Sa oled siin

Justiitsminister Aeg: Põhiseadust ei tohi kasutada malakana

Tüdruk hoidmas põhiseadust.
Autor Kertu Laadoga

15.06.2020. Justiitsminister Raivo Aeg rääkis põhiseaduse 100. aastapäevaks valminud rändnäituste arvamisel, et põhiseadust kasutatakse liiga tihti malakana, millega tõrjuda mitte meeldivaid muudatusi ning kutsus üles põhiseaduse mõtet tutvustama.

Täna avati Tallinnas Suur-Ameerika 1 esisel väljakul Vabamu rändnäitus „Sinu, Minu, Meie riik“ ja Rahvusraamatukogu rändnäitus „Oma riik, oma seadus. Põhiseadus 100“.

Raivo Aeg ütles näituste koostajaid ja toetajaid tänades, et 1920. aastal vastu võetud põhiseadust nimetati ka veel hulk aastaid hiljem Euroopa moodsaimaks põhiseaduseks. „Selleks oli kindlasti ka põhjust. Juba esimeses põhiseaduses olid kirjas mitmed kodanike põhiõigused ja vabadused, mis on tänapäevani osa meie riigi väärtustest. Näiteks üldine valimisõigus, tsensuuri puudumine, riigivõimu seaduslikkuse põhimõte,“ ütles Aeg.

Kehtivas põhiseaduses moodustab põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükk peaaegu veerandi Eesti põhiseaduse tekstist. „Selle osa loomisel oli meie põhiseaduse autoritele eeskujuks Euroopa inimõiguste konventsioon, mis hakkas Eesti suhtes kehtima alles 1996. aastal, neli aastat pärast põhiseaduse jõustumist. Nii et tänu põhiseadusele täideti Eestis Euroopa inimõiguste konventsiooni nõudeid tegelikult juba neli aastat enne seda, kui konventsioon ise Eestis üldse kehtima hakkas,“ märkis Raivo Aeg.

Justiitsminister jätkas: „Kindlasti tuleb täna meenutada ka seda, et praegune põhiseadus võeti vastu haruldases üksmeeles. 28. juunil 1992 toetas rahvahääletusel praegust põhiseadust 92% hääletamas käinud kodanikest. Sellist üksmeelt on raske leida mitte ainult Eesti, vaid ükskõik millise demokraatliku riigi rahvahääletuste ajaloost.

Võib-olla just selle üksmeelse algtoetuse tõttu on meie põhiseadus ajahambale nii hästi vastu pidanud ja meid väga hästi teeninud. Meil on olnud stabiilne riigivõim, mida pole kordagi kõigutanud erakorralised valimised. Isegi eriolukordi on olnud vaid üks ja seegi oli välismaist päritolu. Meie riik on saanud rahulikult, ilma suurte tagasilöökideta kiirelt areneda ja õnnestunud põhiseadusel on selles kindlasti tähtis roll.

Üks asi teeb mulle siiski muret. Mulle tundub, et me kasutame liiga sageli põhiseadust malakana, millega tõrjuda kõiki muudatusi, mis meile ei meeldi. Väga paljud vaidlused kipuvad väga kiiresti jõudma väiteni: seda ei tohi teha, sest see on põhiseadusega vastuolus. Kas mingi asi ka tegelikult põhiseadusega vastuolus on, seda saab lõplikult kontrollida ainult kohtus. Ja kuna võimalikku vastuolu põhiseadusega on väga keeruline kontrollida, siis on seda väidet ka väga mugav kasutada ja kuritarvitada.

Ma näen ohtu selles, et kui me liiga kergekäeliselt või lausa ilmaasjata püüame meile mitte meeldivaid muudatusi takistada põhiseadusele viidates, siis võib mitte ainult rahval, vaid ka otsustajatel endil lõpuks tekkida mulje, et meie põhiseadus on ajale jalgu jäänud ja vajab põhjalikku ümbertegemist. Nii see kindlasti ei ole. Meie põhiseadus on igati ajakohane ja võib vabalt veel sada aastat meid edukalt teenida.“

Justiitsministeerium kutsub kõiki inimesi põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul sotsiaalmeedias teada andma, milline põhiseaduse paragrahv on neile kõige südamelähedasem ja miks ta seda on.

Teiste põhiseaduse aasta sündmuste kohta saab rohkem teavet: www.pohiseadus100.ee