22. novembril ilmus Eesti Päevalehes artikkel „Pärimisprotsess käib üle jõu isegi notaritele“, milles kirjutati pärimismenetluses tekkinud kitsaskohtadest. Lehepealkirjas väidetu ei vasta kindlasti tõele. Notarite koda on korraldanud põhjalikke koolitusi nii uue pärimisseaduse kui ka perekonnaseaduse sujuvamaks rakendamiseks notaritele ja jätkab nende valdkondade tutvustamist ka edaspidi.
Iga pärimismenetlus on ainulaadne, mistõttu ei saa lahendused olla alati ühesugused. Konkreetse menetluse nüansse tundmata on ajalehes kirjeldatut võimatu kommenteerida. Igal juhul tasub pärijatel kõigi küsimustega pöörduda pärimismenetlust korraldava notari poole, kel on selle kohta kõige rohkem infot ja kes pakub välja ka lahendused.
2009. aastal jõustunud pärimisseadus muutis menetluse mingil määral keerukamaks ning uusi nüansse on lisanud ka selle aasta 1. juulil jõustunud perekonnaseadus.
Kui pärandaja oli abielus või kui pärijate hulgas on alaealisi või piiratud teovõimega täisealisi, siis tuleb silmas pidada, et abikaasade ühisvara osa kindlaksmääramiseks on esmalt vaja välja selgitada pärijad. Alaealise või piiratud teovõimega isikute puhul on aga pärandist loobumiseks ja pärandvara jagamiseks vaja tavaliselt kohtu nõusolekut.
Tulenevalt perekonnaseadusest ei saa vanemad lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane. Muu hulgas ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga, mille laps on omandanud pärimise teel. Näiteks juhul kui soovitakse pärandvara jagada ja üheks pärijaks on alaealine, tuleb taotleda kohtult nõusolekut ning teatud juhtudel ka erieestkostja määramist.
Ehkki pärimismenetlus on muutunud keerukamaks, ei saa kahtluse alla seada notarite pädevust ja teadmisi. Käesoleval aastal on algatatud üle 8000 pärimismenetluse ning sageli viiakse pärimismenetlused lõpuni seaduses määratud minimaalse tähtaja jooksul. Arvukate pärimisasjade hulgas esineb mõnikord keerulisemaid juhtumeid, mille menetlemine võib viibida ning mille lahendamisel võib seadust tõlgendada erinevalt.