Justiitsminister Kristen Michal avaldas heameelt, et nii avalikkus kui ka opositsioon toetavad justiitsministeeriumi seisukohta, mille järgi tuleb kohtumenetluse kiirendamise huvides tõsta kohtuametnike palka.
„Niipea kui riigisektoris saab rääkida üldisest palgatõusust, on esimesed, kellel meie süsteemis palka tõstetakse, just kohtuametnikud ja teised madalama palgatasemega töötajad,“ ütles Michal ja lisas, et kohtuametnike palgatõusu taotluse 1,8 miljonile eurole esitas justiitsministeerium juba nii riigi eelarvestrateegia kui ka 2012. aasta eelarve lisataotlusena.
Justiitsminister ütles vastuseks arupärimisele, et hindab õigusemõistmise hetkeolukorda, kvaliteeti ja tõhusust olemasolevate ressursside juures heaks.
„Euroopa tõhusa õigusemõistmise komitee aruande kohaselt on Eesti kohtumenetluse tähtajad kõigis menetlusliikides võrreldes teiste ELi riikidega keskmised. Ka tänavuse aasta esimese poolaasta andmed kinnitavad, et Eestis jõutakse tsiviilasjades lahendini esimeses astmes keskmiselt 163 päevaga, samal ajal kui Soomes on see näitaja 249 päeva, Lätis 255 päeva ja Portugalis 840 päeva. Haldusasjad vaadatakse Eestis läbi keskmiselt 134, Soomes aga 219 päeva jooksul. Usun, et saame koos kohtunikonna ja seadusandjaga lähiaastatel seda taset hoida ja tõsta, kasutades nii seadusemuudatusi kui ka võimaluse korral eraldades riigieelarvest õigusemõistmisele suurema summa,“ rääkis Michal.
Minister märkis, et vajadus lühendada menetlustähtaegu tuleneb eelkõige avalikkuse põhjendatud ootusest. „Inimestele pikana tunduvad menetlustähtajad kahjustavad kohtusüsteemi mainet ja halvendavad meie majanduskeskkonda. Kohtuskäijale on menetluse kestus väga oluline ja riigis tuleb tagada ühetaoline juurdepääs õigusemõistmisele – see ei tohi kuigivõrd erineda isiku elu- või asukoha järgi.“
Kohtuametnike personalivoolavusest rääkides tõdes minister, et ühest küljest on küll tähtis, et kohtuametnikud, kes on omandanud oskused ja kogemused, püsiks pikka aega samal ametikohal. Kuid teisalt ei saa mööda vaadata asjaolust, et tänapäeval otsitakse pidevalt uusi eesmärke ja üksnes palgatõus ei motiveeri inimest jätkama töökohal, mis ei paku talle enam huvi või arenguvõimalust.
„Tuleb arvestada, et nii istungisekretäri kui ka kantselei referendi töös ei saa teha sisulisi otsuseid, mistõttu otsib teatud hulk ametnikke uusi väljakutseid ja iseseisvamat tööd. Olen seisukohal, et liikumine õigussüsteemi ametite vahel on pigem positiivne ja rikastab juristi karjääri. Kindlasti ei tule õigussüsteemile kahjuks, kui advokaadid, prokurörid, õigusnõustajad või ministeeriumi töötajad on varem kohtus töötanud,“ rääkis Michal.
2010. aastal oli kohtuametnike keskmine personalivoolavus 9%, mis on üsna lähedal üldisele riigiametnike personalivoolavusele, mis oli 2010. aastal 7%. Mõnes kohtus oli eelmisel aastal personalivoolavus alla viie protsendi: näiteks Tartu ringkonnakohtus 2,6%, Tartu maakohtus 4,6% ja Harju maakohtus 4,9%.
Opositsiooni arupärimisele vastates kinnitas justiitsminister, et kvalifitseeritud ja motiveeritud kohtuametnikkonna loomine on justiitsministeeriumi prioriteet ja et isegi kui aastal 2012 palgad ei tõuse, panustatakse kohtuametnikkonna heasse töökeskkonda ja koolitusse. Ning kui riigis tekib üldise palgatõusu võimalus, tõstetakse justiitsministeeriumi haldusalas kõige esimesena palka kohtuametnikel ning teistel madalama palgatasemega töötajatel.