„Meie ressurss on piiratud, mistõttu saame lubada endale üksnes oluliste teemadega tegelemist. On tähtis, et me tegeleme päris probleemide lahendamisega ning enne õiguslikku sekkumist hindame, kas seaduse muutmine on ikka möödapääsmatult vajalik. Kui aga seadust muuta tuleb, siis on väga oluline, et seaduse tekst oleks kirjutatud selges ja arusaadavas keeles,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri konverentsi eel selle vajalikkusest rääkides.
Konverentsil esinevad ettekannetega Riikohtu esimees Villu Kõve, peagi presidendi õigusnõuniku ametisse asuv õigusteadlane Hent Kalmo ja Bolti kaasasutaja Martin Villig. Päeva avab justiitsminister Maris Lauri ja tervitusega esineb riigisekretär Taimar Peterkop.
Konverentsi töötubades arutletakse andmekogude regulatsiooniga seonduvat. Dokument „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ annab ainest, et arutada õigusloome korralduse pikaajalisi plaane. Räägitakse sõnastikureformist ja selle mõjust seaduskeelele ning rohepöördest. Osalejatel avaneb võimalus katsetada praegu arendamisel olevat riigi koosloome keskkonda. Eraldi töötuba on kavandatud töörõõmu hoidmise meetodite katsetamiseks.
Päeva lõpetab paneelarutelu, kus õigusloome kvaliteedi väljakutsete ja lahenduste üle vahetavad mõtteid õiguskantsler Ülle Madise, riigikohtunik Nele Parrest, advokaadibüroo Walless partner Hannes Vallikivi ja justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna asekantsler Heddi Lutterus.
Konverentsi korraldab justiitsministeerium koostöös riigikantseleiga. Konverents toimub kolmandat korda, esimest korda peeti seda 2015. aastal. Konverentsi eesmärk on väärtustada õigusloomejuristi elukutset ja rääkida tema rollist riigi õiguspoliitiliste valikute elluviimisel.
Õigusloojate konverents toimub Euroopa Liidu sotsiaalfondist kaasrahastatava projekti “Õigusloome arendamine” raames.