Justiitsministeerium: mullu vähenes nii varavastaste kui ka liikluskuritegude arv

7.02.2018 Justiitsministeeriumi 2017. aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2016. aastaga vähenes registreeritud kuritegude arv 7% võrra, kokku registreeriti möödunud aastal 26 929 kuritegu. Võrreldes 2016. aastaga vähenes nii varavastaste kui liikluskuritegude arv 12% võrra.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et ehkki registreeritud kuritegude arv langeb mitmendat aastat järjest, peab sellgeipoolest inimeste turvatunde tagamiseks astuma sisulisi samme. „Riik peab suutma tagada, et ohtlikumate süütegudele suudame kiirelt reageerida. Samal ajal peab vähemohtliku süütegude eest karistus olema individuaalne, et olla kindel, et karistus süüdlast ka päriselt edaspidi süütegudest eemale hoiaks,“ märkis Reinsalu. „Me peame kaitsma ühiskonda kõige ohtlikemate kurjategijate eest. Nende inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime raske seksuaalkuriteo, sest just need on kuriteod, mis kõige enam õnnestavad inimeste turvatunnet. Ohtlikele kalduvuskurjategijatele tuleb teistest erinevalt läheneda ja selleks esitleme lähiajal just nimelt ohtlike kalduvuskurjategijate kohtlemist puudutavat eelnõud,“ sõnas Reinsalu.

Peaprokurör Lavly Perling rõhutas, et registreeritud kuritegude languse kõrval peab säilitama kriitilise meele. „Küsimuse, kas ja kuidas on ühiskonna muutumine - globaliseerumine ja tehnoloogia areng – mõjutanud kuritegevust. Tänasest rohkem peab turvalisuse ja heaolu tagamisel pöörama tähelepanu nii rahvusvahelisele kui ka küberkuritegevusele,“ ütles Perling. Tema sõnul tuleb iga kuriteoliigi vastaseks võitluseks valida kohane vahend – raske peitkuritegevuse puhul rakendada jälitustegevust, rahvusvahelises kuritegevuses rahvusvahelist koostööd ning küberkuritegude avastamise ja tõendamise tarvis tuleb tagada nii sellekohane kompetents kui ka vajalikud digivahendid. „Kriminaaltulu konfiskeerimise vältimatus peab aga olema selgeks eesmärgiks ning kuriteoga kaotatud raha peab jõudma tagasi ohvritele või riigile,“ lisas Perling.

Suurema osa 2017. aastal registreeritud kuritegudest moodustasid varavastased kuriteod (40%), järgnesid isikuvastased (22%) ja liikluskuriteod (12%). Märgatavalt kasvas avaliku usalduse vastaste kuritegude (+222, +15%) ja rahvatervisevastaste (+221, +17%) kuritegude arv. Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti möödunud aastal kõige rohkem vargusi (kokku 7633, moodustas 28% kõigist registreeritud kuritegudest), kehalise väärkohtlemise juhtumeid (4710) ning mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (2616).

Kokku registreeriti möödunud aastal 1022 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mida on võrreldes 2016. aastaga kuue võrra rohkem. Alaealiste toime pandud kuritegudest moodustavad suurima rühma isikuvastased ja varavastased kuriteod – kokku 77% kõigist alaealiste kuritegudest. Kohtusse saatis prokuratuur veidi enam kui 230 alaealist ja kriminaalmenetlus lõpetati eduka leppimise tõttu 23 korral. 2017. aasta oli viimane, mil sai menetluse lõpetada alaealise kriminaalasja materjalide alaealiste komisjoni edastamisega, edaspidi on menetlejatel laiemad võimalused erinevate kohustuste või mõjutusvahendite määramiseks.

2017. aastal oli iga kümnes kuritegu Eestis perevägivallakuritegu. Möödunud aastal registreeriti hinnanguliselt 2632 perevägivallakuritegu, mida on 13% vähem võrreldes 2016. aastaga. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa (86%) kehaline väärkohtlemine. Valdavalt oli tegemist vägivallajuhtumitega kas praeguste või endiste elukaalaste või abikaasade vahel (2/3 kordadest).

Politsei- ja piirivalveameti teabe- ja menetlusosakonna juhi Priit Pärkna sõnul töötab politsei selle nimel, et ükski vägivalla ohver ei jääks oma murega üksi. „Iga päev saame teateid kümnetest vägivallajuhtumitest koduseinte vahel, kus tüli pole vaid täiskasvanute vahel, vaid kannatada saavad ka lapsed. Kolmandikku juhtumitest näevad noored pealt, üle kolmesaja lapse saab ka ise kehalist väärkohtlemist tunda. Iga juhtum, mida laps näeb või saab ise tunda mõjutab tema tulevikku. Töötame iga päev selle nimel, et saaksime võimalikult varakult ohvreid aidata,“ sõnas Pärkna. Ta lisas, et alaealiste õigusrikkujate puhul on politsei eesmärk eelkõige selgitada välja, miks noor nii käitub ja sellega seejärel tegeleda.  

Möödunud aastal lisandus karistusseadustikku nii ahistava jälitamise kuriteokoosseis kui ka seksuaalse ahistamise väärteokoosseis. Ligi kuue kuuga registreeriti 89 ahistava jälitamise kuritegu ning 20 seksuaalse ahistamise väärtegu.

Inimkaubandusega seotud kuritegude arv (93) on jäänud samale tasemele 2016. aastaga. Kõige levinum on alaealiste ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil (67), millest pea pooled toimusid erinevate veebikeskkondade kaudu veebikaamera vahendusel. 

2017. aastal registreeriti Eestis 234 majanduskuritegu, mida on 2% võrra vähem võrreldes 2016. aastaga ning alates 2010. aastast on majanduskuritegude arv vähenenud 79%. Registreeritud kuritegudest 34% oli ebaseaduslik majandustegevus ning 17% rahapesualased kuriteod.

Olgugi, et registreeritud korruptsioonikuritegude arv langes viimase viie aasta madalaimale tasemele (288), ei saa järeldada, et korruptsiooni tervikuna oleks vähem. Langus oli oodatav, sest 2016. aastal registreeriti palju teineteisest sõltuvaid tehnoülevaatusega seotud korruptsioonikuritegusid, ent 2017. aastal tõusis kriminaalasjade arv 54-lt 70-le.

Langenud on altkäemaksu kuritegude arv, aga vaikselt on tõusnud riigihangete ja toimingupiirangute rikkumise alaste kuritegude arv. Omavalitsuste korruptsioon moodustas kõikidest juhtumitest 7% (20).

Reinsalu rõhutab, et ministeerium saab iga-aastaselt kogutud kriminaalstatistikast olulist sisendit ka järgmiste kriminaalpoliitika arengusuundade koostamiseks, millega määratakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel.