Sa oled siin

Kriminaalpoliitika sihiks on vägivallakuritegude vähenemine Euroopa kiireimas tempos

Joonistus töötavatest inimestest

12.11.2020. Riigikogus täna heaks kiidetud kriminaalpoliitika põhialuste fookus aastaks 2030 on laste ja noorte kuritegevuse spiraalist väljasaamine ning tõhus ohvrikeskne kriminaaljustiitssüsteem koos karistusalternatiividega.

Kriminaalpoliitika eesmärk on korduvkuritegevuse ärahoidmine. Justiitsminister Raivo Aegi sõnul tähendab see muuhulgas alternatiivkaristuste osakaalu suurendamist: „Erinevad ravivõimalused sõltlastele, tähelepanu vaimse tervise häiretele, suurema arvu kinnipeetavate avavanglasse suunamine, paremad töötamisvõimalused vanglas või ka elektroonilise valve kasutusalade laiendamise aitavad Eestil liikuda ambitsiooni suunas vähendada vägivallakuritegude arvu sprinditempos.“

Aeg märkis, et kriminaalpoliitika ei tohiks olla üksnes karistussüsteemi keskne, vaid peab tegema kõik selleks, et inimene kuritegevuse ahelast välja tuua, samal ajal seades esikohale ohvri huvid. „Muidugi algab see lastest ja noortest, kellele tuleb tagada huviharidus, samuti tuleb pöörata tähelepanu nende laste peredega tegelemisele – täna meil on väga vähe ressurssi sellele pandud.“

Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi, neile reageerida ning vähendada neist tulenevat kahju koos teiste valdkondadega. „Just erinevate valdkondade ja sektorite koostöö on seatud eesmärkide täitmisel võtmetähtsusega,“ selgitas Aeg.

Kriminaalpoliitika pikaajaliseks eesmärgiks on digipööre kriminaalmenetluses. Mahukate toimingute kiire läbiviimine innovaatilise tarkvara abil ja digitõendite eelistamine annab võimaluse menetlust kiirendada ja tõsta inimeste usaldust õigussüsteemi vastu. „Süüteomenetlus peab olema digitaalne nii suures ulatuses kui võimalik, kiire, ka personaalne  ja asjatut bürokraatiat vältiv,“ rõhutas minister Aeg.

Oluline on ka see, et konfiskeeritud kuritegelik tulu ning sundraha jõuaks ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse, et selle kasutus oleks senisest enam sihtotstarbeline. „Näiteks oleme valitsusele teinud ettepanku spetsiaalse ohvriabi fondi loomiseks, mida rahastataks kurjategijatelt äravõetud rahaga,“ tõi minister näite.

Lisaks on oluline, et süüteomenetluses oleks eesmärgiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamine ja tekitatud kahju heastamine. „Oleme lähiajal välja tulemas taastava õiguse algatusega, mis võimaldab kurjategijatel oma tegu heastada ning toetab ohvrit nii menetluses kui väljapool seda,“ nentis Aeg.

Kriminaalpoliitika põhialuste väljatöötamisse oli kaasatud palju erinevaid osapooli, kes selle teemaga oma töös kas igapäevaselt või kaudsemalt kokku puutuvad, s.h süüteoennetuse nõukogu liikmed.

Kriminaalpoliitika põhialuseid saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt.