Sa oled siin

Eesti toetab EL kodanike tugevamat kaitset väljaandmise eest

EL riikide lipud

4.06.2020. Tänasel Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul virtuaalistungil arutati EL kodanike väljaandmist kolmandatele riikidele ning Eesti toetas oma kodanike kaitsmiseks selles küsimuses üle Euroopa ühtset lähenemist.

Nõukogu istungil räägiti sellest, et Euroopa Liidu liikmesriikides puudub ühine lähenemine, milline kaitse on liidu kodanikele tagatud kolmandate riikide alusetute õigusabi- ja väljaandmistaotluste vastu.

„On tavapärane, et liikmesriigid keelduvad kolmandatele riikidele oma kodanike väljaandmisest, kuid seda põhimõtet ei kasutata kohaldata samaväärselt teiste liikmesriikide kodanikele. Eesti kontekstis puudutab see küsimus näiteks juhtumit, kus Euroopa Liidu Kohus tegi 2016. aastal otsuse, mis puudutas Läti poolt ühe Eesti kodaniku Venemaale väljaandmist,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

EL eesistujariik Horvaatia pakkus välja, et kuna Eurojustil ja Euroopa justiitskoostöö võrgustikul (EJN) on selles valdkonnas põhjalikud kogemused, tehakse neile ettepanek küsimust põhjalikult analüüsida ja raporteerida tulemustest nõukogule enne 2020. aasta lõppu. Analüüsi tulemused võimaldavad Euroopa Komisjonil otsustada edasiste sammude üle.

„Eesti leiab, et vastastikuse usalduse ning liidu kodanike võrdse kohtlemise ning vaba liikumise õiguse tagamiseks peaks analüüsima võimalusi tugevdada liidu kodanike kaitset põhjendamatu väljaandmise eest kõigis liikmesriikides. Meie hinnangul ei ole Eesti kodanikud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kolmandatele riikidele väljaandmise eest samaväärselt kaitstud kui koduriigis,“ märkis Aeg. 

„Loomulikult ei pea jääma kuriteo toime pannud inimene karistamata, aga meie jaoks on oluline, et Eesti kodanikke ei antaks välja kergekäeliselt ning ei koheldaks kolmandas riigis ebainimlikult. Selleks on vaja saada operatiivselt infot, kui Eesti kodaniku väljaandmist mõnelt teiselt EL riigilt taotletakse, mis võimaldab meil olukorda hinnata ning otsustada, kas saame taotleda ise enda kodaniku Eestile loovutamist,“ rõhutas justiitsminister.

Seetõttu toetab Eesti eesistuja ettepanekut, et Eurojust ja EJN analüüsiksid teemat ning raporteeriksid tulemustest nõukogule. Analüüsi tulemuste põhjal tuleks hinnata võimalusi ühtse lähenemise saavutamiseks viisil, mis tagab EL kodanike põhiõiguste kaitse.

Kohtumisel arutati ka finantssektori ja kapitaliturgudega tihedalt seotud nõuete loovutamise määrusega seonduval teemal, anti ülevaade Covid19 mõjust justiitsvaldkonnale, EL-USA vahelise e-tõenditele juurdepääsu kokkuleppe seisust ning Euroopa prokuratuuri loomisest. Saksamaa järgmise EL eesistujana rõhutas justiitsvaldkonna digitaliseerimise olulisust.