Sa oled siin

Esmakordselt Eestis uuriti korruptsiooniriske tervishoiusektoris

Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös valmis Eesti esimene tervishoiusektori korruptsiooni käsitlev uuring „Tervishoiusüsteemi pettused ja korruptsiooniriskid“.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tervishoiusektor kõikjal maailmas pettuste ja korruptsiooni seisukohalt väga haavatav, sest selle teenusega puutub kokku suur osa elanikest ja sektoris liigub palju raha.

„Näiteks Eestis puutus eelmisel aastal haigekassa andmetel erinevate tervishoiuteenustega kokku tervelt kolmveerand kõigist elanikest. Seega tähendab näiteks kas või 1% korruptsiooniga kokkupuutunuid tuhandeid inimesi. Samas ei ole aga korruptsiooniriske tervishoiusektoris varem uuritud ning meie teadmised piirdusid seni vaid tõdemusega, et Eesti elanike küsitlusuuringutes, mis puudutavad altkäemaksu ja korruptsiooni, on tervishoid kas juhtkohal või juhtkolmikus,“ rääkis Michal.

Minister lisas, et selleks, et mingis vallas edukat poliitikat ehitada, on vajalik süsteemne teave.

„Uuringust saadav info on sisendiks korruptsioonivastase strateegia ja rahvastiku tervise arengukava koostamisel ning tervitatav on, et uuringu läbiviijad on oma analüüsis välja toonud ka konkreetseid soovitusi ja suuniseid edasiseks tegevuseks.“

Uuringu viis läbi TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ning selle eesmärgiks oli kaardistada olulisemad korruptsiooniriskid ja võimalused pettusteks Eesti tervishoiusüsteemis, analüüsida probleemide põhjuseid ning pakkuda välja tegevuskava riskide vähendamiseks.

Üks uuringu läbiviijatest, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet, selgitas, et eesmärgiga saada olukorrast võimalikult laiapõhjaline pilt, kombineeriti uuringus erinevaid uurimismeetodeid.

„Viidi läbi dokumendianalüüs, kaheksas haiglas patsientide küsitlus, süvaintervjuud nii Eesti kui välisriikide ekspertidega. Uuringu lõpufaasis kutsuti kõik olulised osapooled ühise laua taha, et koos uuringu käigus leitud probleemkohti arutada ning leida neile lahendusi,“ sõnas Kiivet.

Põhjalikumalt analüüsiti nelja valdkonda, milleks olid mitteametlike tasude maksmine tervishoiutöötajatele, ravimi- ja meditsiiniseadmete hanked, ravi rahastamine ja lepingute sõlmimine haigekassaga ning kohtusse esitatava tervisetõendi alusel istungile mitteilmumine.

„Kokkuvõtlikult võib uuringu põhjal välja tuua kolm põhitulemust. Esiteks, 3% patsientidest on mitteametlikult maksnud raha või teinud vastuteene arsti vastuvõtule saamiseks ning 14% on kasutanud selleks tutvusi. Arusaamatust ja pahameelt tekitavad patsientides ka täiesti legaalsed tasulised teenused arstiabis – tervelt kolmandik patsientidest peab tasulisi teenuseid ebaeetiliseks ja kolmandik lausa korruptiivseks. Ning viimaks, osa probleemidest järjekordade, tasuliste teenuste ja hangete läbiviimisega on tingitud ebapiisavast regulatsioonist,“ tõi Kiivet välja.

Justiitsminister Michal lisas, et kuna avalikkuses on palju räägitud kohtuistungite edasilükkamisest näiteks kas süüdistatava või tema kaitsja haiguse tõttu, uuriti põhjalikumalt ka tervisetõendite väljakirjutamise teemat.

„Uuringust selgus, et kuigi probleem on taandumas, esineb siiski endiselt kuritahtlikku tervisetõendite esitamist. Peamiseks põhjuseks on see, et arstidele ei ole üheselt selge, milline haigus peaks vabastama kohtumenetlusest. Kuna kiire kohtumenetluse on valitsuse prioriteediks ja iga fiktiivselt antud tõend takistab kiiret ning erapooletut kohtupidamist, tuleb arstide informeerimisele selles vallas edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.“

Uuringu läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond.

Uuringuga saab tutvuda aadressil: http://www.korruptsioon.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=55833/Tervishoius%FCsteemi+pettuseid+ja+korruptsiooniriske+kaardistav+uuring.+Tartu+%DClikool%2C+RAKE+2011.pdf