Minister Kristen Michal sõnas tänasel kohtumisel, et notarite teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on oluline abimees igaühe jaoks, kes näiteks kodu müüb või pärimisasju ajab.
„Inimesed saavad notaritelt õiguslikku abi ja kindlust muuhulgas oma kodu ostes ja müües, pärimisasju ajades või apostillimisel ehk dokumendi ehtsuse kinnitamisel, kui seda on näiteks kuskil välisriigis esitada vaja. Notarite kvaliteetne töö on tihti kindlustunde andjaks keerulisemate toimingute tegemisel ilma, et peaks võtma advokaadi appi asju ajama. Tihti on just notarite töö selleks kindluse andjaks, et kõik asjad on korrektselt aetud ja tehingut tehes on osapooled informeeritud selle tulemustest,“ ütles minister.
Michali sõnul on notaritel ka suur roll soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning kohtumenetluse kiiremaks muutmisel.
„Siinkohal võib välja tuua näiteks Euroopaski auhindu võitnud e-notari infosüsteemi arenduse, mis võimaldab inimestel saada endaga seotud notariaalselt tõestatud dokumente x-tee vahendusel. Ning mida vähem aega peab ettevõtja bürokraatiale kulutama, seda enam saab ta aega jällegi ettevõtlusele pühendada,“ ütles minister.
Samuti mängib justiitsministri sõnul soodsa ettevõtluskeskkonna kujunemisel olulist rolli see, kui kiiresti ja mugavalt on võimalik lahendada õiguslikke vaidlusi.
„Notarite juures on juba mõnda aega eksisteerinud võimalus mugavaks kohtuväliseks vaidluste lahendamiseks lepitusmenetluse läbi, mis on palju kiirem, lihtsam ja odavam vaidluste lahendamise viis kui kohtusseminek. Samuti võimaldab see poolte huvide suuremat arvestamist,“ sõnas Michal.
Ministri selgitusel ei ole ka juhul, kui pooled notariaalse lepitusmenetluse tulemusel siiski kompromissile ei jõua, notari juures veedetud aeg maha visatud. „Pooled saavad siis jätkata vaidluse lahendamist sujuvalt notarite koja lepitus- ja vahekohtus, mis saab vastavalt poolte endi poolt kokkulepitud reeglitele teha pooltele siduva, vaidlust lõpetava otsuse. Selline praktika on maalilmas väga populaarne,“ rääkis Michal.
„Kuigi notarite koja vahekohus ei ole veel kasutamist leidnud, siis loodetavalt muutub see üha populaarsemaks. Sest mida enam vaidlusi lahendatakse lepitus- ja vahekohtu menetlustes, seda väiksem on ka kohtute koormus ja lühemad kohtuasjade pikkused,“ tõdes minister.
Justiitsvaldkonna peamised eesmärgid lähiaastatel on kiirendada kohtupidamist, edendada seadusloome kvaliteeti, hoida ja arendada head ettevõtluskeskkonda ning tagada inimeste põhiõiguste kaitse.
Kiirema kohtumenetluse plaan sisaldab mitme praeguse kitsaskoha lahendamist, sealhulgas menetluste kiirendamist, nüüdisaegseid IKT-lahendusi, kohtute spetsialiseerumist ja kohtuametnike palgatõusu kooskõlas riigi majanduslike võimaluste paranemisega.
Seadusloome kvaliteedi tõusu nimel plaanib justiitsministeerium senisest enam kaasata eksperte, teadlasi, ettevõtjaid, kodanikuühendusi ja teisi huvirühmi seaduseelnõude väljatöötamisse juba algfaasis. Tulevikus peaks sama teed minema kõik riigiasutused ja õigusaktidega tegelejad.
Hea ettevõtluskeskkonna tagamiseks kavatseb justiitsministeerium lühendada pankrotimenetlust kolm korda, täiustada maksejõuetusmenetlust ja ärikeeldude regulatsiooni, vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ettevõtluses ning arendada IKT-lahendusi inimestele mugavamaks ja lihtsamaks.
Lugupidamisega
Priit Talv
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8118
GSM: 5305 6590