Sa oled siin

Kuritegevuse tase esimesel poolaastal oluliselt ei muutunud

02.07.2021. Justiitsministeeriumi koostatud statistikast selgus, et kuritegevuse tase esimesel poolaastal oluliselt ei muutunud. Kui mullu registreeriti samal perioodil 12 692 kuritegu, siis sellel aastal 12 686. Märgatavalt vähenes raskete vägivallakuritegude arv; samal ajal aga kasvas arvutikuritegude registreerimine.

Raskeid vägivallakuritegusid registreeriti kokku 50, eelmisel aastal 81. Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti kokku 14, mullu 29.

„Tapmiste ja mõrvade kuritegude puhul paistis 2020. aasta silma sellega, et nende arv tõusis, katkestades pikaajalise langustrendi. Sel aastal on sellised kuriteod taas languses, mis on kindlasti hea näitaja,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. 

Langes ka kergemate vägivallakuritegude arv. Kehalisi väärkohtlemisi registreeriti kuue kuuga 2882, aasta tagasi 3034. Avaliku korra raskeid rikkumisi registreeriti esimesel poolaastal 110, aasta tagasi 172.

Positiivne on liikluskuritegude vähenemine. Liiklusreeglite teadliku rikkumisega kaasnes raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi 12, aasta tagasi 24. Joobes sõidukijuhtimise kuritegusid registreeriti 1183, mida on 228 võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kuriteoliikidest suurima osa moodustasid vargused (27% registreeritud kuritegudest). Neid registreeriti 3449 ehk 78 võrra enam kui eelmisel aastal.

Oluliselt on tõusnud kelmuste ja arvutikelmuste arv. Kui mullu registreeriti esimesel poolaastal 400 kelmust, siis sel aastal 577 kelmust. Veelgi enam kasvas arvutikelmuste arv: mullu registreeriti esimesel poolaastal 352 arvutikelmust, nüüd 678 arvutikelmust. Arvutikuritegude arv on kasvanud juba aastaid.