Sa oled siin

Justiitsminister: kriminaalpoliitika keskmes peab olema ohver

8.03.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas täna riigikogu ees 2010. aastal heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuundasid kokkuvõttes, et viimase seitsme aastaga on kriminaalmenetlus muutunud ohvrikesksemaks ja 60% küsitletud ohvritest peab seda usaldusväärseks.

„Tänavu möödub 15 aastat esimeste kriminaalpoliitika arengusuundade vastuvõtmisest. Esimesed arengusuunad olid teedrajavad – need olid ühed esimesed riigikogu tasandil vastu võetud arengusuunad, milles lepiti esmakordselt erakonnaüleselt kokku, et Eesti kriminaalpoliitika peab põhinema teadmiste ja mõjude hindamisel. Samad põhimõtted on tähtsad tänaseni,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on üks kaalukas mõtteviisi muutus, mis kaasnes kriminaalpoliitika arengusuundadega 2010. aastal, kriminaalmenetluse ohvrikesksus. „Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaalmenetluses suurendab inimeste usaldust õiguskaitse süsteemi vastu, aitab ära hoida uusi kannatusi ja leevendada kuriteoga tekitatud kahju,“ möönis justiitsminister. „Eelkõige oodatakse õiguskaitseasutustelt suuremat teadlikkust ohvri vajadustest ja ohvri kohtlemise eripäradest. Paremini teatakse taastava õiguse mõistet ja see mõte on üha enam kandunud ohvrite kohtlemise praktikasse.“

Justiitsministri sõnul peitub kriminaalpoliitika tuum korduvkuritegevuse vähendamisel ja vangistuspoliitikal. Kriminaalpoliitika arengusuundade kehtivuse ajal on vangide arv vähenenud ca 650 võrra. Tänavu suletakse jäädavalt viimane sovetivangla – Tallinna vangla Magasini tänaval. 

Ühtlasi peatus justiitsminister oma ettekandes kuritegevuse üldpildi, alaealiste õigusrikkujate ja perevägivalla teemadel. „Korruptsioonikuritegude uurimine on praegu erinevalt 2010. aastast süsteemsem ja järjepidevam. Alaealiste poolt sooritatud kuritegude arv on seitsme aastaga märkimisväärselt langenud. Suurim muutuja võrreldes 2010. aastaga aga on perevägivald, millest räägitakse üha rohkem ja mida üha paremini ära tuntakse,“ märkis Reinsalu.

Minister tõi oma ettekandes välja ka mitmed muudatused, mis kriminaalpoliitikat mõjutavad. „Mullu jõustus karistusseadustiku muudatus, millega karmistati roolijoodikute kohtlemist. Seadus ei karmistanud üksnes karistust korduvalt purjuspäi kuriteo toimepaneku eest, vaid laiendas ka võimalusi pakkuda alkoholiprobleemiga juhtidele tuge, et probleemist jagu saada. Joobes sõidukijuhtide koguarv vähenes 2017. aastal 9%. Sama sihti silmas pidades valmistame ette karistusseadustiku muudatust kalduvuskurjategijate kohtlemise teemal,“ ütles Urmas Reinsalu.

„Lisaks sellele nimetan mahukamatest eelnõudest peagi riigikogu komisjonide ja täiskogu ette jõudvat kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu, mille eesmärk on muuta kriminaalmenetlus tänapäevasemaks ja võimalikult lihtsaks ning kiireks, kahjustamata sealjuures menetluse eesmärke, ühiskonna ootusi ja menetluses osalevate inimeste õigusi. Nii saab võimalikuks üle minna täielikult digitaalsele menetlusele,“ sõnas justiitsminister. „Teiseks tahame kõrvaldada nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. Näiteks kui tõend on juba elektroonses vormis, heli- või videosalvestusena, ei peaks selle sisu eraldi protokollis ümber kirjutama. Tahan rõhutada, et just bürokraatiat vältides ja kasutades tänase infoühiskonna eeliseid, peaksime leidma võimalusi kriminaalmenetluse kiirendamiseks, mitte aga nägema ette eeluurimise tähtaegu, mis bürokraatiat suurendab,“ toonitas Reinsalu.

„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kiideti riigikogus heaks 2010. aastal. Tänavu valmistab justiitsministeerium ette uusi kriminaalpoliitika põhialuseid kuni aastani 2025, mida justiitsminister esitleb sügisel.

Lühikokkuvõtte ministri ettekandest (640.68 KB)