Sa oled siin

Korruptsioonivastane tegevuskava suurendab läbipaistvust

Korruptsioonivastase tegevuskava esikaas, inimeste ikoonid

11.02.2021. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korruptsioonivastase tegevuskava kuni aastani 2025, mille eesmärk on suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning teadlikkust korruptsiooniohtlikest olukordadest nii riigisektoris, kohalike omavalitsuste tasandil kui ka eraettevõtetes.

„Korruptsiooni vähendamine üks selle koalitsiooni olulisemaid prioriteete ja mul on hea meel, et selline oluline dokument nagu korruptsioonivastane tegevuskava sai täna heakskiidu. See on hea alus edasiseks,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Justiitsministri sõnul on tänu süsteemsele tegevusele korruptsioon Eestis tänaseks juba järjekindlalt vähenenud, mis näitab konkreetsete eesmärkide ja kokkulepitud tegevuskava vajalikkust. „Uuringute järgi on inimeste kokkupuude korruptsiooniga ning soov ise korruptiivselt käituda võrreldes eelmise strateegia vastuvõtmise ajaga 2013. aastal oluliselt vähenenud, samuti on paranenud avaliku sektori töötajate korruptsiooniteadlikkus. Heas mõttes paistame silma ka rahvusvahelisel tasandil,“ rääkis Lauri. „Samas pole korruptsioon kuhugi kadunud, mistõttu peab jätkuvalt tegutsema selle nimel, et korruptsiooni vähendada. Vähem korruptsiooni tähendab ka ühtsemat ühiskonda ning paremat majanduskeskkonda,“ rõhutas ta.

Tegevuskava sisaldab olulisemaid tegevusi, mis aitavad kaasa korruptsioonialase teadlikkuse tõstmisele, suurendavad otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning toetavad uurimisasutuste uurimisvõimekust. Võrreldes varasemaga on tegevuskavas uued suunad rõhuasetus keskkonna- ja sotsiaalsektorile ning planeeringutele, samuti tööalasest rikkumisest teavitajatele kaitse andmine ning lobitegevuse reguleerimine.

Tegevuskava hõlmab kaheksat suuremat teemat koos mitmete alategevustega, mis käsitlevad riigi ja kohalike omavalitsuste tegevuse läbipaistvust, ausat ärikeskkonda, teadlikkuse tõstmist ning korruptsioonisüütegude uurimist.

„Enim tähelepanu vajavateks teemadeks pean poliitilise korruptsiooni ennetamist, mille jaoks tuleb välja töötada ja heaks kiita lobijuhised ning huvide konflikti vältimise juhised. Väga oluline on ka kohalike omavalitsuste tegevuse läbipaistvuse suurendamine, olgu selleks siis sisekontrollisüsteemide või kohalike omavalitsuste äriühingute juhtimise parandamine. Kolmanda suure teemana peab tegelema ärikorruptsiooni ja majandussüütegude ennetamisega, et toetada ausat ärikeskkonda, kus kõigil oleksid võrdsed võimalused,“ lausus Lauri.

Tegevuskava täitmist koordineerib justiitsministeerium läbi korruptsiooniennetuse võrgustiku, kuhu iga ministeerium ja tegevuskava täitmise eest vastutav asutus määrab oma esindaja. Iga asutus vastutab tegevuskavas toodud oma tegevuste täitmise eest. Justiitsministeerium mõõdab tegevuskava mõju riikliku statistika ja inimeste kogemustega, rahvusvaheliste hinnangutega ning valdkondlike uuringutega. Tegevuskavaga saab tutvuda korruptsiooniveebis.