Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uue vandetõlgi lisandumine pidulik sündmus, kuna vandetõlke on Eestis kõigest 29 ning eelmisel aastal andis vande ainult kaks uut vandetõlki.“Vandetõlgi amet on inimeste jaoks oluline, sest erinevalt notarist kinnitab vandetõlk dokumendi tõlke sisulist õigsust ning kuna vandetõlk vastutab tõlke õigsuse eest, siis võib inimene alati kindel olla, et dokument on tõlgitud korrektselt,“ lisas minister.
Ministri sõnul on alati mõistlik tõlke kinnitamist vajava dokumendi tõlkimisel kasutada vandetõlgi teenuseid, kuna see garanteerib tõlke kõrge kvaliteedi ja sisulise õigsuse. „Kui notar kinnitab ametitoimingu korras tõlkija allkirja õigsust, siis ei kontrolli ta tõlke sisu, vaid kinnitab, et tõlke on teinud talle tuntud pädev tõlk,“ täpsustas Michal.
Vandetõlgid on avalik–õigusliku ameti kandjad, kes võivad notari asemel kinnitada tõlke õigsust ja ärakirja õigsust. Vandetõlkide ülesanne on eelkõige juriidilise sisuga dokumentide tõlkimine ja tõlke õigsuse kinnitamine. Sellega saab tagada inimestele ametlike dokumentide tõlgete kvaliteedi ja usaldusväärsuse.
Vandetõlgi poolt tõlke kinnitamine omaenda allkirja ning ametipitsatiga tähendab, et tõlk on täielikult vastutav tõlke sisu ja korrektsuse eest.
Vandetõlgid teevad aasta jooksul kokku ligikaudu 10 000 tõlke õigsuse kinnitamistoimingut. Lisaks on 1. jaanuarist 2011.aastast vandetõlkidele antud vastutusrikas roll Eesti seaduste tõlkimisel inglise keelde.
Esimesed vandetõlgid nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003. aastal.
Infot vandetõlkide kohta ja nende kontaktandmed leiab justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/34277