Sa oled siin

Teadustööde võistlus

Justiitsministeerium kutsub osalema 2018/2019. aasta era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursil
 

Teadustööde konkursi eesmärk on edendada era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealast teadus- ja arendustegevust ning koostööd teadusasutuste ja praktikute vahel, innustada üliõpilasi ja teadlasi uurima era- ja avaliku õiguse ning õigusloomega seotud teemasid, samuti tunnustada väljapaistvaid tulemusi saavutanud autoreid.

Konkursile võib esitada ainult alljärgnevatel teemadel tehtud era- ja avaliku õiguse või õigusloomealaseid teadustöid või spetsiaalselt konkursi jaoks kirjutatud töid:

Avalik õigus

  1. Avaliku teenistuse rollist tänapäeva Eesti ühiskonnas (avaliku teenistuse ajalugu ja kujunemine, avaliku teenistuse teoreetilised alused, avaliku teenistuse eristamine töösuhtest, OECD Eesti avalikust teenistusest, avaliku teenistuse praktiline roll tänapäeva Eestis) ning kehtiva regulatsiooni rakendamisega seotud küsimused
     
  2. Avalik kord ja korrakaitse (avaliku korra mõiste Euroopa Liidu õiguses, avaliku korra mõiste korrakaitseõiguses ja karistusõiguses; korrakaitseseaduse ja eriseaduste riikliku järelevalve regulatsioonide rakendamine; korrakaitseseaduses reguleeritud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kohaldamine ohu ennetamiseks; korrakaitse ja süüteomenetluse seosed ja erisused; loamenetluse ja riikliku järelevalve seosed jms) ning sellega seotud mõisted (avalik julgeolek, riigi julgeolek, põhiseaduslik kord jm)
     
  3. Isikuandmete kaitse üldine regulatsioon ja selle erisused (sh isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine koostoimes teiste EL õigusaktidega ning riigisiseselt); isikuandmete ja muu teabe avalik ja varjatud töötlemine avaliku korra, avaliku julgeoleku, süütegude tõkestamise, riigi julgeoleku ja riigikaitse, kriminaal- ja väärteomenetluse ning kohtus süü tõendamise ja karistuse täitmisele pööramise eesmärgil (sh teabehange, jälitustegevus ning isikuandmete muu töötlemine korrakaitse- ja süüteomenetluses, järelevalve korraldus ja isikute õiguskaitse)
     
  4. Haldusmenetluse üldised alused, riigisisese ja rahvusvahelise haldusmenetluse seosed (haldusaktide elektroonilises vormis kättetoimetamine, haldusaktide rahvusvaheline kättetoimetamine ja täitmine, haldusakti andmine või toimingu sooritamine automatiseeritud otsusena; haldusmenetluse ja süüteomenetluse vahel vahetegu isiku õiguse seisukohast konkurentsiõiguse näitel (enesesüüstamise ja kaasaaitamiskohustuse vahekord, tõendite ülekandmine haldusmenetlusest süüteomenetlusse) ning muud haldusmenetluse küsimused
     
  5. Halduskorraldus (halduskorralduse tähendusest Eesti haldusõiguses, riigiaparaadi tõhusa toimimise tagamiseks Eesti haldusorganisatsioonis ja valitsuses kujunenud olukorra jälgimine, välisriikides loodud mehhanismide ja struktuuri Eestis toimimise kaalumine ning OECD 2011. aastal valminud raportis antud soovituste järgimine haldusesisese ja haldusvälise parema koostöö võimaldamiseks vertikaalsete ja horisontaalsete koostöömehhanismide kaudu); halduskorralduse eristamine täidesaatva riigivõimu poliitilisest teostamisest ehk valitsuskorraldusest
     
  6. Kohaliku omavalitsuse õiguse korrastamine (mh kohaliku elu küsimuste eristamine riigielu küsimustest, kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö õiguslik reguleerimine)
     
  7. Riigivastutuse õiguse alused ja põhimõtted, arengusuunad ja põhivalikud Eestis (sh kitsaskohad ja arengusuunad, riigivastutus haldusmenetluses, riigivastutus süüteomenetluses, riigivastutus tsiviilkohtumenetluses, riigivastutus täitemenetluses, õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamine, õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamine, riigipoolsete nõuete iseseisva reguleerimise vajadus), samuti riigivastutuse seosed haldus-, tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluse ning süütegude kohtueelse uurimise ja kohtuvälise menetlusega ning riigivastutus rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse rikkumisel
     
  8. Määrusandlus (määruste eesmärk ja mõte Eesti õiguskorras, määruse andmise volituse ettenägemine seaduses, määrusandluse piirid, määruste vaidlustatavus, sh üld- ja üksikakti piiritlemise problemaatika) ning üldkorraldus (üldkorralduse mõiste ja eesmärk, eristamine määrusest ja õiguskaitse, üldkorralduse andmise seaduslik alus, üldkorralduse kehtivus ja siduvus teistele riigiorganitele)
     
  9. Avaliku teabe õigus (andmekogudes leiduva info taaskasutamine ning riigisaladuse regulatsioon ehk salastatuse alused ja korraldus)
     
  10. Demokraatia ja valimised (nt valimisea langetamine, sh selle vajadus, sisu ja ulatus; valimisõiguse muud probleemid), erakonnaõiguse küsimused (rahastamine ja selle järelevalve); põhiseaduslike institutsioonide moodustamise alused ja seosed rahvavõimuga, sh legitimatsiooni probleem riigisiseselt ja EL tasandil; EL erakondade õiguslik seisund ja mõju riigisisesele valimissüsteemile
     
  11. Avalik majandusõigus, sealhulgas avalik konkurentsiõigus (erastamine ja avaliku sektori poolt lähtuv majanduskonkurents, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse osalemine turul, avalik ühinguõigus, samuti riigivalitsemine teistes eraõiguslikes vormides, kartelliõigus, halduskoostöö, avaliku ja erasektori koostöö), riigihankeõiguse alused, riigiabiõiguse alused (riiklikud majandustoetused), tegevusalade reguleerimise alused (teatud tegevusalade korraldamine õigusnormide abil teatud eluvaldkondades, sealhulgas eeskätt üldhuviteenuste korraldus), majandustegevuse järelevalvet ja keelamist puudutav regulatsioon
     
  12. Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti põhiseadusele, Eesti osalemine Euroopa Liidu õigusloomes ning selle ülevõtmise alused ja korraldus, Eesti osalemine Euroopa Liidu kohtuasjade menetlemisel, sh selle alused ja korraldus

Eraõigus

  1. Võrdlevõiguslik uuring teiste EL riikide ärikeeldude ja muude sarnaste meetmete kohta.
     
  2. Võrdlev-õiguslik analüüs jagatud hooldusõigusest (50-50) Euroopas koos analüüsiga hooldusõiguse jagunemisest senises Eesti kohtupraktikas
     
  3. Elatisnõuete täitmine täitemenetluses
     
  4. Võrdlev-õiguslik uuring juriidilise isiku juhatuse liikme kohustuse kohta kanda pankrotimenetlusega seonduvad kulud
     
  5. Äriühingu juhatuse ja äriühingu asukoha lahutamise õiguslikud probleemid
     
  6. Menetluskulude summa kindlaksmääramise menetlus (maakohtute kohtupraktika analüüs, mis keskendub menetlusele kulunud aja ning menetluse venimise põhjuste väljaselgitamisele; võrdluse aluseks vähemalt kaks maakohut, kus menetlus toimub erinevalt – kohtunikud või kohtunikuabid)
     
  7. Täitemenetluse läbiviimine mitterahaliste nõuete täitmiseks: suhtlusõiguse lahendite täitmise korraldamine, lapse väljaandmise lahendite täitmine, kinnisasja väljaandmise lahendite täitmine jne
     
  8. Eluruumi üürilepingu regulatsioon: kas liiga üürniku poole kaldu?
     
  9. Nüüdisaegne saneerimismenetlus
     
  10. Täitemenetluse või pankrotimenetluse raames võõrandatava kinnisasja suhtes kolmandate isikute õiguste püsimajäämine
     
  11. Probleemid alaealise paigutamisega kinnisesse asutusse tsiviilkohtumenetluse raames
     
  12. Võrdlev-õiguslik uuring asenduskohustusest või eestkostetava isiku varaga tehingute tegemine perekonnaõiguse raames
     
  13. Võrdlev-õiguslik uuring tsiviilkohtute töökorraldusest – Eesti tsiviilkohtute süsteem võrreldes teiste EL liikmesriikide kohtusüsteemidega
     
  14. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendusprobleemid

Õigusloome

  1. Õigusloome kvaliteedi indikaatorid, nende kasutatavus ja rakenduspraktika
     
  2. Õigusloome korraldusest: kuidas tõhustada õigusloomeprotsessi, säilitades selle avatuse ja ettenähtavuse?
     
  3. Õigusloome maht: kas ja kuidas seda pidurdada?
     
  4. IT-lahendused õigusloome kvaliteedi parandajana
     
  5. Seadustes sisalduvate volitusnormide ja nende alusel antud määruste kvaliteedi analüüs. Volitusnormide piirid, nende ületamine ja kohane reguleerimistasand
     
  6. Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise praktika analüüs. Kas Euroopa Liidu õigus võetakse Eesti õigusesse üle otse või seda kohandatakse?
     
  7. Euroopa Liidu määruste rakendamine ja nende suhestumine riigisisese õigusega
     
  8. Eesti seaduste analüüs terminikasutuse, sh õigusterminoloogia aspektist, probleemid ja nende võimalikud lahendused
     
  9. Probleeme eesti seaduskeeles, muu hulgas Euroopa Liidu õigusaktide stiili mõju eesti seaduskeele stiilile (lausestus, teksti liigendus jm)
     
  10. Euroopa Liidu õigusaktide tõlkes kasutatavad terminid, nende tähendus ja kattuvus Eesti õiguse terminitega. Õigusterminoloogia seos õiguskeelega ja selle kvaliteediga. Terminoloogia ebaühtlusest valdkondades, terminiloome põhimõtted õigusloomes ja probleemid kiiresti arenevates valdkondades, nt infotehnoloogia ja digiteerimine
     
  11. Õigusaktide mõjude hindamine praktikas. Millist meetodit ja kuidas valida? Põhjuslikkuse määratlemine õigusaktide mõjude analüüsis – praktika ja võimalused (analüüsida Eesti või mõne teise riigi konkreetse näite põhjal, kuidas toimus või võiks toimuda mõjude väljaselgitamine (põhjuse-tagajärje suhte tuvastamine), praktikas rakendatud meetodid, mille laiemalt kasutamine võiks olla põhjendatud ka Eestis jne)
     
  12. Eesti õigusloome statistiline kuvand (millised on trendid õigusloomes aastate kaupa (eelnõude maht, arv, probleemid), millist statistikat tehakse ja millist võiks teha, mida statistika põhjal saaks õigusloome kvaliteedi kohta järeldada; kuidas teistes riikides õigusloome kohta statistikat tehakse?)
     
  13. Eksperimentide kasutamine õigusloomes – teiste riikide konkreetsete näidete põhjal analüüs ja ettepanekud Eesti seadusandjale
     
  14. Käitumisteaduse (nn nügimise) kasutamise võimalused Eesti õigusloojate jaoks
     
  15. Innovatiivsete lahenduste reguleerimise vajadus ja võimalus Eestis ja mujal
     

Teadustöid koos konkursi statuudis nõutava avaldusega saab esitada 28. juunini 2019 e-posti aadressil info@just.ee. Dokumentidel ei tohi olla printimise piirangut.

Konkursile esitatud tööde hindamiseks kutsub justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond kokku komisjoni. Piisava tasemega tööde puudumise korral on komisjonil õigus jätta võitja välja kuulutamata.

Justiitsministeerium kuulutab parimad teadustööd välja 2019. aasta sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad teadustööd justiitsministeeriumi veebilehel. Sobivuse korral on võimalus avaldada oma töö põhjal artikkel ajakirjas Õiguskeel või Juridica. Soovi korral saavad parimate teadustööde autorid tööpraktika võimaluse justiitsministeeriumis. Võimaluse korral premeeritakse parimate teadustööde autoreid rahalise auhinnaga.

 

Teadustööde konkursi statuut 2018 (227.52 KB)

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2017/2018

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2017/2018. aasta konkursile laekus kuus tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Komisjon valis konkursi võitjaks Reet Lääne magistritöö „Lapse õigus era- ja perekonnaelu kaitsele lapseröövi menetluses“ (662.25 KB) ning autasustas teda 1500-eurose stipendiumiga. Komisjon tõi esile eelkõige teema sisukat ja põhjalikku käsitlust ning uuenduslikkust.

Teise koha saavutas Mariliis Toomiste magistritöö „Seisukoha küsimine Riigikohtult: kasutamata võimalus?“ (762.15 KB) ning komisjon autasustas teda 1500-eurose stipendiumiga. Komisjoni hinnangul on teadustöö teemapüstitus intrigeeriv ja mõtlemapanev ning murekoha esiletoomine tänuväärne.

Justiitsministeerium õnnitleb konkursi võitjat ja tänab kõiki konkursil osalejaid.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2016/2017

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2016/2017. aasta konkursile laekus kuus tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Komisjon valis konkursi võitjaks Albert Linntami magistritöö „Euroopa Komisjoni kaalutlusõiguse piirid raskustes ettevõtjatele osutatava riigiabi hindamisel“ (1.27 MB) ning autasustab autorit 1500-eurose preemiaga. Võidutöö puhul tunnustab komisjon eelkõige teema aktuaalsust ja uuenduslikkust ning leiab, et töö on väärtuslik õiguspoliitika riigiabi valdkonnas.

Teise koha saavutas Kätlin Helena Sehver oma magistritööga „Privaatsusõiguse riive proportsionaalsuse hindamise kriteeriumid Euroopa Liidu õiguses elektroonilise side andmete kaitse valdkonna näitel” (844.86 KB). Komisjon autasustab teda 900-eurose preemiaga. Komisjoni hinnangul on teadustöö teema oluline ja aktuaalne ning selle järeldused on hästi kastutatavad andmekaitsereformis.

Väga tugeva tööna märgiti ära ka kolmanda koha saavutanud Carolin Toomingase magistritöö „Transnatsionaalne haldusakt Euroopa Liidu ja Eesti õiguses“ (1.05 MB).

Justiitsministeerium õnnitleb konkursi võitjat ja tänab kõiki konkursil osalejaid.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2015/2016

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2015/2016. aasta konkursile laekus kümme tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Komisjon valis konkursi võitjaks Meeli Rondeli magistritöö „Jälitustoimingutega kogutud andmete töötlemine informatsioonilise enesemääramisõiguse riivena“ (735.44 KB) ning autasustab teda 1000-eurose preemiaga. Võidutöö puhul toob komisjon esile eelkõige teema aktuaalsuse ning põhjaliku käsitluse.

Väga tugeva tööna leidis konkursil äramärkimist ka Kristel Urke magistritöö „Rahvusvahelise kaitse taotlejad – kes vastutab solidaarses Euroopas?“ (692.88 KB).

Justiitsministeerium õnnitleb konkursi võitjat ja tänab kõiki konkursil osalejaid.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2014/2015 

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2013/2014. aasta konkursi võidutööd hindas justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Konkursi võitis Paloma Krõõt Tupay oma doktoritööga „Verfassung und Verfassungsänderung in Estland. Eine Analyse zu Theorie und Praxis mit vergleichenden Anmerkungen zum deutschen Recht.“ („Põhiseadus ja põhiseaduse muutmine Eestis. Teooria ja praktika analüüs võrdlevate märkustega Saksa õiguse kohta“).

Doktoritöö valmis Kölni ülikoolis, selle juhendajad olid Kölni ülikooli Ida-Euroopa õiguse ja võrdleva õiguse instituudi direktor professor Angelika Nußberger ning Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituudi juhataja, rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Komisjon tänab konkursi võitjat olulise panuse eest Eesti põhiseaduse ajaloo ja arengu uurimisse ning autasustab teda 1000-eurose preemiaga.

Kirjastus Berliner Wissenschafts-Verlag avaldab töö 2015. aasta sügisel.

 

Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde konkursi tulemused 2013/2014

 

Justiitsministeeriumi era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2013/2014. aasta konkursile laekus kaheksa tööd.

Võidutöö valis välja justiitsministeeriumi ametnikest koosnev hindamiskomisjon, mida juhtis õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Konkursi võitis Andrei Urbanik tööga „Tarbijast laenusaajat liigkasuvõtmise eest kaitsvad sätted ja nende menetluslik kohaldamine“ (816.59 KB).

Ära märgiti veel:

Viimati uuendatud: 19. November 2018