Justiitsministeerium asus lahendama mitteadvokaatidest kohtuesindajate probleemi

15.06.2021 | 10:24

15.06.2021. Justiitsministeerium esitas arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse pakkuda lahendust probleemile, kus inimesi esindavad kohtus juristid, kellel pole selleks piisavat kvalifikatsiooni.
    • Jaga

15.06.2021. Justiitsministeerium esitas arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse pakkuda lahendust probleemile, kus inimesi esindavad kohtus juristid, kellel pole selleks piisavat kvalifikatsiooni.

Tsiviil- ja halduskohtutes võivad professionaalse lepingulise esindajana tegutseda ja kliente esindada lisaks advokaatidele ka muud õigusharidusega juristid, kuid ainuüksi õigushariduse olemasolu ei taga efektiivset ja kvaliteetset kohtus esindamist.

Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et osade esindajate õigusteadmiste tase ei vasta elementaarsetele kohtus esindajalt oodatavatele nõuetele. Näiteks ei saanud esindaja aru vaidluse sisust ja kohtu selgitustest, ei osanud formuleerida nõuet, esitada selgeid taotlusi jne. 2018-2019. aastal tuli kohtul selliseid esindajaid menetlusest kõrvaldada 30 korral.

Üldjuhul kannab sellise olukorraga seotud riskid klient, kui ta ise ei oma õigusteadmisi või ei valda piisavalt eesti keelt. Esindaja valitakse odavama hinna järgi või tuttava soovitusel. „Seetõttu peab riik hoolitsema, et vähemalt nn miinimumstandard oleks menetlusosalisele alati tagatud ning kohtuesinduse kvaliteediprobleemid ei tõmbaks kohtu tähelepanu ja ressurssi õigusemõistmise sisulise poolega tegelemisest eemale. Kannatajaks on sellises olukorras inimene, keda kohtus esindatakse,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.

„Kui mõnedes valdkondades piisab tõhusast enesekontrollist ja riigi sekkumine ei ole vajalik, siis  advokatuuri mittekuuluvate juristide üle puudub igasugune kontroll. Kui näiteks advokaat esindab kohtus inimest ebakvaliteetselt ja tema peale võib kaebuse esitada advokatuuri aukohtule, siis advokatuuri mittekuuluva esindaja peale ei saa kuskile kaebust esitada. Kõige teravamalt on probleem üles kerkinud Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal,“ rõhutas asekantsler.

Probleemi lahenduseks on justiitsministeerium pakkunud välja mitmeid ettepanekuid. Üheks võimaluseks on anda kohtule täiendavaid hoobasid. Näiteks võimaldada advokatuuri liikmeks mitteolevatel lepingulistel esindajatel tsiviil- ja halduskohtumenetluses esindajana osaleda üksnes kohtu loal. Samuti saab täiendada lepingulisele esindajale esitatavaid nõudeid ning keelata tegutseda inimestel, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise või avaliku usalduse vastase kuriteo toimepanemises, lihtsustada kohtu tegevust menetlusse lubatud esindaja menetlusest kõrvaldamisel ning laiendada kohtu võimalusi määrata omal algatusel menetlusosalisele esindaja riigi õigusabi korras, kui kohus leiab, et menetlusosalise olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta.

Teise võimalusena saab kehtestada kohtus esindajatele täiendavaid kvalifikatsiooni- või litsentseerimisnõudeid, mis eeldavad pikemat ettevalmistus- ja üleminekuaega.

Eelnõu väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet 13. augustiks.
 

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus