Eestile kui väikeriigile sobiv avalik teenistus, ametniku ülesannete andmine erasektorile, tuleviku avalik teenistus jm) ning kehtiva regulatsiooni rakendamisega seotud küsimused
  2. Avalik kord ja korrakaitse (avaliku korra mõiste Euroopa Liidu õiguses, avaliku korra mõiste korrakaitseõiguses ja karistusõiguses; korrakaitseseaduse ja eriseaduste riikliku järelevalve regulatsioonide rakendamine; korrakaitseseaduses reguleeritud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kohaldamine ohu ennetamiseks; korrakaitse ja süüteomenetluse seosed ja erisused; loamenetluse ja riikliku järelevalve seosed; õigusi ja vabadusi mitteriivavate meetmete tõhusus, avaliku korra osaks olevate erahuvide ja üldiste huvide kaitse, proportsionaalsus ja otstarbekus korrakaitsemenetluses, politsei monopol vahetu sunni rakendamisel jms) ning sellega seotud mõisted (avalik julgeolek, riigi julgeolek, põhiseaduslik kord jm), andmetöötlus ohu ennetamise ajal (nt profiilianalüüs)
  3. Isikuandmete kaitse üldine regulatsioon ja selle erisused (sh isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine koostoimes teiste EL õigusaktidega ning riigisiseselt); isikuandmete ja muu teabe avalik ja varjatud töötlemine avaliku korra, avaliku julgeoleku, süütegude tõkestamise, riigi julgeoleku ja riigikaitse, kriminaal- ja väärteomenetluse ning kohtus süü tõendamise ja karistuse täitmisele pööramise eesmärgil (sh teabehange, jälitustegevus ning isikuandmete muu töötlemine korrakaitse- ja süüteomenetluses, järelevalve korraldus ja isikute õiguskaitse), superandmebaasile jaa või ei?, õigus olla unustatud jm
  4. Haldusmenetluse üldised alused, riigisisese ja rahvusvahelise haldusmenetluse seosed (haldusaktide elektroonilises vormis kättetoimetamine, haldusaktide rahvusvaheline kättetoimetamine ja täitmine, haldusakti andmine või toimingu sooritamine automatiseeritud otsusena; haldusmenetluse ja süüteomenetluse vahel vahetegu isiku õiguse seisukohast konkurentsiõiguse näitel (enesesüüstamise ja kaasaaitamiskohustuse vahekord, tõendite ülekandmine haldusmenetlusest süüteomenetlusse), haldusmenetlus mõju valdkondlike seaduste tõlgendamisele ja rakendamisele, kas haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 võiks tunnistada kehtetuks?, miks mitte kohaldada haldusmenetluse seadust ka viisamenetlusele?, haldusmenetluse uuendamine praktiliste näidete varal, menetlusosalise hoolsuskohustus haldusmenetluses, Põhiseaduse § 14 Eesti haldusmenetluse kujundajana, plussid ja miinused haldusmenetluse läbiviimise delegeerimisel erasektorile, 100% elektroonilise haldusmenetluse plussid ja miinused, vormivabadus vs. formalism haldusmenetluses, dokumendi kättetoimetamise fiktsioon haldusmenetluses, dokumendi kättetoimetamine selle avalikustamisega Ametlikud Teadaanded; Facebook, Instagram ja Twitter kui tõendiallikad haldusmenetluses ning muud haldusmenetluse küsimused
  5. Halduskorraldus (halduskorralduse tähendusest Eesti haldusõiguses, riigiaparaadi tõhusa toimimise tagamiseks Eesti haldusorganisatsioonis ja valitsuses kujunenud olukorra jälgimine, välisriikides loodud mehhanismide ja struktuuri Eestis toimimise kaalumine ning OECD 2011. aastal valminud raportis antud soovituste järgimine haldusesisese ja haldusvälise parema koostöö võimaldamiseks vertikaalsete ja horisontaalsete koostöömehhanismide kaudu); halduskorralduse eristamine täidesaatva riigivõimu poliitilisest teostamisest ehk valitsuskorraldusest; halduskorralduse olulised küsimused, mida peab otsustama Riigikogu jm
  6. Kohaliku omavalitsuse õiguse korrastamine (mh kohaliku elu küsimuste eristamine riigielu küsimustest, kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö õiguslik reguleerimine, haldusakti tähendus VVS § 753 järgi, haldusjärelevalve ulatuse piirid kohaliku autonoomiasse)
  7. Riigivastutuse õiguse alused ja põhimõtted, arengusuunad ja põhivalikud Eestis (sh kitsaskohad ja arengusuunad, riigivastutus haldusmenetluses, riigivastutus süüteomenetluses, riigivastutus tsiviilkohtumenetluses, riigivastutus täitemenetluses, õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamine, õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamine, riigipoolsete nõuete iseseisva reguleerimise vajadus, heastamise erinevad võimalused), samuti riigivastutuse seosed haldus-, tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluse ning süütegude kohtueelse uurimise ja kohtuvälise menetlusega ning riigivastutus rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse rikkumisel
  8. Määrusandlus (määruste eesmärk ja mõte Eesti õiguskorras, määruse andmise volituse ettenägemine seaduses, määrusandluse piirid, määruste vaidlustatavus, sh üld- ja üksikakti piiritlemise problemaatika) ning üldkorraldus (üldkorralduse mõiste ja eesmärk, eristamine määrusest ja õiguskaitse, üldkorralduse andmise seaduslik alus, üldkorralduse kehtivus ja siduvus teistele riigiorganitele)
  9. Avaliku teabe õigus (andmekogudes leiduva info taaskasutamine ning riigisaladuse regulatsioon ehk salastatuse alused ja korraldus), avaandmed vs. isikuandmed, kas ja kui kaugele võib riik minna, et pakkuda proaktiivseid teenuseid, liiga vähe või liiga palju juurdepääsupiiranguid avalikule teabele, once only-põhimõte jm
  10. Demokraatia ja valimised (nt valimisea langetamine, sh selle vajadus, sisu ja ulatus; valimisõiguse muud probleemid), erakonnaõiguse küsimused (rahastamine ja selle järelevalve); põhiseaduslike institutsioonide moodustamise alused ja seosed rahvavõimuga, sh legitimatsiooni probleem riigisiseselt ja EL tasandil; EL erakondade õiguslik seisund ja mõju riigisisesele valimissüsteemile
  11. Avalik majandusõigus, sealhulgas avalik konkurentsiõigus (erastamine ja avaliku sektori poolt lähtuv majanduskonkurents, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse osalemine turul, avalik ühinguõigus, samuti riigivalitsemine teistes eraõiguslikes vormides, kartelliõigus, halduskoostöö, avaliku ja erasektori koostöö), riigihankeõiguse alused, riigiabiõiguse alused (riiklikud majandustoetused), tegevusalade reguleerimise alused (teatud tegevusalade korraldamine õigusnormide abil teatud eluvaldkondades, sealhulgas eeskätt üldhuviteenuste korraldus), majandustegevuse järelevalvet ja keelamist puudutav regulatsioon, majandustegevuse keelu proportsionaalsus jm
  12. Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti põhiseadusele, õiguse tõlgendamine ja rakendamine, kui Eesti seadus on vastuolus direktiivi või määrusega, Eesti osalemine Euroopa Liidu õigusloomes ning selle ülevõtmise alused ja korraldus, Eesti osalemine Euroopa Liidu kohtuasjade menetlemisel, sh selle alused ja korraldus, subsidiaarsuse põhimõte tänases Euroopa Liidus jm, Euroopa Kohtu lahend Eesti õiguse muutjana

Eraõigus

  1. Andmed kui lepinguline vastusooritus digitaalse sisu või teenuse eest
  2. Müüja vastutus digitaalse elemendiga kauba puuduse eest
  3. Tarbija õiguskaitsevahendid digitaalse sisu ja kaupade direktiivis ning VÕS-is
  4. Korteriomandi ja korteriühistu vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused
  5. Abikaasade varaühisus vs kinnistusraamatu avalik usaldatavus – kas ületamatu vastuolu Eesti õiguses?
  6. Võrdlevõiguslik uuring teiste EL riikide ärikeeldude ja muude sarnaste meetmete kohta
  7. Võrdlev-õiguslik analüüs jagatud hooldusõigusest (50-50) Euroopas koos analüüsiga hooldusõiguse jagunemisest senises Eesti kohtupraktikas
  8. Elatisnõuete täitmine täitemenetluses
  9. Võrdlev-õiguslik uuring juriidilise isiku juhatuse liikme kohustuse kohta kanda pankrotimenetlusega seonduvad kulud
  10. Äriühingu juhatuse ja äriühingu asukoha lahutamise õiguslikud probleemid
  11. Menetluskulude summa kindlaksmääramise menetlus (maakohtute kohtupraktika analüüs, mis keskendub menetlusele kulunud aja ning menetluse venimise põhjuste väljaselgitamisele; võrdluse aluseks vähemalt kaks maakohut, kus menetlus toimub erinevalt – kohtunikud või kohtunikuabid)
  12. Täitemenetluse läbiviimine mitterahaliste nõuete täitmiseks: suhtlusõiguse lahendite täitmise korraldamine, lapse väljaandmise lahendite täitmine, kinnisasja väljaandmise lahendite täitmine jne
  13. Nüüdisaegne saneerimismenetlus
  14. Täitemenetluse või pankrotimenetluse raames võõrandatava kinnisasja suhtes kolmandate isikute õiguste püsimajäämine
  15. Probleemid alaealise paigutamisega kinnisesse asutusse tsiviilkohtumenetluse raames
  16. Võrdlev-õiguslik uuring asenduskohustusest või eestkostetava isiku varaga tehingute tegemine perekonnaõiguse raames
  17. Võrdlev-õiguslik uuring tsiviilkohtute töökorraldusest – Eesti tsiviilkohtute süsteem võrreldes teiste EL liikmesriikide kohtusüsteemidega
  18. Hüvitisnõudeid puudutavate kollektiivsete esindushagide menetlusse võtmise tingimuste võrdlev käsitlus Euroopa Liidu liikmesriikides

Intellektuaalne omand ja konkurentsiõigus

  1. Võimalused ja väljakutsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ, (nn DSM direktiiv) tulenevate nõuete ülevõtmisel Eesti õigusesse (eelkõige DSM direktiivi art-d 3, 4, 15 ja 17)
  2. Võimalused ja väljakutsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, millega kehtestatakse ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ja muudetakse direktiivi 93/83/EMÜ, (nn KabSat direktiiv) tulenevate nõuete ülevõtmisel Eesti õigusesse
  3. Eesti tööstusomandiõiguse (mh kaubamärgi, leiutise, tööstusdisainilahenduse õiguskaitse) vastavus innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise eesmärkidele, sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele
  4. Intellektuaalomandi õiguste pantimine – selle võimalikkus ja viisid, kehtiva regulatsiooni vastavus ettevõtjate ja majanduskeskkonna vajadustele ning muutmise vajadus
  5. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni moodustamise põhimõtete ja menetluse läbiviimise korra vastavus tööstusomandi vaidluste kiire, tõhusa ja kvaliteetse lahendamise eesmärkidele
  6. Ärisaladuse kaitse Eestis (mh ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse rakendusprobleemid; Eesti õiguse vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset, tulenevatele nõuetele)
  7. Intellektuaalomandi õiguste jõustamine Eestis (mh ajutiste ja ennetavate meetmete rakendamise võimalikkus ja tõhusus; rikkumise lõpetamisele suunatud nõuete esitamine, sh vahendajate vastu; hüvitatava kahju ulatus, sh kahekordse kahjuhüvitise kehtestamise võimalikkus ja põhjendatus)
  8. Äritegevuses konkurentsi kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine, sellest tekkinud nõuete menetlemine ja vastutus (mh keelatud kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsused; turgu valitseva seisundi kuritarvitamine; koondumiste kontroll; riigiabi lubatavus; Konkurentsiameti riiklik ja haldusjärelevalve)
  9. Võimalused ja väljakutsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tulenevate nõuete ülevõtmisel Eesti õigusesse

Õigusloome

  1. Õigusloome kvaliteedi indikaatorid, nende kasutatavus ja rakenduspraktika
  2. Õigusloome korraldusest: kuidas tõhustada õigusloomeprotsessi, säilitades selle avatuse ja ettenähtavuse?
  3. Õigusloome maht: kas ja kuidas seda pidurdada?
  4. IT-lahendused õigusloome kvaliteedi parandajana
  5. Seadustes sisalduvate volitusnormide ja nende alusel antud määruste kvaliteedi analüüs. Volitusnormide piirid, nende ületamine ja kohane reguleerimistasand
  6. Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise praktika analüüs. Kas Euroopa Liidu õigus võetakse Eesti õigusesse üle otse, seda kohandatakse või tehakse nõutust enam (nn goldplating)?
  7. Euroopa Liidu määruste rakendamine ja nende suhestumine riigisisese õigusega
  8. Eesti seaduste analüüs terminikasutuse, sh õigusterminoloogia aspektist, probleemid ja nende võimalikud lahendused
  9. Probleeme eesti seaduskeeles, muu hulgas Euroopa Liidu õigusaktide stiili mõju eesti seaduskeele stiilile (lausestus, teksti liigendus jm)
  10. Euroopa Liidu õigusaktide tõlkes kasutatavad terminid, nende tähendus ja kattuvus Eesti õiguse terminitega. Õigusterminoloogia seos õiguskeelega ja selle kvaliteediga. Terminoloogia ebaühtlusest valdkondades, terminiloome põhimõtted õigusloomes ja probleemid kiiresti arenevates valdkondades, nt infotehnoloogia ja digiteerimine
  11. Õigusaktide mõjude hindamine praktikas. Millist meetodit ja kuidas valida? Põhjuslikkuse määratlemine õigusaktide mõjude analüüsis – praktika ja võimalused (analüüsida Eesti või mõne teise riigi konkreetse näite põhjal, kuidas toimus või võiks toimuda mõjude väljaselgitamine (põhjuse-tagajärje suhte tuvastamine), praktikas rakendatud meetodid, mille laiemalt kasutamine võiks olla põhjendatud ka Eestis jne)
  12. Eesti õigusloome statistiline kuvand (millised on trendid õigusloomes aastate kaupa (eelnõude maht, arv, probleemid), millist statistikat tehakse ja millist võiks teha, mida statistika põhjal saaks õigusloome kvaliteedi kohta järeldada; kuidas teistes riikides õigusloome kohta statistikat tehakse?)
  13. Eksperimentide kasutamine õigusloomes – teiste riikide konkreetsete näidete põhjal analüüs ja ettepanekud Eesti seadusandjale
  14. Käitumisteaduse (nn nügimise) kasutamise võimalused Eesti õigusloojate jaoks
  15. Innovaatiliste lahenduste reguleerimise vajadus ja võimalus Eestis ja mujal
  16. Tehisintellekti kasutusvõimalused õigusloomes

Teadustöid koos konkursi statuudis nõutava avaldusega saab esitada 1. juulini 2020 e-posti aadressil info@just.ee. Dokumentidel ei tohi olla printimise piirangut.

Konkursile esitatud tööde hindamiseks kutsub justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond kokku komisjoni. Piisava tasemega tööde puudumise korral on komisjonil õigus jätta võitja välja kuulutamata.

Justiitsministeerium kuulutab parimad teadustööd välja 2020. aasta sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad teadustööd justiitsministeeriumi veebilehel. Sobivuse korral on võimalus avaldada oma töö põhjal artikkel ajakirjas Õiguskeel või Juridica. Soovi korral saavad parimate teadustööde autorid tööpraktika võimaluse justiitsministeeriumis. Võimaluse korral premeeritakse parimate teadustööde autoreid rahalise auhinnaga.

 

Teadustööde konkursi statuut 2019 (468.86 KB)

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2017/2018

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2017/2018. aasta konkursile laekus kuus tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Komisjon valis konkursi võitjaks Reet Lääne magistritöö „Lapse õigus era- ja perekonnaelu kaitsele lapseröövi menetluses“ (662.25 KB) ning autasustas teda 1500-eurose stipendiumiga. Komisjon tõi esile eelkõige teema sisukat ja põhjalikku käsitlust ning uuenduslikkust.

Teise koha saavutas Mariliis Toomiste magistritöö „Seisukoha küsimine Riigikohtult: kasutamata võimalus?“ (762.15 KB) ning komisjon autasustas teda 1500-eurose stipendiumiga. Komisjoni hinnangul on teadustöö teemapüstitus intrigeeriv ja mõtlemapanev ning murekoha esiletoomine tänuväärne.

Justiitsministeerium õnnitleb konkursi võitjat ja tänab kõiki konkursil osalejaid.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2016/2017

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2016/2017. aasta konkursile laekus kuus tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Komisjon valis konkursi võitjaks Albert Linntami magistritöö „Euroopa Komisjoni kaalutlusõiguse piirid raskustes ettevõtjatele osutatava riigiabi hindamisel“ (1.27 MB) ning autasustab autorit 1500-eurose preemiaga. Võidutöö puhul tunnustab komisjon eelkõige teema aktuaalsust ja uuenduslikkust ning leiab, et töö on väärtuslik õiguspoliitika riigiabi valdkonnas.

Teise koha saavutas Kätlin Helena Sehver oma magistritööga „Privaatsusõiguse riive proportsionaalsuse hindamise kriteeriumid Euroopa Liidu õiguses elektroonilise side andmete kaitse valdkonna näitel” (844.86 KB). Komisjon autasustab teda 900-eurose preemiaga. Komisjoni hinnangul on teadustöö teema oluline ja aktuaalne ning selle järeldused on hästi kastutatavad andmekaitsereformis.

Väga tugeva tööna märgiti ära ka kolmanda koha saavutanud Carolin Toomingase magistritöö „Transnatsionaalne haldusakt Euroopa Liidu ja Eesti õiguses“ (1.05 MB).

Justiitsministeerium õnnitleb konkursi võitjat ja tänab kõiki konkursil osalejaid.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2015/2016

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2015/2016. aasta konkursile laekus kümme tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Komisjon valis konkursi võitjaks Meeli Rondeli magistritöö „Jälitustoimingutega kogutud andmete töötlemine informatsioonilise enesemääramisõiguse riivena“ (735.44 KB) ning autasustab teda 1000-eurose preemiaga. Võidutöö puhul toob komisjon esile eelkõige teema aktuaalsuse ning põhjaliku käsitluse.

Väga tugeva tööna leidis konkursil äramärkimist ka Kristel Urke magistritöö „Rahvusvahelise kaitse taotlejad – kes vastutab solidaarses Euroopas?“ (692.88 KB).

Justiitsministeerium õnnitleb konkursi võitjat ja tänab kõiki konkursil osalejaid.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2014/2015 

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2013/2014. aasta konkursi võidutööd hindas justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Konkursi võitis Paloma Krõõt Tupay oma doktoritööga „Verfassung und Verfassungsänderung in Estland. Eine Analyse zu Theorie und Praxis mit vergleichenden Anmerkungen zum deutschen Recht.“ („Põhiseadus ja põhiseaduse muutmine Eestis. Teooria ja praktika analüüs võrdlevate märkustega Saksa õiguse kohta“).

Doktoritöö valmis Kölni ülikoolis, selle juhendajad olid Kölni ülikooli Ida-Euroopa õiguse ja võrdleva õiguse instituudi direktor professor Angelika Nußberger ning Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituudi juhataja, rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Komisjon tänab konkursi võitjat olulise panuse eest Eesti põhiseaduse ajaloo ja arengu uurimisse ning autasustab teda 1000-eurose preemiaga.

Kirjastus Berliner Wissenschafts-Verlag avaldab töö 2015. aasta sügisel.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2013/2014

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2013/2014. aasta konkursile laekus kaheksa tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Konkursi võitis Andrei Urbanik tööga „Tarbijast laenusaajat liigkasuvõtmise eest kaitsvad sätted ja nende menetluslik kohaldamine“ (816.59 KB).

Ära märgiti veel:

Viimati uuendatud: 19. August 2019