27.07.2021. Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanke, et leida läbiviija uuringule, mis puudutab probleemse seksuaalkäitumisega noorte mõjutamist kriminaaljustiitssüsteemis.
„2015. aastal läbiviidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et neli protsenti 16-19aastastest uuritavatest oli elu jooksul pannud toime vähemalt ühe seksuaalvägivallana defineeritava tegevuse. Aastas registreeritakse keskmiselt mõnikümmend alaealise toime pandud seksuaalkuritegu,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.
Tammiste tõi välja, et paljudel lastel ja noortel, kes kedagi teist seksuaalselt väärkohtlevad, on varasem trauma kogemus, neist osa on ise kogenud seksuaalset või muud liiki väärkohtlemist. Eraldi sihtrühma moodustavad lapsed, kes ei ole toime pannud õigusrikkumisi ega ole teisi kahjustava seksuaalkäitumisega, kuid vägivaldse teo toimepanemise risk on nende puhul suur. Nende noorte käitumist on vaja hinnata ning sellest lähtuvalt sekkuda.
„Vajadus tellitava uuringu järele on tõusetunud mitmel põhjusel. Hetkel puudub konkreetne kohtlemismudel, mille alusel probleemse seksuaalkäitumisega laste ja noorte juhtumitega terviklikult tegeleda. Eestis ei ole kokku lepitud ühtset keskset kompetentsikeskust ega eraldi teenusepakkujat või teenuste koordineerijat, kelle poole probleemse ja teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste juhtumite puhul spetsialistid pöörduda saaksid, et hinnata lapse või noore käitumist, kavandada sobivat sekkumist ning leida lahendus konkreetse juhtumi korral,“ rääkis Tammiste.
Teine põhjus on selles, et tänaseni ei ole selget süsteemi ega standardeid, kuidas probleemse seksuaalkäitumisega, sh enda käitumisega õiguskaitse vaatevälja jõudnud alaealistega, tegeleda. „Olukorra hindamine, vajaliku ravi ja nõustamise, muu toe ja sekkumise pakkumine toimub juhtumi põhiselt lahendusi otsides ning see ei ole ühetaoline. Mõnel juhul sõltub lahenduse leidmine lisaks riigiasutustele ka kohaliku omavalitsuse võimekusest,“ selgitas Tammiste.
Uuringuga tuleks leida Eestile sobiv hindamisvahend, et aidata spetsialistil aru saada, milline on seksuaalkäitumise või võimaliku häire põhjused ja iseloom ning millist sekkumist probleemse ja teisi kahjustava seksuaalkäitumise ennetamiseks noor vajab. Samuti tuleb leida Eestis sobivad sekkumised ja pakkuda välja terviklik kohtlemismudel, mille osaks on nii hindamisvahendite kui sekkumiste kasutamine. Eesmärk on ennetada sihtrühma probleemsest või teisi kahjustavat seksuaalkäitumist.
„Praegu on Eestis laste ja noorte seksuaalkäitumise hindamiseks kasutusele võetud lipusüsteem, mille rakendamist on ka justiitsministeerium toetanud. See on hindamismeetod lastega töös kokku puutuvatele spetsialistidele. Uuringuga otsime aga vahendit olukordadeks, kus on koheselt vaja reageerida lubamatule seksuaalkäitumisele ning seda põhjalikumalt hinnata ning sekkuda. Siin peame silmas sellist käitumist, millest on reageerimiseks teada antud lasteabile või politseile,“ lausus Tammiste.
Riigihanke materjalidega saab tutvuda riigihangete registris.
Uuring peaks valmima 2022. aasta keskel. Uuring on osa justiitsministeeriumi projektist „Nooresõbralik õigussüsteem“. Tegevusi rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2014-2021. Projekti tegevustega saab lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.