Sa oled siin

Kohtute töökoormus kasvas eelmisel aastal

Kohtunik laua taga

12.02.2021. Justiitsministeeriumi kokku pandud statistikast selgus, et maakohtutele laekus 2020. aastal viimase seitsme aasta suurim hulk tsiviilasju, kuid neid lahendati 7% rohkem kui aasta varem.

„Rõhutada tuleb, et 2020. aasta oli koroonakriisi tõttu kohtute jaoks väga keeruline ja eriline aasta, mil tuli olla innovaatiline ja leida lahendusi, et asjad kvaliteetselt menetletud saaks. Tunnustan kohtujuhte, kohtunikke ja kohtuametnikke suure pingutuse eest. Kohtusüsteem võttis eesmärgiks, et õigusemõistmine peab jätkuma, töö korraldati kiiresti ümber ja lahendati kokkuvõttes isegi rohkem asju kui 2019. aastal,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Maakohtutele laekus mullu viimase seitsme aasta rekordiliselt suur arv erineva keerukusega tsiviilasju. Kokku saabus kohtutesse 33 658 tsiviilasja, millest ca 50% Harju, 23% Tartu 14% Viru ja 13% Pärnu maakohtusse. Perekonnaasjad moodustasid 19% kohtusse saabunud asjadest. Valdavalt puudutasid need elatist ning vanemate ja laste omavahelisi suhteid, 15% oli inimese haiglasse paigutamise asju ja piiratud teovõimega täisealisele eestkoste määramisi ning 20% moodustasid laenu ja krediidilepingutega seotud vaidlused.

Kuigi tsiviilasjade üldine keskmine lahendamise keskmine aeg 95 päeva jäi ka eelmisel aastal varasemate aastatega võrreldavalt lühikeseks ja maakohtud lahendasid 7% rohkem tsiviilasju kui aasta varem, siis suurenenud koormus avaldas mõju ning pikenenud on hagiasjade sisuline keskmine menetlusaeg (282 päeva). Samuti on mõnevõrra kasvanud pikalt ehk üle aasta menetluses olnud asjade osakaal. Aasta lõpus oli selliseid tsiviilasju kohtutes menetluses 16%.

Kriminaalmenetluses maakohtutele laekunud asjade arv kahanes võrreldes 2019. aastaga kokku ca 6%. Samal ajal üldmenetluses kohtutesse saadetud asjade arv kasvas ca 7%.

„Kuna üldmenetlusasju on olnud keeruline lahendada ja istungeid on tulnud edasi lükata, siis on ka üldmenetlusajade lahendamise keskmine aeg pikenenud keskmiselt 29 päeva võrra. Lihtmenetluses ja muudes kriminaalmenetlusasjades, kus on saanud pidada istungeid video vahendusel või kus on vähe menetlusosalisi, on keskmine menetlusaeg eelnevaga samal tasemel,“ selgitas Lauri.

Väärteomenetluses laekus kohtutele kokku 5952 asja, mille kiireks lahendamiseks tuli samuti uusi lahendusi leida. 

Kõikides menetlusliikides 2020. aasta jooksul saabunud asjade peale kokku oli ühe kohtuniku koormus Harju maakohtus 392, Pärnu maakohtus 364, Tartu maakohtus 371  ja Viru maakohtus 337 kohtuasja.

Halduskohtutele laekus 2737 haldusasja, mis oli 8% rohkem kui 2019. aastal, ent jäi sarnaseks sellele eelnevate aastate tasemega. „Viirus mõjutas halduskohtute tööd mõnevõrra vähem, kuna seal kasutatakse palju kirjalikku menetlust ja videoistungeid. Seetõttu jäi keskmine lahendatud asjade menetlusaeg samale tasemele (126 päeva). Asju lahendati eelmisel aastal 6% rohkem kui tunamullu,“ rääkis Lauri.

Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 2815 tsiviilasja, 1874 kriminaalmenetlusasja, 119 väärteoasja ja 1245 haldusasja ehk koormus oli kõrge, kuid tehti ka väga palju tööd ning jõuti lahendada pea kõik saabunud asjad.

Maksekäsu kiirmenetluses esitati Pärnu maakohtu Haapsalu maksekäsuosakonnale viimaste aastate rekordarv avaldusi, kokku 45 566. Aastaga lahendati üle 49 000 avalduse ning samas hoiti keskmist menetlusaega 71 päeva.

Kinnistusosakonnas tehti 2020. aastal kokku 133 855 kandemäärust, millest 108 000 olid asja lõplikult lahendavad. Muutmiskande avaldused lahendati keskmiselt 6 päevaga, uued kinnistud esmakinnistati 37 päevaga (sh 30-päevane kohustuslik ooteaeg pärast esmakinnistamisteate avaldamist).

Registriosakonnas tehti 2020. aastal kokku 114 678 kandemäärust, millest 102 000 olid asja lõplikult lahendavad. Nendest ligikaudu 90 000 tehti avalduste alusel, ülejäänu omaalgatuslikult või järelevalvemenetlustes. Keskmiselt lahendatakse äriregistrisse esitatud avaldused 13 tunniga. Majandusaasta aruande esitamine 2019. aasta kohta oli kohustuslik 244 340 juriidilisele isikule, kellest ligikaudu 56 000 ei ole veel praeguseks aruannet esitanud.

„Nii maksekäsu-, registri- kui ka kinnistusosakonda tuleb samuti tunnustada standardite hoidmise eest koroonakriisi tingimustes. Menetlust  suudetakse jätkuvalt hoida tõhusana vaatamata sellele, et maksekäsuosakonnas ja registriosakonnas kasvab avalduste arv igal aastal ning kinnistusosakonnas muutuvad menetlused üha keerukamaks,“ rääkis Lauri.

Täpsemalt saab 2020. aasta statistikaga saab tutvuda kohtute veebilehel.