Michal: Kuritegevus on vähenenud, tulevikus peab ennetuses olema eritähelepanu noortel

14.02.2012 | 00:00

    • Jaga
Justiitsminister Kristen Michal pidas täna Riigikogus ettekande kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 täitmisest eelmisel aastal, kus ta rõhutas vajadust pöörata erilist tähelepanu tööle alaealistega ja tegelda tõsiselt ka kergemate vägivallajuhtumitega.

Michal märkis oma ettekandes, et kriminaalpoliitika kujundamisel on oluliseks põhimõtteks teaduspõhisus. „Peame tähtsaks, et kõigi kaalukamate seadusemuudatuste mõjusid analüüsitaks nii enne kui pärast seaduse rakendamist. See on ju ka igati loogiline, sest just mõju on see, mida me soovime saavutada, mitte uus paragrahv või kõrgem karistusmäär,“ ütles minister.

Eelmist aastat iseloomustas positiivsena asjaolu, et kuritegevus Eestis langeb ning eelmisel aastal pandi toime 12% vähem kuritegusid kui 2010.aastal ja tervelt 26% vähem kui 2003.aastal, mis oli esimene tervikaasta kui kehtis karistusseadustik. Eriti märkimisväärselt ehk 19% võrra vähenes eelmisel aastal varavastaste kuritegude arv.

„Samuti tunneb uuringute järgi praegu enamik inimesi end oma kodukohas pimedal ajal üksi liikudes julgelt. Ja rõõmu teeb ka see, et ehkki majanduskriisi aastail on olud olnud ebakindlad, siis inimeste turvatunne on püsinud samal tasemel. Oleme oma turvatunde poolest Euroopas võrreldavad T¹ehhi ja Portugaliga,“ ütles Michal.

Samas tõdes justiitsminister, et kui varavastase kuritegevuse vähenemine oli eelmise aasta hea uudis, siis negatiivselt paistab silma liiklus- ja vägivallakuritegude arvu kasv.

„Alkohol on peamine või üks peamistest kuritegevust mõjutavatest teguritest Eestis ning eelkõige avaldub selle mõju liikluses ja vägivallakuritegevuses. Minu ettekandest ei peaks aga kindlasti tegema järeldust, et populistlik alkoholivastane võitlus lahendab kõik küsimused. Küll tuleks mõelda hoolega sellele, mida saavad teha riik, omavalitsused ja ka vabakond. On üsna selge, et neid, keda kutsutakse alkoholitarbimises terminiga "heavy-userid" me ei muuda, aga noortel on kõik võimalused alles ees ja neile tuleb tähelepanu pöörata. Erilise tähelepanu all peaks olema noortega tegelemine ja noortele mõtestatud tegevuse pakkumine, et rahvuslikuks spordialaks ei oleks pudelimäng,“ rääkis Michal Riigikogus.

Justiitsminister rõhutas ka seda, kui oluline on raskete isikuvastaste kuritegude ärahoidmiseks reageerida ka kergematele vägivallajuhtumitele. „Näiteks perevägivalla puhul on teada, et kui paarissuhtes kord juba on vägivalda, siis see aja jooksul pigem süveneb kui hääbub. Viimase aasta jooksul on justiitsministeerium teinud koos politsei ja prokuratuuriga palju tööd selle nimel, et ei oleks juhtumeid, kus vägivallale ei reageerita. Kindlasti jätkame selle tähtsa teemaga selgi aastal ja tahan kindlasti tunnustada prokuratuuri ja politseid selgelt võetud hoiaku eest, et perevägivallajuhtumeid võetakse tõsiselt.“

Michal tõi justiitssüsteemi peamiste eesmärkide hulgas välja ka alaealiste kuritegevuse vähendamise ning märkis, et selles vallas on justiitsministeeriumil tihe koostöö sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga.

„Ootame siin lähiaastatel kvaliteedihüpet. Esiteks tahame aidata omavalitsustel parandada lastele ja peredele mõeldud teenuste ning kuriteoennetuse kvaliteeti. Teiseks soovime luua Põhjamaade eeskujul programmi, et sekkuda intensiivselt probleemsete noorte mureküsimustesse. Kolmas tegevussuund puudutab lapsi ja noori erikoolides ning vanglas. Neile soovime rakendada tõhusa järelhooldussüsteemi, et aidata neil paremini kohaneda oma igapäevases keskkonnas,“ selgitas minister.

Käesoleva aasta tegevustest rääkides tõi minister välja karistusõiguse revisjoni, plaani ajakohastada väärteomenetluse seadustikku ja vaadata üle kannatanuid ja tsiviilhagejaid puudutavad sätted. Samuti on justiitsministeeriumil kavas mitmeid uuringuid – jätkatakse analüüsidega perevägivalla ja kuritegevuse kulude osas, lisaks uuritakse seda, kuivõrd Eesti inimesed usaldavad meie õigussüsteemi ning kuidas hindavad kannatanud ja tunnistajad enda kohtlemist süüteomenetluses.

„Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“ määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Arengusuundadega on võimalik tutvuda siin: http://www.just.ee/arengusuunad2018

Justiitsministeeriumi varasemad uuringud ja statistika leiab siit: http://www.just.ee/20262 ja http://www.just.ee/kriminaalstatistika

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus