22.11.2017. Täna esitletud kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgus, et 60% uuringus osalenud ohvritest peab Eesti õiguskaitsesüsteemi küll usaldusväärseks, ent ohvrikaitsesüsteem peaks enam lähtuma kannatanu vajadustest.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul saab kriminaalmenetlus küll tagada kannatanule õigusemõistmise, kuid laiem ohvrikaitse süsteem vajab ümberkujundamist. „Inimesed, kes täna õiguskaitseasutustes kannatanutega töötavad, teevad seda tööd andunult. Selleks, et inimesed, kellel ei ole õiguslikke erialaseid teadmisi, teaksid oma õigustest, peab muutma süsteemi,“ rõhutas Reinsalu. „Inimene ei tohi jääda üle elatud traumaga üksi, vajalik on toimiv tugiisikute süsteem. Ja kindlasti ei tohi ohver tunda, et ta on vaid üks vahend menetluses, vaid ohver tuleb asetada menetluse keskmesse.“
Uuringust selgus, et ohvrite kohtlemisel, informeerimisel ja kaasamisel menetlusprotsessi on arenguruumi. Kannatanu vajaduste hindamisel ja tema teavitamisel abi võimalustest ei lähtuta piisavalt kannatanu vaatest. Ohvrite arusaamist oma õigustest takistab muuhulgas juriidiline keelekasutus ning spetsialistide vähene oskus selgitada kannatanu õigusi lihtsalt ja arusaadavalt. Seega on õiguskaitsesüsteemis vaja muuta teabe jagamise viisi selliselt, et see jõuaks nii ohvri, tema lähedaste kui ka teiste juhtunuga seotud inimesteni.
Kannatanud hindavad kuriteoohvritega tegelevate spetsialistide tööd üldiselt heaks. Spetsialistide endi poolt toodi ohvrite nende vajadustest lähtuvat kohtlemist pärssiva tegurina esile seda, et enda töös peavad nad tegelema palju ka erinevate tehniliste kitsaskohtadega nii asutusesiseselt kui ka –väliselt. Uuringus tehtud ettepanekuna on õiguskaitsesüsteemis vaja teha koostööd erinevate asutuste vahel, et ohvrile kulgeks menetlusprotsess sujuvamalt.
Uuringu läbiviijad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE toovad välja, et praegu on menetluses osalemine raskem selliste kannatanute jaoks, kelle puhul langevad kokku mitmed takistavad tegurid. Näiteks tõsiste tagajärgedega kuriteokogemus, madal sissetulek, vähetoimiv sotsiaalvõrgustik, vähene ametikeele ja õiguslike terminite kasutamise oskus, aga ka eesti keele oskus, menetlusasutustest kaugem elukoht, vähene kogemus ametiasutustes asjade ajamisega, jäik tööaeg jms.
Uuringu tulemuste üle arutleti süüteoennetuse nõukogus novembri alguses ning nõukogu võtab ohvrite kaitse ja kohtlemise teema uuesti arutellu uue aasta esimeses pooles. Lähtuvalt uuringuga väljaselgitatud kitsaskohtadest on politsei- ja piirivalveamet, riigiprokuratuur ning sotsiaalkindlustusamet kavandanud konkreetsed tegevused, et mille eesmärgiks on tagada senisest parem ohvrite kaitse ja kohtlemine.
Uuring viidi läbi ajavahemikus november 2016 – august 2017 ning selle käigus küsitleti kuriteoohvreid ning ka politseinikke, prokuröre, kohtunikke ja ohvriabitöötajaid.
Uuringu tellis justiitsiministeerium Euroopa regionaalarengu fondi toel.