Sa oled siin

Kohtud kohanesid eriolukorraga kiiresti ja hästi

Kohtuvasar ja Eesti lipp

15.05.2020. Justiitsministeeriumi analüüsitud esimese ja teise astme kohtute statistika näitab, et õigusemõistmine ja kohtupidamine on eriolukorras hästi toimunud. Kohtud on lahendanud rohkem asju, kui neid laekus.

„Vaatamata eriolukorrale, kus inimeste füüsiline kohtusse kohale kutsumine oli raskendatud ja osa istungeid tuli seetõttu edasi lükata, on kohtud hästi hakkama saanud. Digitaalne toimik võimaldas kohtutel teha kaugtööd ja lahendada istungite pidamise asemel varasemast rohkem asju kirjalikult. Võib isegi öelda, et selles vaates pole kohtud eriolukorras olnudki, kuna kohtunikud suutsid kiiresti kohaneda ja oma töö ümber korraldada, nii et asjad ei jäänud lahendamata,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Aasta esimese nelja kuu jooksul on maakohtutesse laekunud 11201 tsiviilasja ehk ca 7% rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Lahendatud on aga 11767 tsiviilasja ehk ca 10% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. „Sellises mahus tsiviilasju lahendada on võimaldanud kohtute infotehnoloogiline võimekus ja nii on ka eriolukorra tingimustes olnud võimalik pidada vähemalt kolmandik määratud istungitest. Kohtute võimekus istungeid pidada oleks suurem, kuid arvestada tuleb menetlusosaliste soovide ja võimalustega,“ rääkis justiitsminister. „Ka Euroopa mõistes on Eesti kohtusüsteem eriline, meile teadaolevalt on paljudes teistes riikides tavapärane kohtupidamine praktiliselt seisnud.“

Ka kriminaalasjades on kohtud jõudnud lahendada rohkem asju, kui neid laekus. Maakohtutele laekus jaanuarist aprillini kokku 4581 asja ja lahendati 4619 asja. Kriminaalmenetluses on istungite pidamine olulisem ja paljudes asjades on  kaugkohtupidamine tuttav juba varasemest perioodist. Istungite pidamine on olnud kõige sujuvam täitmis- ja eeluurimiskohtuniku asjades ning lihtmenetluses. Kriminaalasjades on peetud  vähemalt 75% määratud istungitest, valdavalt digitaalseid lahendusi kasutades. „Üldmenetlustes on peetud istungite osakaal olnud kõige väiksem, kuid ka siin on ligikaudu veerand määratud istungitest toimunud. Üldmenetlustes on ka kaugkohtuistungeid kõige keerulisem pidada nii menetlusreeglite kui ka kohtuprotsessi osaliste suurema arvu tõttu,“ selgitas Aeg.  

Samuti on eriolukorras hästi toime tulnud halduskohtud, kus enamus menetlusi toimubki tavaliselt kirjalikult, mistõttu eriolukord oluliselt midagi ei muutnud. 2020. aasta esimese nelja kuu jooksul laekus 830 ja lahendati 873 haldusasja. 

Ka ringkonnakohtutel soovitas kohtute haldamise nõukoda menetleda eriolukorra ajal asju kirjalikult. See ei ole mõjutanud apellatsioonimenetluses lahendatud asjade keskmist menetlusaega ja nii on asjade lahendamise jõudlus varasemaga võrreldaval tasemel. Tsiviil- ja kriminaalkolleegiumitele on kaebusi laekunud varasemaga võrreldes vähem (vastavalt 11% ja 7%). Haldusasjades on aga kaebusi laekunud ca 7% rohkem, kuid vaatamata sellele on lahendatud ca 7% asju rohkem, kui kohtutesse laekus.