Sa oled siin

Inimkaubandust kriminaliseeriv eelnõu sai lõpliku kuju

 Justiitsministeerium saatis lõplikule kooskõlastamisele eelnõu, millega tuuakse karistusseadustikku sisse uued erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse koosseisud.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul saadetakse eelnõu kooskõlastusringile juba teistkordselt, sest esimesel ringil tuli eelnõu sõnastuse osas mitmeid konstruktiivseid ettepanekuid, mis eelnõu lõplikus versioonis ka arvestatud said.

„Eelnõu väljatöötamisel on märkimisväärset abi osutanud mitmed vabatahtlike organisatsioonid nagu MTÜ Eluliin, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, aga ka välisministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ning prokuratuur. Seega võib öelda, et eelnõu lõplik versioon on tõesti valminud kõigi osapoolte tihedas koostöös, “ ütles Michal.

Ministri selgituse kohaselt täiendatakse seadust tervelt kolme inimkaubanduse koosseisuga, mis on eristatavad sõltuvalt kannatanu ärakasutamise eesmärgist.

„Eelnõu kohaselt on eraldi koosseisudeks inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil. Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saada, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral,“ rääkis Michal.

Justiitsminister märkis ühtlasi, et seega on eelnõus pakutud karistusmäärad isegi kõrgemad, kui seda nõuab inimkaubanduse direktiiv.

„Näiteks seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eesmärgiga inimkaubanduse eest on ette nähtud vangistus maksimaalselt 7 aastani, samas kui direktiiv näeb ette 5 aastat. Samuti sätestatakse juriidilise isiku vastutus ja kohustus kohaldada sellistel puhkudel inimkaubandusega saadud vara laiendatud konfiskeerimist,“ ütles Michal.

Ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asi lisas, et ühe olulise muudatusena ei ole inimkaubanduse koosseisudes senises orjastamise koosseisus sisalduvat fraasi „tahte vastaselt“, mis tähendab, et kannatanu nõusolek ei vabasta kurjategijat vastutusest.

„Inimkaubanduse eest süüdistuse esitamiseks pole vaja tõendada, et kannatanu ei olnud kuriteo toimepanemisega nõus, mis on praktikute sõnul osutunud üheks kitsaskohaks. Täna võib tahte väljaselgitamine teatud juhtudel süüdistuse esitamisel takistuseks saada – näiteks juhtudel, kui mees oma elukaaslast prostitutsioonile sunnib aga ka siis, kui ohvritel lastakse eelnevalt alla kirjutada mahukatele lepingutele, mille kohaselt nad edasisega justkui nõus oleks,“ ütles Asi.

Eelnõu uues versioonis loetakse senine prostitutsioonile kaasaaitamisena karistatav tegu täies ulatuses inimkaubanduse mõistega kaetuks. Tegemist on juhtumitega, kui teise inimese prostitutsiooniga tegelemist teadlikult toetatakse näiteks klientide hankimise, nende kohaletoomise või ruumide kasutada andmisega ilma ise sellest teost kasu saamata. Nagu varem, on see tegevus karistatav kuni 5-aastase vangistusega.

Kui lisandub eesmärk kannatanut ära kasutada ja tegu on toime pandud näiteks vägivallaga või pettusega, on tegu karistatav juba karmimalt. Juhul, kui kannatanu on alaealine või abitus seisundis olev inimene, kui kannatanuid on mitu või kui tekitatud on tõsisemat kahju, on karistuseks kuni 15-aastane vangistus.

Eelnõu teksti ja seletuskirjaga saate tutvuda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/813e8e7b-cb63-41bb-95bc-ab571eeee7dd