Sa oled siin

Ministeeriumid toetavad seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist võimaldava eelnõu väljatöötamist

Justiitsministeeriumi kavatsus töötada välja seksuaalkurjategijatele keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu on saanud ka teiste ministeeriumide toetuse.

Justiitsminister Kristen Michal ütles, et tal on toetuse üle hea meel. „Nii haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium kui siseministeerium on avaldanud meie eelnõu väljatöötamiskavatsusele põhimõttelist toetust ning teinud ka konstruktiivseid ettepanekuid. See on samm edasi laste kaitsmisel seksuaalkurjategijate eest.“

Minister lisas samas, et kahjuks ei ole erialaseltsid veel justiitsministeeriumile eelnõu väljatöötamiskavatsuse osas oma arvamust avaldanud. „Kindlasti ootame ka erialaseltside sisendit, kuna peame nende kui kompetentsete praktikute arvamust väga oluliseks,“ ütles justiitsminister.

Justiitsministeerium teatas kavatsusest töötada välja eelnõu laiendamaks seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana, 11. mail mitmele ministeeriumile, asutusele ja erialaseltsile saadetud kirjas. Uute eelnõude väljatöötamisel järgib justiitsministeerium head õigusloome tava, mis eeldab eelnõu loomisel eelnevalt väljatöötamiskavatsuse arutelu asjassepuutuvate ministeeriumite ja huvirühmadega.

Justiitsministeerium viis juba 2009. aastal läbi analüüsi, kus uuriti seksuaal­kurjategijate kohtlemist ja ravivõimalusi. Ettevalmistustega alustati juba eelmisel aastal, kui justiitsministeeriumi koordineerimisel tutvusid kümmekond spetsialisti ministeeriumidest, õiguskaitseasutustest ning erialaseltsidest seksuaalkurjategijatele ravi kohaldamise rahvusvahelise kogemusega. Lisaks tellis sotsiaal­ministeerium erialaekspertidelt seksuaalkurjategijate ravijuhise koostamise, mis valmis käesoleva aasta kevadel.

Järgmiseks sammuks on vastava õigusliku raamistiku täpsustamine, et ravimitega ravi kombineerituna psühhosotsiaalse sekkumisega ka Eesti karistussüsteemi osana kasutusele võtta. Ravi vältimatuks eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek.

Ravi sihtrühmana peetakse ennekõike silmas laste vastu seksuaalkuriteo toime pannud isikuid, kelle uue kuriteo risk on keskmine või kõrge, ja mida ilma ravita vähendada ei saa. Tulevikus ravi saavate isikute arvu hinnates ja võttes näitena aluseks põhjamaade kogemuse, võiks Eestis kompleksravi saada aastas paar seksuaalkurjategijat ja ülejäänud seksuaalkurjategijate puhul tuleks kaaluda intensiivsemalt psühhosotsiaalseid sekkumisi (näiteks seksuaalkurjategijate programmide) läbiviimist.

Täna saab Eestis seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks kohus käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetule kohustuse alluda ravile (näiteks minna psühhiaatri vastuvõtule) või osaleda sotsiaalprogrammis. Nii vanglas kui kriminaalhoolduses viiakse selleks läbi spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.

Lugupidamisega

Priit Talv
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8118
GSM: 5305 6590