Sa oled siin

Noored soovivad seksuaalse väärkohtlemise teemal rohkem teada

Noored istumas

14.05.2020. Justiitsministeeriumi tellitud värskelt valminud uuringust selgus, et ligi 70% noorte hinnangul ei räägita nendega seksuaalse väärkohtlemise teemal piisavalt palju - rohkem infot ootavad noored nii koolist kui lapsevanematelt. Veerand noortest leidis, et nendega räägitakse sel teemal piisavalt.

Uuringust selgus, et elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks väljaspool internetti langenud 45% 16–26-aastastest Eesti noortest. Esimese juhtumi ajal oli ohvri keskmine vanus 15,7 aastat. Seksuaalset ahistamist on kogenud 41% noortest. Enim on noortel olnud kokkupuuteid soovimatu käperdamisega või on keegi näidanud neile vastu tahtmist enda suguelundeid. Seksuaalvägivalla ohvriks on langenud 28% noortest. Enim on noored kogenud vastu tahtmist suudlemist, kuid märkimisväärne hulk noori on langenud veelgi raskema seksuaalvägivalla ohvriks – 8% on sunnitud olema vahekorras, 7% on langenud vägistamiskatse ohvriks ning 6% on pidanud tegema vastu tahtmist oraal- ja 4% anaalseksi.

16-19-aastaste seas on võrreldes 2015. aasta sarnase uuringu tulemustega seksuaalset väärkohtlemist kogenute osakaal jäänud samaks.

Sama suur hulk noori ehk 45% on viimase aasta jooksul kogenud seksuaalset väärkohtlemist internetis. Igal neljandal noorel oli vastu tahtmist palutud saata endast interneti vahendusel paljastavaid pilte, veidi enam kui viiendikult noortelt oli keegi internetis küsinud soovimatult nende intiimsete kehaosade või seksuaalkogemuste kohta.

„Selleks, et vähem noori langeks seksuaalse väärkohtlemise ohvriks, peab neil olema oskust selliseid olukordi ära tunda ja ohvrikslangemise korral abi otsida. Uuring näitas selgelt, et noored ka ise tahavad ja vajavad rohkem infot väärkohtlemisest hoidumiseks ning abivõimaluste tundmiseks, kui neile hetkel pakutakse,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.

Enim soovivad noored seksuaalse väärkohtlemise kohta saada infot koolist (49%) ning seal toimuvatest ennetusprogrammidest (40%). Olulisteks peetakse ka spetsiaalseid veebilehti koos nõu küsimise võimalusega ning vestlusringe spetsialistidega. Neljandik noortest tahaks sel teemal rääkida oma vanematega.

Tammiste sõnul tuleb ennetustegevustega ning laste ja noorte, vanemate, õpetajate ja teiste spetsialistide teadlikkuse tõstmisega jätkata süsteemselt. „Näiteks kuna märkimisväärne hulk noortest kogeb seksuaalset väärkohtlemist esimest korda juba enne 12-aastaseks saamist, siis on oluline, et seksuaalse väärkohtlemise ennetuse võimalustest räägitakse koolis hiljemalt põhikooli teisest õppeastmest,“ märkis Tammiste.

"Kuna kahe kolmandiku noorte jaoks on seksuaalse väärkohtlemise teemadest rääkimine veel ebapiisav, võib öelda, et seksuaalhariduses selle teema põhjalikum käsitlemine õigustab ennast ning sellele tasub veelgi rohkem rõhku panna," lausus Eesti Uuringukeskuse uuringute juht Riin Pärnamets.

Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise korral ei ole ligi pooled noortest oma kogemusest kellelegi rääkinud. Kõige enam on jagatud oma mure sõbra (34%), oma poisi/tüdruku (12%) või emaga (9%). Juhtunust ei räägita, sest noorte hinnangul ei olnud see kellelegi rääkimiseks piisavalt tõsine (46%). Ligi kolmandikul juhtudest oli põhjuseks häbitunne ning ligi viiendik ei arvanud, et temaga juhtunu oli vale. Kümnendik ohvritest tõi välja, et nad ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda.

Vähemalt üht abivõimalust teavad ca pooled küsitletutest. 2017. aastal loodud lastemaja olemasolust on teadlikud 13% ning samal aastal loodud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest 57% noortest.

Kodudes mitte eesti keelt kõnelevate noortega on keskmiselt vähem räägitud seksuaal- ja suhtevägivalla ennetamise teemadel nii kodus kui ka koolis. Seega on oluline senisest enam suunata seksuaal- ja suhtevägivalla ennetamise temaatikat nii mitte eesti keelt kõnelevatele noortele, õpetajatele kui ka vanematele.

Uuringu viis justiitsministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus. Uuringu raportiga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Samal teemal uuring viidi justiitsministeeriumi tellimusel läbi ka 2015. aastal ja sellega saab tutvuda kriminaalpoliitika veebis.