Sa oled siin

Justiitsminister arutas huvirühmadega täitemenetluse süsteemi ümberkorraldamist

7.08.2018 Täna kogunes justiitsministeeriumis ümarlaud, et arutada täitemenetluse süsteemi ümberkorraldamist. Ümarlaual tutvustati reformiplaani ja kuulati liikmete tagasisidet ning ettepanekuid süsteemi tõhusamaks muutmiseks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on täitemenetluse süsteemi ümberkorraldamise vajadust arutatud juba aastaid. „Täitemenetluse süsteemi muutmise ideed on kaalunud valitsus ja ka riigikohtu arvates tuleks hinnata täitesüsteemi jätkusuutlikkust laiemalt ning otsida võimalusi kulusid vähendada, sh kohtutäiturite arvu ja ülesannete optimeerimise teel. Rõhutan, et täitesüsteemi ümberkorraldamiseks ei ole koostatud seaduseelnõud, sest soovime enne seda ja ka selle koostamise käigus ära kuulata kõikide huvigruppide arvamuse,“ kinnitas Reinsalu.

Senise täitesüsteemi kitsaskohtadena on väljatoodud muuhulgas see, et täitesüsteem kiratseb ja on killustunud, oluline osa riiginõuetest aegub, kohtutäiturite arv on täiteasjade arvu olulise vähenemise tingimustes liiga suur ning kohtutäiturite tulud on väga erinevad, mistõttu on kohtutäituri büroode suutlikkus täiteasjade menetlemisel erinev. Ühtlasi ei ole täitesüsteem läbipaistev ja on inimestele kulukas.

Nii otsustas valitsuskabinet mullu juulis, et rahandus- ja justiitsministeeriumid peavad koostöös analüüsima riiginõuete täitesüsteemi ja tooma ettepanekud võimalikeks ümberkorraldusteks ilma väljatöötamiskavatsuseta arutelu alla hiljemalt 1. detsembriks 2018.

Justiitsministeerium esitas valitsusele omapoolsed ettepanekud minna üle duaalse täitesüsteemi mudelile, kus riiginõuete sundtäitmine oleks antud maksu- ja tolliameti pädevusse, sest neil on olemas kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, sularaha kogumise võrgustik jm makselahendused, automaatsed protsessid jne. Ühtlasi on ühtse süsteemi käivitamine kiirem ja kulud väiksemad, sest saab kasutada olemasolevat süsteemi. See tähendab, et kohtutäituritele saadetaks sundtäitmiseks kõik eranõuded, sh elatise jm sotsiaalseid nõudeid, ning nad korraldaksid vara müüki. Seega ei pea kõrgelt kvalifitseeritud kohtutäiturid enam tegelema sellises mahus näiteks igapäevaste arveldusarvete arestidega.

Ministeerium analüüsib tänasel ümarlaual tehtud ettepanekuid.