Täna riigikogus peetud ettekandes rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus kontroll selle üle, et isikute õigused ja vabadused oleksid jälitustoimingute puhul kaitstud. Üheks oluliseks põhimõtteks on uue eelnõu puhul see, et jälitustoiminguteks saab edasilükkamatul juhul loa anda kohus, mitte enam politseiasutuse juht.
„Eelnõu koostamiseks moodustati justiitsministeeriumis esinduslik töörühm, mille ülesandeks oli analüüsida jälitustoimingute läbiviimist ja sellega kaasneva isikute põhiõiguste ja –vabaduste piiramise põhjendatust ning otstarbekust. Selle komisjoni töö tulemus ongi nüüd teie ees. Olulisi muudatusi on mitmed. Esiteks – kohtulik kontroll lubade väljaandmise üle edasilükkamatutel juhtudel. Teiseks – suureneb isikute teavitamine kui nende privaatsust on riivatud jälitustegevusega ja ka selle üle tuleb täpsem kontrollimehhanism. Kolmandaks on tähtis, et täpsemalt saavad määratletud need teod, mille puhul saab jälitustegevust läbi viia ning kelle suhtes seda saab teha. Olen kindel, et see laiapõhjaliselt tehtud eelnõu on oluline signaal avalikkusele, et jälitustegevuse üle on selge ja toimiv kontroll ning samuti hõlbustab ta nende tööd, kes kuritegevuse vastu võitlevad, sest ka neil on selgem, millal midagi teha saab,“ ütles Michal.
Justiitsministri sõnul on eelnõu eesmärgiks tagada jälitustoimingute läbiviimise tingimuste vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning põhiseadusega.
„Lisaks tahame lahendada praktikas esilekerkinud probleeme ja ajakohastada kogu jälitustegevuse regulatsiooni. Uues seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ja jälitustoimingute ringist jäetakse välja need toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud,“ rääkis Michal.
Eelnõus esitatakse konkreetne kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid – kehtivas seaduses on jälitustoimingute lubatavus sõltuvuses kuriteo eest ette nähtud karistuse määraga. Kuritegude arv, mis võimaldavad edaspidi jälitustegevust, väheneb. Samuti täpsustatakse isikute ringi, kelle suhtes jälitustoiminguid teha võib.
„Eelnõuga luuakse ka uus ja selge kaebemehhanism, sest inimesele peab olema selge, kuhu ja kuidas ta jälitustoimingute ja kõige sellega seonduva peale kaevata saab. Meie hinnangul on oluline, et jälitustoimingu peale saaks kaebust esitada Riigikohtuni välja. Samuti tõhustatakse kontrolli jälitustoimingust teavitamise üle, mille puhul tuuakse sisse kohtulik kontroll,“ rääkis justiitsminister.
Oluliseks muudatuseks on ka see, et kui täna võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda politseiasutuse juht, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus.
Eelnõu väljatöötamisele eelnes põhjalik jälitustegevuse regulatsiooni analüüs, mille viis läbi laiapõhjaline töögrupp. Töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumi ametnikele riigikohtu, Tartu Ülikooli, andmekaitseinspektsiooni, prokuratuuri, advokatuuri, siseministeeriumi, õiguskantsleri ja riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni esindajad.