Sa oled siin

Justiitsministeerium pakkus lahenduse tsiviilnõuete massilise aegumise küsimusele

Pooleks lõigatud pangakaart

9.11.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, et lahendada 2021. aasta aprillis tsiviilnõuete massilise aegumisega seotud murekohad.

„2011. aasta aprillis jõustus seadusemuudatus, mis nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat senise 30 asemel. Seega aegub 2021. aasta aprillis hinnanguliselt kümneid tuhandeid eraõiguslikke nõudeid, mis omakorda tähendaks kohtute töökoormuse väga suurt kasvu ja menetlusaegade olulist pikenemist ka teistele kohtusse pöördujatele,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. 

Kehtiva seaduse järgi tuleb tsiviilnõuetes aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks võlgnikul esitada maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna täitemenetluse seadustik ei võimalda kohtutäituril täitemenetlust tsiviilnõudes aegumise korral lõpetada. See tähendaks, et 2021. aastal saabub kohtusse arvestatav hulk selliseid hagiavaldusi ja maakohtud peaksid olema valmis võtma vastu ning menetlema senisest enam kui poole rohkem tsiviilasju.

Eelnõuga tehakse mitmed muudatused, et lihtsustada tsiviilnõuetes täitemenetluse lõpetamist ja sellega ennetada kohtute ülekoormust ning menetlusaegade pikenemist.

Kohtutäituril tekib võimalus tsiviilnõudes täitemenetlus täitmise aegumise korral lõpetada. „Tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega, vaid võlgnikule alternatiivse ja lihtsama võimaluse loomisega. Võlgnikul tekib valik, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile. „Seejuures on oluline, et kohtutäitur saab menetluse lõpetada, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu,“ rõhutas Aeg. 

Juhul kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu näiteks seetõttu, et tema arvates on täitmise aegumine vahepeal peatunud ja sellest tulenevalt ei ole 10-aastane täitmise aegumise tähtaeg veel saabunud, ei saa kohtutäitur täitemenetlust lõpetada. Sellisel juhul saab võlgnik esitada avalduse kohtule täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Sel juhul lahendab aegumise küsimuse sisuliselt kohus, kes vaatab võlgniku avalduse edaspidi läbi hagita menetluses, mis on inimesele soodsam, lihtsam ja kiirem lahendus. Kohtul võimaldab see menetleda asja paindlikumalt ja väiksema kuluga.

Kohtutäituril tekib õigus nõuda menetluse lõpetamise korral menetluse põhitasu 50% ulatuses ja täituril on võimalik küsida ka uut tasu suurusega 15 eurot aegumisest tuleneva täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest.

2021. aastal on eelnõu järgi kohtutäituril võimalik võlgniku avaldust läbi vaadata pikema aja jooksul kui seni.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. märtsil 2021.