Sa oled siin

Monopolidel tuleb hakata tulevikus maksma järelevalvetasu

Linnud traadil ja taevas

17.06.2021. Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega laekuks tulevikus osa konkurentsiameti eelarvest reguleeritavatelt ettevõtjatelt järelevalvetasuna, mille suurusjärk oleks 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest.

„Eesti Konkurentsiamet on tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks valvab ta selle üle, et äritegevuses ei kahjustataks vaba konkurentsi ning teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus-majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija, et tarbijad ei peaks maksma elutähtsate teenuste eest, kus nad ei saa pakkujat vabalt valida, liialt kõrget hinda. Heaks näiteks on kahe aasta tagune võit AS Tallinna Vee üle rahvusvahelises vahekohtus, kus tarbijatele hoiti kokku vähemalt 67,5 miljonit eurot,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Minister tõi välja, et konkurentsiametile viimastel aastatel tulnud juurde mitmeid lisaülesandeid ning seoses EL tasandil plaanitavate muudatustega on neid veel lisandumas. „Peamiselt tulenevad need Põhja- ja Baltimaade elektri- ja gaasituru arengutest, rohepöördest ning samuti EL õigusest ning amet peab tegema oma töös kvaliteedinihke, et olla teiste EL riikide majandusregulaatoritega samal tasemel. Samal ajal on Eesti üks vähestest riikidest, mille konkurentsiametit finantseeritakse täielikult riigieelarvest, mis raskendab ameti võimekust oma ülesandeid tõhusalt täita ja lõpptulemusena kannatavad tarbija huvid. Selleks, et konkurentsiamet oleks tugevam, on vaja minna üle rahastusmudelile, mida kasutab enamik EL liikmesriike ja Eestis näiteks finantsinspektsioon,“ rõhutas Lauri.

Tasud on välja pakutud selliselt, et need ei oleks ettevõtetele ega tarbijatele koormavad. Ettepaneku kohaselt oleks järelevalvetasu suurusjärgus 0,02 kuni 0,2 protsenti reguleeritud ettevõtja käibest ning seda maksaksid vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud, kaugkütteettevõtjad (kaugküttevõrgud ja tootjad), vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam. Elektri tootjad ning elektri- ja gaasi müüjad järelevalvetasu ei maksaks, kuna tegemist on vabal turul ja omavahel konkureerivate ettevõtjatega.

Kaugküttesektoris, kus erinevalt elektri- ja gaasisektorist puudub tarbijal vaba valik soojuse müüja valimiseks, maksaksid kaugkütteettevõtjad (võrguteenuse osutajad ja tootjad) tasu vastavalt tarbijale müüdavale soojuse kogusele. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris. Postisektoris maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, kelle hinnakujundus on ameti kontrolli all. Raudteesektoris maksaksid tasu infrastruktuuri ettevõtted ning samamoodi lennujaam ja regulatsioonile allutatud sadamad.

Konkurentsiamet arvutas hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenuste struktuurist suurenevad leibkonna kulud 14,2-33,3 senti kuus, mis moodustab nende senistest kuludest 0,17 – 0,26%. Üheliikmelise leibkonna kulud suurenevad 11,7-25 senti kuus.

„Muudatus aitab tagada konkurentsiameti sõltumatuse ning ametit tugevdada. Tugev konkurentsiamet on aga meie kõigi huvides, kasvõi selleks, et tagada monopolide pakutavate teenuste tarbijatele jõukohane hinnatase,“ lisas Lauri.