Sa oled siin

Justiitsministeerium valmistub miinimumelatise eelnõu valitsusse saatma

24.08.21. Seaduseelnõu elatise väljamõistmise tingimuste muutmiseks on saamas viimast lihvi, misjärel esitatakse see arutamiseks Vabariigi Valitsusele ja seejärel Riigikogule. Justiitsminister Maris Lauri saatis huvirühmadele kirja, milles ta toob välja viimase kooskõlastusringi tagasiside põhjal plaanitavad muudatused ja rõhutab ühtlasi kompromisside leidmise vajalikkust.

„Kõik osapooled on jõudnud ühisele arusaamale, et praeguses elatise süsteemis on muudatused vajalikud ning elatis ei peaks olema seotud miinimumpalgaga. Oleme suve jooksul põhjalikult analüüsinud viimasele eelnõu versioonile saabunud tagasisidet ja viimasel kohtumisel teie poolt avaldatud seisukohti. Kuna seisukohad on kohati vastandlikud, siis on selge, et kõigi osapoolte jaoks ideaalset lahendust leida ei ole võimalik,“ sõnas minister huvirühmadele saadetud kirjas.

Arutelude käigus üheks peamiseks murekohaks kujunenud varasemate kohtulahendite osas otsustas ministeerium fikseerida elatise summad, mis on kohtulahendis seotud töötasu alammäära muutuva suurusega. See tähendab, et seaduse jõustumise hetkest need enam ei muutu. See on oluline, et hoida edaspidi ära nende kiiret kasvamist, nagu see viimastel aastatel seoses töötasu alammäära kiire kasvuga on toimunud.

Lisaks otsustas ministeerium suurendada esialgu välja pakutud elatise baasmäära, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest. „Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude uuringu koostamisel olid aluseks valdavalt 2018. aasta andmed ning eeldades, et eelnõu jõustub 2022. aastal, on uuringust tulenevad andmed eelnõu jõustumise hetkeks juba neli aastat vanad. Seega ümardame elatise arvutamise aluseks oleva baassumma eelnõus 180 eurolt 200 euro suuruseks,“ selgitas Lauri.

Teisi komponente kooskõlastusringil käinud eelnõu valemis ei muudeta. Kokkuvõtlikult oleks ühe lapse puhul elatise summa üldjuhul 213 eurot kuus (200+43-30) varasema 193 euro asemel.

Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades:

- Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil.

- Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

- Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.

- Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel.

Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.