14.02.2020. Justiitsminister Raivo Aeg rõhutas täna kohtunike täiskogul peetud kõnes ministeeriumi selge prioriteedina kogu menetluskaare digiteerimist selleks, et teha kõigi töö kergemaks ja menetlus kiiremaks.
„Selleks, et menetluse tõhustamise eesmärki saavutada, tuleb digitaalseks muuta kogu menetlus alustades sündmuskoha vaatluse protokollist ja lõpetades kohtuotsuse vormistamisega. Oma roll on siin kõigil menetlusosalistel, ka kohtutel,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg.
Minister tõi välja, et kuigi kohtusüsteem toimib täna veel suuresti paberil, siis mitmed kohtunikud töötavad juba täna rohkem kohtute infosüsteemi ja digitoimikuga kui paberdokumentidega. Laialdasema ülemineku jaoks on aga vajalik muuta menetlusseadustikud läbivalt paberivaba menetlust toetavaks ning see on ministeeriumil koostöös kohtutega ka kavas.
„Kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu on esimene püüd paberist lahti laskmisel. Palun siinkohal kohtunikkonnal aktiivselt kaasa mõelda ja panustada tsiviil- ja halduskohtumenetluses digitaalse toimiku pidamist toetavate sätete loomisesse,“ ütles minister.
Kõikide kohtuasjade materjalid on täna juba digitaalselt olemas. „Menetlusosalistel on kohtuasja materjalidele palju parem juurdepääs, maakohus ei pea ootama määruskaebemenetluse tõttu ringkonnakohtusse saadetud toimikut tagasi, vaid saab jätkata menetlusega. See kõik avaldab positiivset mõju menetluse kvaliteedile,“ märkis minister.
Minister peatus oma kõnes ka kohtute töökoormusel, tuues välja, et tsiviilasjade arv kasvas mullu 3422 asja võrra. „Suure surve alla on pandud ka maksekäsu kiirmenetluse süsteem, kuhu saabus 5106 avaldust rohkem kui aasta varem. Kuigi süüteo ja halduskohtumenetluses ei ole koormus arvuliselt tõusnud, siis avaldab mõju see, et kohtuasjad muutuvad sisult keerukamaks ning nende menetlemine ajamahukamaks,“ selgitas ta.
Justiitsministeerium on viimase aasta jooksul aktiivselt otsinud ja töötab jätkuvalt välja lahendusi, kuidas ebavõrdset koormust kohtute vahel ühtlustada ning õigusemõistmise korraldust senisest paindlikumaks muuta. Kooskõlastusringi on läbinud eelnõu, millega antakse kohtusüsteemi käsutusse esmased mehhanismid, millega kohtute töökoormust tasandada. Näiteks saavad ringkonnakohtute esimehed otsustusõiguse maa- ja halduskohtute koormuse ühtlustamisel ning paindlikumaks muudetakse kohtunike töökorraldus ametist lahkumisel.
„Sellel aastal on justiitsministeeriumi eesmärgiks otsida kohtute koormusprobleemile juba püsivamaid lahendusi kohtuasjade üleriigilise jagamise näol. Lisaks on lähikuudel kavas põhjalikumalt analüüsida erinevate ametnike rolli kohtusüsteemis, et leida võimalusi, kuidas nad saaks senisest enam õigusemõistmises abiks olla ja ka ise edasi areneda,“ rääkis minister.