Sa oled siin

Eesti kohtumenetlus on jätkuvalt Euroopa üks tõhusamaid ja kiiremaid

Kohus

30.04.2019. Eesti asub värskelt avaldatud justiitssüsteemide võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2019“ kohtusüsteemi tõhususe ja menetluste kiiruse poolest juba mitmendat aastat Euroopa Liidu riikide hulgas teisel kohal.

„Tõhusa kohtumenetluse peamine näitaja – kohtumenetluse pikkus – on Eestis võrreldes teiste ELi riikidega jätkuvalt väga hea,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Samas on minu selge ootus ja kindlasti tegutsen justiitsministrina ka selles suunas, et muuta kohtusüsteemi töökorraldust vähendamaks takistusi nende kohtuasjade menetlemise teelt, mis on teravalt ühiskonna tähelepanu all ja mille suhtes on ühiskonnas selge ootus kiiremale lahendile.“

Nii haldus- kui maakohtus lahendatakse juba mitmendat aastat järjest kohtuasi Eestist kiiremini ainult Taanis, kusjuures vahe Taaniga on võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Kui vaadata eraldi tsiviilasju, siis nende lahendamise kiiruselt on Eesti Euroopas viies ning haldusasjade lahendamisel teine.

Samuti on Eesti üks Euroopa parimatest oma IT-lahendustelt, mis võimaldavad inimestel esitada kohtule elektrooniliselt kaebusi, jälgida kohtumenetluse käiku või kohtutel avalikustada inimestele vajalikku infot nagu näiteks kohtukutsed. Küll aga on tabelis välja toodud, et kodanikele suunatud interaktiivseid lahendusi, mis selgitaks või abistaks kohtusse pöörduvaid isikuid, ei ole piisavalt. Samal ajal on Eesti kohtute eelarve elaniku kohta üks ELi riikide väiksemaid, jäädes 50 euro piirimaile ühe inimese kohta.

„Mul on väga hea meel selle üle, et teiste Euroopa riikidega võrreldes pigem napi kohtusüsteemi finantseerimise kiuste oleme suutnud tagada ühe Euroopa tõhusaima kohtumenetluse. Samas, nagu edetabel näitab, on arenguruumi veel paljudes valdkondades,“ märkis uudist kommenteerides riigikohtu esimees Villu Kõve.

Võrreldes eelmise aastaga on kohtuasjade arv veidi vähenenud. Kui 2016. aastal esitati kohtusse ligikaudu 25 asja 100 elaniku kohta, siis 2017. aastal oli see number 21. Pooleliolevate kohtuasjade arv tõusnud ei ole, püsides jätkuvalt oluliselt alla Euroopa keskmise. 

Eurobaromeetri küsitluse järgi on toiminud väike langus avalikus usalduses kohtute vastu. Lisaks Eestile on usaldus kohtusüsteemi vastu langenud veel 15 Euroopa Liidu riigis: Austrias, Hollandis, Saksamaal, Luksemburgis, Belgias, Kreekas, Tšehhis, Portugalis, Ungaris, Rumeenias, Poolas, Hispaanias, Bulgaarias, Slovakkias ja Horvaatias. Eesti kohtusüsteem jääb küsitluse andmetel oma usaldusväärsuse poolest Euroopa keskmiste hulka, kohtuid hindas sõltumatuks ca 55% inimestest. Samal ajal siseriiklikud küsitlused kohtusüsteemi usaldusväärsuse langust ei näita. Menetlusosaliste seas läbi viidud uuringu järgi pidas Eesti kohtusüsteemi väga usaldusväärseks 21% ning pigem usaldusväärseks 59% kohtusse pöördunud vastajatest.

Õigusemõistmise tulemustabeli koostab Euroopa Komisjoni ja selle eesmärk on anda usaldusväärset ja võrreldavat informatsiooni ELi liikmesriikide õigusemõistmise süsteemide toimimise kohta. Sellega ei hinnata riikide õigusemõistmise toimimist, vaid püütakse juhtida riike oma õigusemõistmist täiustama. Andmed pärinevad suures osas Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe hindamise komisjonilt (CEPEJ), kohtute kontaktisikutelt, Maailmapangalt, Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustikult ja teistelt organisatsioonidelt. Täpsemalt saab võrdlustabeliga tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.

Eile ilmus ka kohtute aastaraamat, mille läbivaks teemaks on kohtusüsteemi sõltumatus.