Sa oled siin

Kriminaalhoolduse taastamisest möödus 20 aastat

vanglast vabanemine

11.05.2018. Täna, 11. mail tähistab Eesti kriminaalhooldussüsteem 20. tegutsemisaasta täitumist ajast, mil jõustus tänase kriminaalhooldussüsteemi aluseks saanud kriminaalhooldusseadus.

„Avalikkuse turvatunne on riigi üks olulisemaid eesmärke. Paljude teiste tublide inimeste seas aitavad turvatunnet luua ka meie kriminaalhooldajad, kes näiteks politsei- või päästetöö kõrval tihti märkamatuks jäävad,“ lausus justiitsminister Urmas Reinsalu. „Siiski on kriminaalhooldajal oluline roll kuritegeliku või halvale teele sattunud inimeste õiguskuulekale teele suunamises,“ lisas ta.

„Kui inimene peab oma tegudest aru andma ning ta on pidevas kontaktis kriminaalhooldajaga, on probleemide ilmnemisel lootust õigel ajal neile veel jaole saada,“ selgitas Reinsalu. See eeldab tema sõnul aga kriminaalhooldajate tähelepanelikkust ning oskust inimesi positiivses suunas mõjutada. „Peame tulevikus hea seisma selle eest, et iga kriminaalhooldajad saaks vastava väljaõppe ning tulemuslikuks tööks vajalikud teadmised,“ kõneles Reinsalu. „Iga seaduskuulekale teele suunatud inimene on märgiks sellest, kui tänuväärne on kriminaalhooldaja töö“.

Esmaspäevase seisuga on Eestis kokku 4172 kriminaalhooldusalust ning ligi 200 ametnikku, kes hooldusaluste kohustuste täitmist jälgivad.

Kriminaalhooldus on üheks vahendiks ühiskonna turvalisemaks muutmisel, teostades järelevalvet kriminaalkorras karistatud inimeste üle, pakkudes samas alternatiivi vanglale. Näiteks kuuluvad kriminaalhoolduse alla inimesed, keda on karistatud tingimisi, aga ka ennetähtaegselt vabastatud vangid, üldkasuliku töö tegijad. Samuti tegeleb kriminaalhooldus elektroonilisele valvele ja karistusjärgsele kontrollile allutatud inimestega.