Sa oled siin

Kuritegevus vähenes eelmisel aastal viis protsenti

Alaealine õigusrikkuja

3.02.2021. 2020. aastal registreeriti Eestis 25 817 kuritegu, mida on viie protsendi võrra vähem kui aasta varem. Kuritegevuse vähenemist mõjutas peamiselt vägivallakuritegude langus 9 protsenti.

„On tore, et mitu aastat stabiilsena püsinud kuritegevuse tase eelmisel aastal langes. Eriti hea meel on sellest, et kogulanguse põhjuseks on registreeritud vägivallakuritegude vähenemine. Hea kõrvalt paistab statistikast välja ka see, kuhu tuleks suunata rohkem politsei ja prokuratuuri tähelepanu,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Kõige raskemaid isikuvastaseid kuritegusid nagu tapmisi ja mõrvu registreeriti koos katsetega mullu 50, mis on 16 võrra enam kui 2019. aastal. Neis kuritegudes hukkus 39 inimest, aasta varem 26 inimest. Seega on siin suur probleem, mis vajab eraldi tähelepanu. Asi ei ole koroonas: tapmised hakkasid kasvama juba aasta alguses. Enamik tapmisi on toimunud alkoholi tarvitamise käigus puhkenud tülides. Aga tuli ette ka väga traagilisi sündmusi avalikus kohas nagu Lihula juhtum suvel. Väga halb on perevägivalla tõttu hukkunute arvu kasv viielt inimeselt 16 inimesele eelmisel aastal,“ rõhutas Lauri.

Samal ajal perevägivallakuritegude kasv tervikuna on peatumas. Kui varasematel aastatel registreeriti neid igal aastal varasemast rohkem ja 2019. aastal 4119, siis eelmisel aastal registreeriti neid mõnevõrra vähem ehk 3987. Lapsed olid kas kannatanuks või kuriteo pealtnägijaks 27% juhtudest.

„Üks riigi kriminaalpoliitika ja ka valitsuskoalitsiooni prioriteete on alaealiste kuritegevuse vähendamine. Eelmisel aastal astuti samm selle eesmärgi saavutamisele lähemale, alaealiste süütegusid registreeriti eelmisel aastal võrreldes varasemaga vähem. Alaealiste toime pandud kuritegude arv langes 29% ja väärtegude arv 13%. Varasemast vähem pandi toime peaaegu kõiki õigusrikkumisi,“ selgitas Lauri.

Valitsuse prioriteet kuritegevuse vastases võitluses on ka ausam majanduskeskkond. 2020. aastal registreeriti Eestis 208 majanduskuritegu. Majanduskuritegudest moodustasid 28% maksualased süüteod ning 29% ebaseaduslik majandustegevus. „Majanduskuritegude uurimisel peab sel aastal keskenduma suure mõjuga juhtumitele, milleks on näiteks pankrotikuriteod, mille arv võib majanduskriisi tõttu suureneda. Teine tähelepanu vajav teema on suured soodustuskelmused. Tänased juhtumid pärinevad põllumajandussektorist ning seisnevad peamiselt PRIA-lt finantstoetuste väljapetmises. Usun, et seoses Euroopa prokuratuuri töö alustamisega sel aastal on võimalik ka selliste kuritegude avastamisel uuele tasemele jõuda,“ rõhutas justiitsminister.

Korruptsioonikuritegude arv suurenes 2019. aastaga võrreldes üheksa võrra, kokku registreeriti 78 kuritegu. 2020. aastal paistis erasektoris toimepandud kuritegudest silma jäätmekäitlusvaldkond, mille kõik seitse registreeritud juhtumit olid seotud ühe kriminaalasjaga.

Kasvanud on küber- ehk arvutikuriteod. Võrreldes 2019. aastaga kasvas arvutikuritegude arv 12%. Suure potentsiaalse mõjuga arvutikuriteod nagu serverite ründed, andmete sulustamine ja veebiliiklust häirivad DDoS rünnakud moodustasid ca 3% arvutikuritegudest.

Vähenes varavastaste kuritegude registreerimine. Neid registreeriti mullu 9955 ehk 2% vähem kui aasta varem. Samal ajal moodustasid vargused siiski kogu kuritegevusest kõige suurema osa ehk 29%.

Ohvriuuringute andmetel on kuriteoohvrite osakaal viimastel aastatel püsinud samal tasemel.  Mõne kuriteo ohvriks langes 2020. aastal 5% küsitletuist. Vägivaldse ründe ohvriks langes 1% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 3% küsitletuist.

2020. aastal registreeritud kuritegude ülevaatega saab lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis.