Sa oled siin

Justiitsministeeriumis arutatakse elatise süsteemi reformi täiendaval ümarlaual

17.06.21. Huvirühmade seas tekitab jätkuvalt eriarvamusi eelnõu elatise väljamõistmise korra muutmiseks, mis on läbinud juba kaks kooskõlastusringi. Kompromissi leidmiseks kutsus justiitsminister kokku täiendava ümarlaua.

„Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus kõik osapooled mõistavad ja nõustuvad vajadusega süsteemi paindlikumaks muutmise järele, samas on uue kooskõlastusringi raames tekkinud veel küsimusi. Ühisele arusaamale on vaja jõuda, kuna seadusemuudatus puudutab väga paljusid peresid ja otseselt meie laste heaolu,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri.

Eelnõu esialgne versioon läbis kooskõlastusringi 2020. aasta lõpus, misjärel kohtuti huvirühmade esindajatega, otsimaks lahendusi tagasisides väljatoodud murekohtadele. Muuhulgas otsustati lisada rakendussäte, millega muudetaks juba kehtivaid, senise seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmiseks tehtud kohtulahendeid.

Täiendatud eelnõu jõustumisel rakenduks ka kehtivates kohtulahendites automaatselt uus baasmäär. Seega, kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus (k.a), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus.

Elatise baasmäär 193 eurot tuleneb uue süsteemiga lisatavatest arvutustest:
Justiitsministeeriumi poolt tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ning Pricewaterhouse Coopers Advisorsi poolt läbi viidud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu“ lõpparuandes pakuti välja keskmine standardeelarve, millele on lisatud 3% keskmisest brutotöötasust ja sellest omakorda on lahutatud pool lapsetoetust.

„Rakendussätte lisamise eesmärgiks oli säästa võimalikult paljusid peresid uutest kohtuvaidlustest varem välja mõistetud elatise summa vähendamise üle. Töötasu alammäär on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Rakendussätteid lisamata tõuseks varasemate nö. indekseeritud elatiselahendite puhul elatis igal aastal automaatselt pooleni töötasu alammäärast, samas on uute lahendite puhul elatis ligikaudu 200 eurot,“ selgitas Lauri. 

Ümarlaud leiab aset 21. juunil ja kohtumisele on kutsutud kõik eelnõu osas arvamust avaldanud asutused ja organisatsioonid, sh teiste ministeeriumite, advokatuuri, kohtute, notarite koja ja õiguskantsleri kantselei esindajad. Lisaks on esindatud erinevate huvigruppide sh. isade, emade, laste ja lasterikaste perede seisukohti kaitsevad organisatsioonid.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks miinimumelatist puudutav eelnõu valitsusse jõudma septembris.