21.02.2019 Justiitsminister tutvustas täna valitsusele ohvriabifondi loomise plaani, millega saab suunata kannatanutele kurjategijatelt konfiskeeritud raha.
2017. aastal laekus riigile süüdimõistetutelt konfiskeeritud vara 2 701 589 eurot ja sundraha hinnanguliselt ligi kolm miljonit eurot. Need summad laekuvad otse riigieelarvesse ja neid ei kasutata sihtotstarbeliselt kuriteoohvrite abistamiseks või ennetuseks. Viimane aga oligi sundraha süsteemi loomise eesmärk.
„Minu kindel seisukoht on, et see raha tuleks anda ohvritele kurjategijalt välja mõistetud kahjude katteks, juhul kui viimane ise neid ei hüvita. Sellisel juhul ei pea ohver enam tegelema kurjategijalt raha kättesaamisega, vaid see jääb riigi kanda,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Kuigi riik maksab ka praegu kuriteoohvritele hüvitist, siis seda saavad väga vähesed inimesed. Nimelt on sellele õigus üksnes neil, kes on langenud raske isikuvastase kuriteo ohvriks, mille tagajärjeks on vähemalt nelja kuu pikkune tervishäire või raske tervisekahjustus. Samuti saavad seda inimesed, kes sõltusid kuriteo tõttu surma saanu sissetulekust või kes tasusid ohvri matusekulud.
„Samas võivad ka näiteks vägivalla ohvriks langemisega kaasneda arvestatav kahju tervisele või varale. Näiteks olukorras, kus inimeselt röövitakse raha ja telefon ning lisaks murdub tal löömise tagajärjel hammas, on kindlasti tegemist suure väljaminekuga, sest hambaravi on kulukas ja uue telefoni ostmine samuti. Sellises olukorras on kannatanul tekitatud kahju tihtipeale väga keeruline kurjategijalt kätte saada,“ selgitas Reinsalu.
Ohvriabi fondi poole saaks pöörduda kannatanu, kelle kasuks on kohtuotsusega kuriteoga tekitatud kahju välja mõistetud. Kahju hüvitamise eelduseks oleks täitemenetluse alustamine ning selle tulemuseta jäämisel avaldus koos kohtutäituri väljastatud tõendiga ohvriabifondile.
Ettepaneku järgi hüvitataks ohvriabifondist väljamõistetud kahju täies ulatuses kuni 1 000 euro suuruse kahju korral, üle selle summa ulatuvatest kahjunõuetest hüvitataks 80%, kuid mitte vähem kui 1 000 eurot. Peale summa hüvitamist läheb nõudeõigus üle riigile.
Fondi iga-aastane suurus võiks esialgsetel arvutustel olla suurusjärgus 2 miljonit eurot.
Valitsus määras sotsiaalministeeriumi koostöös justiitsministeeriumiga valmistama selle aasta jooksul ette nende eesmärkide saavutamiseks vastavasisuline seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus.