Varssavis mälestati eile, 23. augustil, kõrgetasemelisel kohtumisel esimest korda üle-euroopaliselt totalitaarsete re¾iimide ohvreid ning kirjutati alla mälestuspäeva tähistavale deklaratsioonile.
„Teadlikkuse suurendamisele aitaks kindlasti kaasa ühtse platvormi loomine Euroopa riikide mäluinstitutsioonidele. Platvorm hõlbustaks erinevate kogemuste laiemat levitamist ning arusaamade ühtlustamist, sest meie läbielatu on riigiti erinev, kuid selle kurjuse allikad on sarnased,“ sõnas justiitsminister Kristen Michal.
Justiitsministrite poolt eile alustatud diskussiooni jätkavad täna teaduskonverentsina Euroopa Liidu liikmesriikide mäluinstitutsioonide esindajad. Eestit esindab Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio.
„ Euroopa ajalugu on kirev ja kurjus on puudutanud rahvaid eri viisidel, mistõttu on ülimalt tähtis kaitsta demokraatlikke väärtusi iga päev. Väga tihti algavad totalitarismini viivad ideed tavalisest populismist ja demokraatiat vahendavate institutsioonide mahategemisest. Väited „valimised ei esinda rahva tahet“, „erakonnad vaid vaidlevad parlamendis“ ja sallimatus teiste ideede suhtes on selle tee algus. 21. sajandil peaks meil olema tarkust ka näiteks majanduses kriitilisematel hetkedel mitte sellele teele asuda, sest see saab lõppeda vaid seal, kuhu me minna ei taha,“ ütles Michal deklaratsiooni allakirjutamisele eelnenud arutelus.
Varssavi deklaratsioonis mõistetakse hukka kõik Euroopas valitsenud totalitaarsed re¾iimid, olgu nad kommunistlikud, natsionaalsotsialistlikud või ükskõik millist muud laadi, mis on toonud kaasa sõnulseletamatuid põhiõiguste rikkumisi ja inimväärikuse täielikku eiramist ning mille kõige võikamaks väljenduseks on holokaust.
Deklaratsioonis rõhutatakse, et selliste kuritegude mälestamata jätmine võib põhjustada olukorra, kus tulevased põlved võivad tõenäolisemalt korrata oma eelkäijate vigu. Ühise ajaloo ja euroopalike väärtuste tundmine aitab ära hoida äärmusluse esiletõusu ja vältida edasisi tragöödiaid. Selleks kutsutakse ka Euroopa Liitu üles toetama (sh rahaliselt) erinevaid vabaühendusi, mis osalevad aktiivselt totalitaarsete re¾iimide kuritegude uurimises ja nende kohta dokumentide kogumises ning ajalooteadmiste levitamises.
Oluliseks tuleb pidada ka seda, et deklaratsioonile allakirjutanud lubavad kaaluda totalitaarsete re¾iimide kuritegude avaliku heakskiidu, eituse või jämeda lihtsustamise õiguslikke tagajärgi.
Deklaratsiooni eestikeelse tekstiga saate tutvuda siin: http://www.just.ee/55168
Lugupidamisega
Priit Talv
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8118
GSM: 5305 6590