Sa oled siin

Autorite õiguste eest seismine aitab edendada kogu kultuurimaastikku

05.05.21. Justiitsminister Maris Lauri tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega võetakse üle kaks Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi, mis on osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aastal avaldatud ja palju kõneainet pakkunud autoriõiguse reformipaketist.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul annavad muudatused tarbijale tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust.

„Autorite õiguste eest seismine aitab edendada kogu kultuurimaastikku, millest lõpptulemusena võidab enim tarbija. Reformipaketi juhtivaks eesmärgiks on muuta kaitstud infosisu paremini kättesaadavaks, aga selle taustal tagada ka õiglane turu toimimine autoriõiguse seisukohalt. See omakorda muudab ärilises plaanis loomesisusse investeerimise ja levitamise atraktiivsemaks ning lubab autoritel keskenduda kvaliteedile,“ sõnas ta.

Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades näiteks teist lepingupoolt andma neile infot õiguste kasutamise kohta. Tegemist on kaitsemeetmega lepingu nõrgema poole huvides, et neil oleks võimalik pikemas perspektiivis hinnata, kui palju nende toodang õiguste omajale tulu teenib ja mis on selle majanduslik väärtus.

Samuti sätestatakse autorile ja esitajale võimalus teatud tingimustel oma õigused tagasi võtta. Seda on praktikas vaja läinud juhtudel, kui litsentsitud või üle antud õigusi tegelikult ei kasutata. Seega saab tulevikus autoritel ja esitajatel pärast mõistliku aja möödumist olema võimalus leping ühepoolselt lõpetada, mis omakorda võimaldab neil teos siiski kasutusse suunata läbi uute lepingute.

Seadusesse lisatakse üks täiesti uus autoriõigusega kaasnevate õiguste kategooria, mis hakkab reguleerima ajakirjandusväljaande (nt Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress) kirjastajatele kuuluvaid varalisi õigusi väljaande kasutamiseks veebis mõne infoühiskonna teenuse pakkuja poolt, kes koguvad arvutiprogrammide teel infomatsiooni väga erinevatest allikatest, seda süstematiseerivad, uuendavad ja kasutajatega jagavad (nt Fark, Google News). Edaspidi peavad ka nemad oma tegevuseks saama teatud tingimustel loa väljaande kirjastajalt.

Veel reguleeritakse täpsemalt veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda olukorras, kus nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud.

Et kord juba loodud sisu, mis enam kaubanduskäibes ei osale, saaks aga kultuuripärandina üldsusele tutvustada, luuakse sellega tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused selliste teoste kasutamiseks. Samuti antakse eelnõuga võimalus laiendatud litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav.

Muutub ka autoriõigustega kaitstud sisu kasutamine haridusvaldkonnas ja teadus- või arendustöös. Näiteks lubatakse haridusasutustele distantsõppe läbiviimisel autoriõigustega kaitstud sisu kasutada ka piiriüleses kontekstis, samuti kehtestatakse reeglid teksti- ja andmekaeveks. Seda nii haridus- või kultuuripärandiasutustes teadusuuringute eesmärgil toimuva andmekaeve kui sellest väljapoole jääva andmekaeve puhuks, mis võib toimuda näiteks valitsemissektori teenuste pakkumisel, keerukate äriotsuste tegemisel ja uute rakenduste või tehnoloogiate arendamisel.