Sa oled siin

Justiitsminister otsib lahendusi suurte kriminaalasjade venimisele Harju maakohtus

kohtuistung

22.11.2019. Justiitsminister Raivo Aeg kohtus täna Harju maakohtu esimehe Meelis Eerikuga, et üheskoos vaadata üle kohtu koormuse statistika ning otsida lahendusi olukorras, kus kohtusse sissetulevate kriminaalasjade arv väheneb, kuid menetlusajad pikenevad. Probleemi täpsemaks uurimiseks algatab justiitsminister Harju maakohtu töökorralduse uurimiseks järelevalvemenetluse.        

„Ütlesin juba ametisse astudes, et minu selge ootus on, et kohtumenetluste aeg peab lühenema ja eriti pidasin silmas neid kohtuasju, mis on teravalt ühiskonna tähelepanu all ja mille suhtes on ühiskonnas selge ootus kiiremale lahendile,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Mõistliku menetlusaja ületamise oht suurtes kriminaalasjades on täna jätkuvalt aktuaalne. Sellele on osundanud ka riigikohtu esimees, kes pöördus meie poole ettepanekuga olukorda järelevalve käigus hinnata,“ ütles Aeg.

„Kohtunikud teevad tänuväärset tööd. On väga oluline, et neil oleks võimalik oma keerulist ja vastutusrikast tööd teha nii hästi kui võimalik ning selle peab tagama läbimõeldud kohtu töökorraldus ja ressursside jaotamine. Praegu näitab statistika töökorralduses probleeme,“ lisas Aeg.

Aastate jooksul on Eesti maakohtutesse, sh Harju maakohtusse saabuvate kriminaalmenetlusasjade arv stabiilselt vähenenud, samal ajal on aga menetlusajad muutunud pikemaks. Kui 2013. aastal saabus maakohtusse 3428 kriminaalasja, siis 2018. aastal oli see arv kolmandiku võrra väiksem ehk 2364 kriminaalasja. Kõige ressursimahukamate üldmenetluste arv on läbi aastate olnud suhteliselt stabiilne ehk üldjuhul veidi üle 200 asja aastas.

Üldmenetlusasjade keskmine lahendini jõudmise aeg on 2019. aastal 241 päeva. Samas oli 23 üldmenetluse asja lahenduse ootel üle aasta (sh 15 kriminaalasja, kus on vähemalt 15 kohtualust ehk tegemist on väga mahukate kriminaalasjadega).

„Kuna Harju maakohtu koormus ongi teiste kohtutega võrreldes suurim, siis on justiitsministeerium koostöös riigikohtuga juba lahenduse otsimisega aktiivselt tegelenud – tahame seadusemuudatusega anda kõrgematele kohtutele voli jagada ajutiselt ümber maa- ja halduskohtute tööd eelistatult kirjalikes menetlustes. Lisaks võimaldaksime kohtunikel minna teise kohtusse menetluslähetusse mõne suurema asja arutamiseks,“ ütles Aeg.

„Et statistika taga peituvad põhjused ja erijuhud võimalikult hästi läbi kaaluda, moodustan komisjon, kuhu kuuluvad kaks justiitsministeeriumi esindajat ja kolm kohtunikku, et uurida välja, mis on asjade venimise põhjuseks. Märtsi alguses ootan järelevalve komisjonilt ettepanekuid, kuidas saaks õiguslike ja korralduslike meetmetega kohtuasjade menetlemist kiirendada,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Justiitsminister teostab kohtu esimehe kohustuste täitmise üle järelevalvet Kohtute seaduse § 45 lõike 2 alusel.