Sa oled siin

Alaealiste kriminaalasjade menetlemine on muutunud kiiremaks

Justiitsministeeriumis äsjavalminud analüüsi kohaselt on alaealiste kahtlustatavatega kriminaalasjade kohtueelne menetlemine vähenenud 2,3 kuuni, mis on alates 2007.aastast kõige lühem aeg.


Justiitsminister Kristen Michali sõnul on analüüsi tulemused rõõmustavad, sest mida kiiremini menetluses lahendused leitakse, seda paremad on võimalused noore edaspidise käitumise positiivseks mõjutamiseks.

„Laiemalt võttes on meie eesmärk viia miinimumini laste kontaktid kriminaal-justiitssüsteemiga ning tagada see, et laste probleeme märgataks juba sotsiaal- ja haridussüsteemis võimalikult varakult. Kiire menetlus aitab vältida laste märgistamist ning võimaldab tegeleda probleemidega juba enne, kui need kuhjuma hakkavad,“ lisas Michal.

„Praegused edusammud menetluskiiruses on selgeks märgiks ka sellest, et politsei ja prokuratuur suudavad end edukalt ühiste eesmärkide nimel mobiliseerida ja ka selgeid tulemusi saavutada.“

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Jako Salla sõnul uuriti analüüsis, kuidas täidavad uurimisasutused ja prokuratuur alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirusega seotud eesmärke.

„Vastavalt kriminaalpoliitika arengusuundades 2018. aastaks seatud sihtidele tuleb politseil ja prokuratuuril tagada, et alaealiste kriminaalasjade kohtueelne menetlus ei kestaks üldjuhul üle kuu,“ selgitas Salla.

Kriminaalasjades, kus alaealine oli kahtlustatavaks, oli 2011. aasta esimesel poolaastal kohtueelse menetluse pikkuseks keskmiselt 2,3 kuud, mis on alates 2007. aastast kõige lühem – näiteks 2008. aastal oli keskmine menetluse pikkus veel 6,4 kuud.

Salla sõnul on üldise keskmise menetlusaja languse kõrval oluline ka see, et praktika Eesti eri piirkondades on ühtlustunud. Veel paar aastat tagasi oli Eestis piirkondi, kus alaealiste kriminaalasju menetleti keskmiselt ligi kaheksa kuud.

Lisaks kohtueelsele menetlusele kajastab ülevaade ka menetluskiirust kohtutes, kuhu jõuavad keerukamad alaealiste kriminaalasjad. Keskmine menetluspikkus on kohtutes püsinud viimase aasta jooksul alla kolme kuu, 2011. aasta esimesel poolaastal oli see 2,7 kuud.  

„Ka kohtute osas näitab statistika menetluskiiruse paranemist ning ühtlustumist eri kohtupiirkondades,“ ütles Salla.

Võitlus alaealiste poolt ja nende suhtes toime pandud kuritegevusega on üks riigi kriminaalpoliitika arengusuundade põhieesmärkidest. Alaealiste erikohtlemist kriminaalmenetluses on käsitletud nii aastani 2018 kehtivates riigi kriminaalpoliitika arengusuundade dokumendis, Laulasmaa deklaratsioonis kui ka valitsuse vägivalla vähendamise arengukavas.

Analüüsiga saate põhjalikumalt tutvuda siin: http://www.just.ee/kriminaalmenetlus

Lugupidamisega

Priit Talv
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8118
GSM: 5305 6590