Sa oled siin

Justiitsminister: ühtki vägivallajuhtumit ei tohi maha vaikida ega sallida

Täna riigikogus arupärimisele vastates kinnitas justiitsminister Kristen Michal, et perevägivalla vähendamine on nii justiitsministeeriumi kui kogu valitsuse prioriteet.

"Kui rääkida konkreetsemalt sellest, mida justiitsministeerium perevägivalla vähendamiseks teinud on, siis näiteks koostatakse praegu praktilist käsiraamatut, mis annab nõu, kuidas perevägivalla ohvrit ära tunda ja aidata. Esialgse plaani kohaselt oli juhendmaterjal mõeldud kohalike omavalitsuste spetsialistidele, ent seni toimunud arutelude käigus on jõutud arusaamale, et see juhis võiks olla sootuks laiemale sihtrühmale mõeldud," sõnas justiitsminister riigikogus.
 
Michali sõnul toimus 20. mail esialgse juhise arutelu, kus lisaks Tartu ülikooli sotsioloogidele, kes on ka juhise koostajad, osalesid muuhulgas sotsiaalministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, varjupaikade, naisteühenduste, kohalike omavalitsuste ja naabrivalve esindajad. 

"Esialgu sotsiaaltöötajatele mõeldud juhise asemel on tulnud ettepanek koostada laiem käsiraamat, kuhu oleks koondatud soovitused ja nõuanded ka näiteks kooli tugipersonalile, kes märkavad esimesena väärkoheldud last, perearstidele, kohalikele konstaablitele, aga ka ohvritele endile – kuidas nemad end aidata saavad ja kelle poole mures pöörduda võivad. Naabrivalve tegi ettepaneku täiendada käsiraamatut naabri õiguste-kohustustega ehk siis näiteks kuidas peab reageerima inimene, kelle kõrvalkorteris on kuulda peretüli. Kui kõik läheb hästi, tõstame selle aasta augustis juhise veebi ja teeme avalikuks," rääkis Michal.

Lisaks on Michali sõnul üks justiitsministeeriumi lähiaja prioriteetidest juhtunu võimalikult kiire menetlemine, mis  on kannatanu huvides - eesmärgiks on seatud, et alaealise kannatanuga isikuvastastes kuritegudes ei tohiks kohtueelne menetlus ületada kolme kuud. Praegu menetletakse alaealiste kannatanutega seotud asju kohtueelses menetluses keskmiselt 4,8 kuuga, sellest 3,3 kuud politseis ja 1,5 prokuratuuris, kusjuures kehalise väärkohtlemise asjad, kus kannatanuks alaealine ning mis sageli on just perevägivalla juhtumid, menetletakse ära 4,6 kuuga.

"Mis puudutab veel reaalset tööd vägivallatsejatega, siis loodud on rehabilitatsiooniprogramm vägivallakuritegudes süüdimõistetud perevägivallatsejatele, ja seda hakatakse nii kriminaalhoolduses kui vanglasüsteemis rakendama juba alates käesoleva aasta sügisest," sõnas Michal.

Justiitsminister märkis oma vastuses ka seda, et ohvritega seonduv on suure tähelepanu all kogu Euroopas. Maikuus esitati Euroopa Komisjonis ettepanekud, mis loovad ühtsed ohvrikaitse lähtealused kogu Euroopa Liidus, et ohvrid saaksid olla kindlad, et neile pakutakse abi ja tuge, kui nad satuvad kuriteo ohvriks mis tahes Euroopa Liidu riigis.

"Samuti oleme aktiivselt osalenud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu lähenemiskeelu direktiivi ettevalmistamises. Piiriülese lähenemiskeelu eesmärgiks on, et kaitse, mis on isikule lähenemiskeeluga tagatud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt tagatud ka teistes liikmesriikides, kuhu isik liigub," selgitas Michal.

Lõpetuseks tänas Michal kõiki neid inimesi, kes talle Tähtvere avatud naistekeskuse kaudu postkaardi saatsid, et rõhutada riigi kohust vägivalla ohvrite kaitsel ja vägivallatsejate karistamisel.

"Vastan neile isiklikult ja kõigile praeguseks minuni jõudnud kaartidele, kus inimese nimi ja aadress peal olid, on ka vastused juba postis. Kordan uuesti, et justiitsministeerium on veendunud, et ühtki vägivallajuhtumit ei tohi maha vaikida ega sallida, ning oma roll on siin nii riigil kui kannatanu lähedastel ja teistel kaaskodanikel. Lisaks märgin, et oma mõtete teadaandmiseks ei pea tingimata alati mõnda kampaaniat ootama: margiraha kokkuhoidmiseks saab oma mõtted ja ettepanekud saata ka otse minu e-posti aadressile," ütles justiitsminister.


Lugupidamisega

Priit Talv
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8118
GSM: 5305 6590