Sa oled siin

Justiitsministeerium: kuritegude üldarv vähenes esimesel poolaastal 14%

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga registreeriti 20 600 kuritegu. Registreeritud kuritegude arv vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3226 kuriteo võrra, ehk 14% ning vähenemine on tulnud peamiselt varavastaste kuritegude arvelt, selgub äsjaavaldatud kriminaalstatistika ülevaatest.

Enimlevinud kuriteo, varguste, arv langes võrreldes mullusega 2661 kuriteo võrra (-22%), kelmusi registreeriti 400 võrra vähem (-30%) ning röövimiste arv jäi mullusest 61 kuriteo võrra väiksemaks (-20%).  „Kui röövimiste taseme vähenemine Eestis on juba mitu aastat kestnud kindel trend, mis viitab selgelt sellele, et meie tänavad muutuvad nii elanike kui külaliste jaoks üha turvalisemaks, siis varguste ja kelmuste puhul on sedavõrd suur langus positiivne üllatus, mille puhul saame praegu vaid loota, et sama trend püsib ka edaspidi,“ sõnas justiitsminister Kristen Michal.  

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul on varguste arv vähenenud nii nende kuritegude puhul, mis puudutavad otseselt elanikke, nagu vargused sõidukitest ja eluruumidest, kui ka nende kuritegude puhul, mis on toime pandud näiteks kaubandusettevõtetes. „Poevarguste arv sõltub suhteliselt väiksest inimeste hulgast, kes on aga oma püüdluses poest kauba eest maksmata minema kõndida väga järjekindlad. Kui mingil põhjusel teatud hulk süstemaatilisi vargaid sellest tegevusest kõrvale jääb, avaldub see ka kohe kriminaalstatistikas.“

Enimlevinud vägivallakuriteo – kehalise väärkohtlemise – registreerimine on peale mitmeaastast langust taas aga mõnevõrra kasvanud. Kehalise väärkohtlemise juhtumeid registreeriti kuue kuuga 2299, mis on 7% enam kui mullu, kuid on lähedane 2009. aasta näitajale. Raskete isikuvastaste kuritegude arv pole oluliselt muutunud, tapmisi ja mõrvu registreeriti kuue kuuga 47, mis on kolme võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

„Uus kasvav trend ilmneb aga ähvarduste registreerimise puhul, neid menetlusi on poole aastaga alustatud 316, mis on 96 võrra rohkem kui mullu ning see kasv on tulnud eelkõige Tartu ja Tallinna kuritegude arvelt,“ selgitas Salla. Ta lisas, et kuritegu, mille osas kriminaalmenetlus alustatakse, peab sisaldama ähvardamist tapmise, tervisekahjustuse tekitamise, olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega. „Need juhtumid on praegu kriminaalstatistikas tugevasti alaesindatud, kuna ilmselt inimeste teadlikkus sellest, et tegu on kuriteoga, on madal.“

Joobes juhtide arv, kes tabati roolist keskmises või raskes joobes ning keda seetõttu karistatakse kriminaalkorras, kasvas eelmise aastaga võrreldes 6%.  Jako Salla sõnul on kasvanud ka kerges joobes tabatud juhtide arv, keda karistatakse väärteokorras, kuid arvestada tuleb sellega, et suurem tõenäosus vahele jääda on siiski raskemas joobes sõidukijuhtidel.

Kuritegude tase 10000 elaniku kohta on maakondade lõikes endiselt kõige kõrgem Ida-Virumaal ja Harjumaal. Võrreldes teiste maakondadega on kuritegevuse tase märksa madalam aga Hiiu-, Saare-, Viljandi- ja Järvamaal.  

Võrreldes 2010. aasta I poolaastaga vähenes kuritegude arv kümnes maakonnas ning kasvas vähesel määral viies maakonnas.  

Justiitsministeerium kogub kriminaalstatistikat E-toimiku süsteemi kaudu kõikide uurimisasutuste ja prokuratuuri andmete osas. Kriminaalstatistika ülevaade - kuritegevuse baromeeter, ilmub justiitsministeeriumi veebilehel igakuiselt. Samuti on justiitsministeeriumi kodulehel avalikkusele kättesaadavad analüüsid korruptsiooni, kuriteoohvriks langemise, retsidiivsuse ja erinevate menetluspraktikat puudutavate teemade kohta.

Täpsem info: www.just.ee/kriminaalstatistika

 

Lugupidamisega

Priit Talv
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8118
GSM: 5305 6590